< Mark 9 >
1 Aru Jisu taikhan ke koi thakise, “Hosa pora Moi tumikhan ke kobo, yate khara thaka kunba khan namoribo jitia tak Isor rajyo laga takot loi kene aha ke nadikhe bo.”
Il leur disait aussi: en vérité je vous dis, que parmi ceux qui sont ici présents, il y en a quelques-uns qui ne mourront point jusqu'à ce qu’ils aient vu le Règne de Dieu venir avec puissance.
2 Titia choi din pichete Jisu pora Peter, James aru John ke loi kene ekta untcha pahar te jaise. Titia taikhan usorte, Tai laga gaw bodli hoi jaise.
Et six jours après, Jésus prit avec soi Pierre et Jacques, et Jean, et les mena seuls à l'écart sur une haute montagne, et il fut transfiguré devant eux.
3 Tai kapra borop nisena bisi boga hoi jaise, etu prithibi te kun dhobi bhi tineka boga kori bole na pora nisena.
Et ses vêtements devinrent reluisants et blancs comme de la neige, tels qu'il n'y a point de foulon sur la terre qui les pût ainsi blanchir.
4 Titia Moses aru Elijah aha dikhai dise, aru taikhan Jisu logote kotha kori thakise.
Et en même temps leur apparurent Elie et Moïse, qui parlaient avec Jésus.
5 Titia Peter pora Jisu ke koise, “Rabbi, amikhan yate thakile bhal hobo, amikhan ke tinta thaki bole jaga bonabo dibi, ekta Apuni nimite, ekta Moses nimite, aru ekta Elijah nimite.”
Alors Pierre prenant la parole, dit à Jésus: Maître, il est bon que nous soyons ici; faisons-y donc trois tabernacles, un pour toi, un pour Moïse, et un pour Elie.
6 Aru tinjon chela khan bisi bhoi laga karone Jisu taikhan ke ki kobo lage etu najana hoise.
Or il ne savait ce qu'il disait, car ils étaient épouvantés.
7 Titia ekta badal ahikena taikhan ke dhaki loise, aru badal pora ekta awaj pora koise, “Etu Ami laga morom thaka Putro ase. Taike huni bhi.”
Et il vint une nuée qui les couvrit de son ombre; et il vint de la nuée une voix, disant: celui-ci est mon Fils bien-aimé, écoutez-le.
8 Titia tinjon chela khan achanak ephale-uphale saise aru Jisu he taikhan logote thaka paise, aru kunke bhi dikha nai.
Et aussitôt ayant regardé de tous côtés, ils ne virent plus personne, sinon Jésus seul avec eux.
9 Jitia taikhan pahar pora niche ahi thakise, Jisu taikhan ke hukum dikene koise jitia tak Manu laga Putro mora pora jee uthi najai, titia tak taikhan ki dikhise etu kunke bhi nakobo.
Et comme ils descendaient de la montagne, il leur commanda expressément de ne raconter à personne ce qu'ils avaient vu, sinon après que le Fils de l'homme serait ressuscité des morts.
10 Taikhan etu kotha lukai rakhidise aru “Mora pora jee uthi naja tak” ki motlob ase koi kene kotha kori thakise.
Et ils retinrent cette parole-là en eux-mêmes, s'entre-demandant ce que c'était que ressusciter des morts.
11 Aru taikhan Taike hudise, “Kile, likha khan Elijah he poila ahibo lage koi?”
Puis ils l'interrogèrent, disant: pourquoi les Scribes disent-ils qu'il faut qu'Elie vienne premièrement?
12 Tai taikhan ke jowab dikena koise, “Elijah he poila ahibo lage, aru sob thik tak kori dibo, etu hosa ase. Kintu Manu laga Putro laga kotha te Tai bisi dukh koribo aru Taike ghin hobo etu kele Isor kotha te likhi rakhise?
Il répondit, et leur dit: il est vrai, Elie étant venu premièrement doit rétablir toutes choses, et comme il est écrit du Fils de l'homme, il faut qu'il souffre beaucoup, et qu'il soit chargé de mépris.
13 Kintu Moi tumikhan ke koi dibo Elijah ahi jaise, aru taikhan taike ki kori bole mon thakise etu kori dise, jineka Tai nimite bhi kotha likhi rakhi kene ase.”
Mais je vous dis que même Elie est venu, et qu'ils lui ont fait tout ce qu'ils ont voulu, comme il est écrit de lui.
14 Aru jitia Tai chela khan logote ahise, bisi manu taikhan laga age pichete thakise, aru niyom likha khan taikhan logote kotha te lagi thakise.
Puis étant revenu vers les Disciples, il vit autour d'eux une grande troupe, et des Scribes qui disputaient avec eux.
15 Aru jitia manu khan Taike dikhise, taikhan asurit hoi kene Jisu logot polai ahise aru Taike salam dise.
Et dès que toute cette troupe le vit, elle fut saisie d'étonnement; et ils accoururent pour le saluer.
16 Aru Tai pora chela khan ke hudise, “Tumikhan taikhan logote ki kotha te lagi ase?”
Et il interrogea les Scribes, disant: de quoi disputez-vous avec eux?
17 Ekjon bisi manu thaka jaga pora Taike jowab di koise, “Shika manu, moi laga chokra ke Apuni logot loi anise, tai logot gunga atma ase.
Et quelqu'un de la troupe prenant la parole, dit: Maître, je t'ai amené mon fils qui a un esprit muet.
18 Aru kot te taike dhure, ta te taike phelai diye aru tai laga mukh pora phen ulai, aru daat kamuri kene tai laga bodon to tan hoi thake. Aru moi Apuni laga chela ke etu khedai dibole koise, kintu taikhan para nai.”
Lequel l'agite cruellement partout où il le saisit, et il écume, et grince les dents, et devient sec; et j'ai prié tes Disciples de chasser ce démon, mais ils n'ont pu.
19 Jisu taike jowab dise, “Tumi biswas nakora yug khan, Moi kitia tak tumikhan logote thakibo? Kitia tak Moi tumikhan ke sai thakibo? Taike Moi logote loi anibi.”
Alors Jésus lui répondant, dit: Ô génération incrédule! jusques à quand serai-je avec vous? jusques à quand vous supporterai-je? amenez-le-moi.
20 Aru taikhan chokra ke Tai logote anise. Aru jitia etu gunga atma pora Jisu ke dikhise, joldi tai chokra ke dukh dise, aru matite girai dise, aru tai laga mukh pora phen ulaise.
Et ils le lui amenèrent; et quand il l'eut vu l'esprit l'agita sur-le-champ avec violence, de sorte que [l'enfant] tomba à terre, et se tournait çà et là en écumant.
21 Etu karone Jisu tai laga baba ke hudise, “Tai kitia pora bemar ase?” Aru tai koise, “Bacha homoi pora ase.
Et [Jésus] demanda au père de l'enfant: combien y a-t-il de temps que ceci lui est arrivé? et il dit: dès son enfance;
22 Aru bar-bar taike khotom kori bole kitia ba jui te aru kitia ba panite girai di thake, kintu Apuni he kiba koribo parile, morom pora amikhan ke modot koribi.”
Et souvent il l’a jeté dans le feu et dans l'eau pour le faire périr; mais si tu y peux quelque chose, assiste-nous, étant ému de compassion envers nous.
23 Aru Jisu taike koise, “‘Jodi Apuni pare koile koi ase?’ Biswas manu khan karone to sob koribo paribo.”
Alors Jésus lui dit: si tu le peux croire, toutes choses sont possibles au croyant.
24 Joldi chokra laga baba kandi kene koise, “Hey Probhu, moi biswas ase, moi laga biswas laga upai kori dibi!”
Et aussitôt le père de l'enfant s'écriant avec larmes, dit: Je crois, Seigneur! aide-moi dans mon incrédulité.
25 Jitia bhir khan polai ahi thaka Jisu dikhise, titia Tai dusto atma ke galise, aru koise, “Tumi nahuna aru gunga atma, Moi tumike hukum di ase, tai pora ulai jabi, aru kitia bhi tai bhitor te aru najabi.”
Et quand Jésus vit que le peuple y accourait l'un sur l'autre, il censura fortement l'esprit immonde, en lui disant: esprit muet et sourd, je te commande, moi, sors de cet [enfant], et n'y rentre plus.
26 Titia gunga atma taike bisi dukh dise aru jor pora hala kori kene ulai jaise, aru chokra to mora nisena hoise, etu dikhikena bisi manu eneka koise, “Tai mori jaise.”
Et [le démon] sortit en criant, et faisant beaucoup souffrir [cet enfant], qui en devint comme mort, tellement que plusieurs disaient: il est mort.
27 Kintu Jisu etu chokra laga hath dhori kene taike uthai dise aru tai khara hoi jaise.
Mais Jésus l'ayant pris par la main, le redressa; et il se leva.
28 Pichete, jitia Jisu ghor bhitor te ahise, Tai laga chela khan alag pora Taike hudise, “Amikhan kele etu ke khedabo para nai?
Puis [Jésus] étant entré dans la maison, ses Disciples lui demandèrent en particulier: pourquoi ne l'avons-nous pu chasser?
29 Etu karone Tai taikhan ke koise, “Etu sob prathana aru upwas pora he koribo paribo.”
Et il leur répondit: cette sorte de [démons] ne peut sortir si ce n'est par la prière et par le jeûne.
30 Titia Jisu aru chela khan ta te pora ulaikene Galilee paar kori jai asele, kintu Tai kun manu ke bhi janibo dibole itcha kora nai.
Et étant partis de là, ils traversèrent la Galilée; mais il ne voulut pas que personne le sût.
31 Kelemane Tai nijor chela khan ke sikhai thakise aru koise, “Manu laga Putro ke manu hathte dhori dibo, aru taikhan Taike morai dibo; aru tin din pichete arubi Tai jee uthijabo.”
Or il enseignait ses Disciples, et leur disait: le Fils de l'homme va être livré entre les mains des hommes, et ils le feront mourir, mais après qu'il aura été mis à mort, il ressuscitera le troisième jour.
32 Kintu taikhan etu kotha laga motlob bujhi bo pora nai, aru Taike hudibole bhi bhoi lagi thakise.
Mais ils ne comprenaient point ce discours, et ils craignaient de l'interroger.
33 Titia Tai Capernaum te ahise, aru jitia Tai ghor bhitor te ahise, Tai taikhan ke hudise, “Tumikhan rasta te ki kotha loi huda-hudi kori asele?”
Après ces choses il vint à Capernaüm, et quand il fut arrivé à la maison, il leur demanda: de quoi disputiez-vous ensemble en chemin?
34 Kintu taikhan eku bhi kowa nai. Kelemane taikhan rasta te ekjon-ekjon logote kun he dangor hobo etu kotha kori thakise.
Et ils se turent: car ils avaient disputé ensemble en chemin, qui [d'entre eux était] le plus grand.
35 Aru bohi kene, Tai laga baroh jon chela ke mati kene koise, “Jodi kunba prothom hobole mon korile tai sob pora piche hobi, aru sob laga noukar hobi.”
Et après qu’il se fut assis, il appela les douze, et leur dit: si quelqu'un veut être le premier [entre vous], il sera le dernier de tous, et le serviteur de tous.
36 Titia Tai ekta huru bacha loi taikhan majote rakhise aru bacha ke Tai laga hathte loi kene taikhan ke koise.
Et ayant pris un petit enfant, il le mit au milieu d'eux, et après l'avoir pris entre ses bras, il leur dit:
37 “Jun Ami laga naam te eitu khan nisena bacha ke grohon koribo, tai Moike grohon kori loise, aru jun Moike grohon koribo, tai Moike he nohoi kintu Moike Jun pathaise, Taike bhi grohon kori loise.”
Quiconque recevra l'un de tels petits enfants en mon Nom, il me reçoit; et quiconque me reçoit, ce n'est pas moi qu’il reçoit, mais il reçoit celui qui m'a envoyé.
38 John Taike koise “Shika manu, kunba ejkon pora Apuni laga naam te bhoot khedai thaka paisele, aru amikhan taike mana kori dise, kelemane tai amikhan logote nathaka manu huwa karone.”
Alors Jean prit la parole, et dit: Maître, nous avons vu quelqu'un qui chassait les démons en ton Nom, et qui pourtant ne nous suit point; et nous l'en avons empêché, parce qu'il ne nous suit point.
39 Kintu Jisu koise, “Taike mana na koribi, kelemane eneka kun bhi nai, jun Ami laga naam te asurit kaam koribo, aru pichete Moike biya nokobo.
Mais Jésus leur dit: ne l'en empêchez point; parce qu'il n'y a personne qui fasse un miracle en mon Nom, qui aussitôt puisse mal parler de moi.
40 Kelemane jun bhi Amikhan ke hinsa nakore, tai Ami phale ase.
Car qui n'est pas contre nous, il est pour nous.
41 Kelemane jun bhi tumikhan ke Khrista laga koi kene Ami naam pora ekta gilas pani bhi khilai le, Moi tumikhan ke hosa kobo, tai pabo thaka naharabo.
Et quiconque vous donnera à boire un verre d'eau en mon Nom, parce que vous êtes à Christ, en vérité je vous dis, qu'il ne perdra point sa récompense.
42 Kintu jun bhi, Moike biswas kora chutu ekjon ke bhi biya kori dile, tai karone dhan pisi thaka dangor pathor to tai gola te bandi kene samundar te phelai diya he bhal hobo.
Mais quiconque scandalisera l'un de ces petits qui croient en moi, il lui vaudrait mieux qu'on mit une pierre de meule autour de son cou, et qu'on le jetât dans la mer.
43 Jodi tumi laga hath pora tumike paap koribo di thake, etu hath kati phelai dibi, duita hath loi norokte kitia bhi khotom nohua jui te juwa pora tumi hath nathakile bhi jibon te juwa he bhal hobo. (Geenna )
Or si ta main te fait broncher, coupe-la: il vaut mieux que tu entres manchot dans la vie, que d'avoir deux mains, et aller dans la géhenne, au feu qui ne s'éteint point; (Geenna )
44 Ta te taikhan laga puka namora aru jui bhi kitia bhi nabhutibo.
Là où leur ver ne meurt point, et le feu ne s'éteint point.
45 Aru jodi tumi laga theng pora tumike paap koribo di thake, etu ke kati phelai dibi. Duita theng loi norokte kitia bhi bhuti bo napara jui te juwa pora tumi lengra hoile bhi jibon te juwa he bhal hobo. (Geenna )
Et si ton pied te fait broncher, coupe-le: il vaut mieux que tu entres boiteux dans la vie, que d'avoir deux pieds, et être jeté dans la géhenne, au feu qui ne s'éteint point; (Geenna )
46 Ta te taikhan ke kamura puka namore aru jui kitia bhi nabhute.
Là où leur ver ne meurt point, et le feu ne s'éteint point.
47 Aru jodi tumi laga suku karone tumike paap koribo di thake koile, suku ulaikena phelai dibi. Duita suku loi kene norokte juwa pora to ekta suku loi kene Isor laga rajyote juwa he bhal hobo. (Geenna )
Et si ton œil te fait broncher, arrache-le: il vaut mieux que tu entres dans le Royaume de Dieu n'ayant qu'un œil, que d'avoir deux yeux, et être jeté dans la géhenne du feu; (Geenna )
48 Ta te taikhan ke kamura puka namore aru jui bhi kitia bhi nabhute.
Là où leur ver ne meurt point, et où le feu ne s'éteint point.
49 Karone sob jui pora nimokia kori dibo.
Car chacun sera salé de feu; et toute oblation sera salée de sel.
50 Nimok to bhal ase, kintu nimok bhi tai laga swadh harai jaile tumi ki pora etu ke aru swad koribo? Tumi nijorke nimok nisena rakhibi, aru shanti pora ek-dusra logote thakibi.”
C'est une bonne chose que le sel; mais si le sel devient insipide, avec quoi lui rendra-t-on sa saveur? Ayez du sel en vous-mêmes, et soyez en paix entre vous.