< Galatians 4 >
1 Kintu moi koi ase, uttoradhikari to, jitia tak tai chutu bacha ase, tai nijor laga mati bari bisi thakile bhi, tai manu laga sewa kora manu nisena he ase.
Or je dis que pendant tout le temps que l'héritier est un enfant, il n'est en rien différent du serviteur, quoiqu'il soit Seigneur de tout.
2 Kintu bacha khan ke manu khan pora sai dibo jitia tak Tai laga Baba pora thik homoi to nadiye.
Mais il est sous des tuteurs et des curateurs jusqu'au temps déterminé par le père.
3 Etu karone, jitia amikhan bacha thakise, amikhan prithibi laga niyom hisab te chuli kene sewa kori thakise.
Nous aussi, lorsque nous étions des enfants, nous étions asservis sous les rudiments du monde.
4 Kintu jitia thik homoi hoise, Isor he Tai laga Putro ke pathaise, ekjon mahila pora jonom korise, niyom te jonom korise.
Mais quand l'accomplissement du temps est venu, Dieu a envoyé son Fils, né d'une femme, [et] soumis à la Loi.
5 Kunkhan niyom nichete dabi kene ase taikhan ke udhar kori bole nimite Tai eneka korise, etu pora amikhan bhi Tai laga bacha khan hoi jabole nimite.
Afin qu'il rachetât ceux qui étaient sous la Loi, et que nous reçussions l'adoption des enfants.
6 Kelemane apuni khan bacha khan ase, Isor he Tai laga Putro laga Atma moi khan laga monte pathai dise, kunke, “Sorgote thaka Baba,” koi kene mate.
Et parce que vous êtes enfants, Dieu a envoyé l'Esprit de son Fils dans vos cœurs, criant Abba, [c'est-à-dire] Père.
7 Etu nimite apuni khan aru sewa kora manu nohoi, kintu ekjon chokra ase, aru jodi ekjon chokra ase koile, titia to apuni bhi Isor dwara Tai laga ekjon uttoradhikari hoise.
Maintenant donc tu n'es plus serviteur, mais fils; or si tu es fils, tu es aussi héritier de Dieu par Christ.
8 Kintu, poila somoite to, tumikhan Isor ke najani kene thakise, aru tumikhan ke sewa koribo dise jun khan, niyom pora Isor khan nohoi.
Mais lorsque vous ne connaissiez point Dieu, vous serviez ceux qui de [leur] nature ne sont point Dieux.
9 Kintu etiya apuni khan Isor ke jani loise, aru Isor pora bhi apuni khan ke jani loise, titia hoile kele apuni khan komjur aru biya rasta phale jai ase? Apuni khan aru bhi taikhan laga nichete sewa kori bole mon ase?
Et maintenant que vous avez connu Dieu, ou plutôt que vous avez été connus de Dieu, comment retournez-vous encore à ces faibles et misérables éléments, auxquels vous voulez encore servir comme auparavant?
10 Apuni khan notun din, notun chand, notun saal aru mohina khan mani thake!
Vous observez les jours, les mois, les temps et les années.
11 Ki kaam apuni khan nimite moi kori dise etu eku labh nathaka hoi jabole bhoi lagi ase.
Je crains pour vous que peut-être je n'aie travaillé en vain parmi vous.
12 Bhai khan, moi apuni khan ke anurodh kori ase, moi nisena hoi jabi, kelemane moi apuni khan nisena hoi jaise. Apuni khan moike eku biya kaam kori diya nai.
Soyez comme moi; car je [suis] aussi comme vous; je vous [en] prie, mes frères; vous ne m'avez fait aucun tort.
13 Kintu apuni khan jane moi gaw pora bemar thaka nimite etu bhal kotha khan apuni khan ke poila pora prochar kori dise.
Et vous savez comment je vous ai ci-devant évangélisé dans l'infirmité de la chair.
14 Moi laga gaw saikene apuni khan dukh pai ase, hoile bhi apuni khan moike chara nai. Aru apuni khan moike Isor laga sorgodoth thaka nisena bhal kori kene moike saise, Jisu Khrista to moi he thaka nisena.
Et vous n'avez point méprisé ni rejeté mon épreuve, telle qu'elle était en ma chair; mais vous m'avez reçu comme un Ange de Dieu, et comme Jésus-Christ même.
15 Titia, hoile, apuni laga asirbad to etiya kote ase? Moi apuni khan ke etu gawahi di ase, jodi parise koile, apuni khan nijor pora nijor laga suku ulaikene moike di dibole thakise.
Quelle était donc la déclaration [que vous faisiez] de votre bonheur? car je vous rends témoignage que, s'il eût été possible, vous eussiez arraché vos yeux, et vous me les eussiez donnés.
16 Etu nimite, moi apuni khan ke hosa kotha to koi diya nimite apuni laga dushman hoi jaise?
Suis-je donc devenu votre ennemi, en vous disant la vérité?
17 Taikhan apuni ke jiti lobole nimite joli ase, kintu bhal nimite nohoi. Taikhan apuni ke chup kori dibole mon ase, etu pora apuni taikhan uporte he mon thakibo nimite.
Ils sont jaloux de vous, [mais] ce n'est pas comme il faut; au contraire, ils vous veulent exclure, afin que vous soyez jaloux d'eux.
18 Kintu hodai bhal kaam kori bole nimite mon jola to bhal ase, aru khali moi apuni khan logote thaka homoi te nohoi.
Mais il est bon d'être toujours zélé pour le bien, et de ne l'être pas seulement quand je suis présent avec vous.
19 Moi laga chutu bacha khan, jitia tak Jisu Khrista apuni khan bhitor te jonom noloi titia tak moi ekjon mahila pora bacha jonom dibole dukh pa nisena pai thakibo.
Mes petits enfants, pour lesquels enfanter je travaille de nouveau, jusqu'à ce que Christ soit formé en vous:
20 Kintu moi itcha kore apuni khan logote thaki kene moi kotha kora laga adat to bodli kori bole nimite, kelemane moi apuni khan nimite bisi chinta ase.
Je voudrais être maintenant avec vous, et changer de langage, car je suis en perplexité sur votre sujet.
21 Moike kobi, apuni khan kun niyom laga nichete thaki bole mon ase, apuni khan niyom to mani kene nathake naki?
Dites-moi, vous qui voulez être sous la Loi, n'entendez-vous point la Loi?
22 Isor kotha te likha ase, Abraham laga duijon bacha thakise, ekjon to sewa kora maiki laga bacha aru ekjon to ajad thaka maiki laga bacha.
Car il est écrit qu'Abraham a eu deux fils, l'un de la servante, et l'autre de la [femme] libre.
23 Kintu ekjon sewa kora maiki gaw pora jonom loise, aru ekjon to kosom diya nisena ajad thaka maiki pora jonom loise.
Mais celui qui était de la servante, naquit selon la chair; et celui qui était de la [femme] libre, naquit par la promesse.
24 Eitu khan sob to ekta dristanto nisena koi dibole nimite, kelemane etu maiki khan duita kosom loi kene ase. Ekjon to hoile Sinai pahar pora ase aru tai nokor kora bacha khan ke jonom dise. Tai Hagar ase.
Or ces choses doivent être entendues par allégorie: car ce sont les deux alliances; l'une du mont de Sinaï, qui ne produit que des esclaves, et c'est Agar.
25 Etiya Hagar to Sinai Pahar nisena ase, juntu Arabia te ase; aru tai etiya laga Jerusalem nisena bhi ase, kelemane tai laga bacha khan ke loi kene sewa kori kene thaki ase.
Car ce nom d'Agar veut dire Sinaï; qui est une montagne en Arabie, et correspondante à la Jérusalem de maintenant, laquelle sert avec ses enfants.
26 Kintu Jerusalem kun to uporte ase, etu to ajad ase, aru tai moi khan laga ama ase.
Mais la Jérusalem d'en haut est [la femme] libre, et c'est la mère de nous tous.
27 Kelemane Isor kotha te eneka likha ase, “Khushi koribi maiki, kun bacha jonom kori bole napare; Hala kori kene khushi pora kandibi, apuni khan kun bacha jonom kora laga dukh panai; Kelemane ekta chari diye maiki laga bacha khan he bisi ase Jun maiki khan laga mota taikhan logote ase.”
Car il est écrit: réjouis-toi, stérile, qui n'enfantais point; efforce-toi, et t'écrie, toi qui n'étais point en travail d'enfant; car il y a beaucoup plus d'enfants de [celle qui avait été] laissée, que de celle qui avait un mari.
28 Kintu apuni, bhai khan, Isaac nisena, kosom diya laga bacha khan ase.
Or pour nous, mes frères, nous sommes enfants de la promesse, ainsi qu'Isaac.
29 Kintu ekta homoi te kun gaw mangso pora jonom loise Isor Atma pora jonom luwa ekjon ke dukh dise. Etiya bhi eneka ase.
Mais comme alors celui qui était né selon la chair, persécutait celui [qui était né] selon l'Esprit, il [en est] de même aussi maintenant.
30 Kintu Isor kotha pora ki koi ase? “Sewa kora laga maiki aru tai laga chokra ke pathai dibi. Kelemane sewa kora maiki laga chokra aru ajad thaka maiki laga chokra eke logote thaki bole na paribo.”
Mais que dit l'Ecriture? chasse la servante et son fils: car le fils de la servante ne sera point héritier avec le fils de la [femme] libre.
31 Etu nimite, bhai khan, moi khan sewa kora maiki laga bacha khan nohoi, kintu ajad thaka maiki laga bacha khan ase.
Or mes frères, nous ne sommes point enfants de la servante, mais de la [femme] libre.