< Acts 7 >
1 Titia maha purohit pora hudise, “Etu kotha khan hosa ase?
Le souverain sacrificateur lui demanda si ce dont on l'accusait était véritable.
2 Titia Stephen koise, “Bhai khan aru baba khan, moi laga kotha huni bhi: Isor laga mohima baba Abraham logote ahise jitia tai Mesopotamia te thakise, tai Haran te nathaka age pora;
Etienne répondit: «Mes frères et mes pères, écoutez: Le Dieu de gloire apparut à notre père Abraham, lorsqu'il était en Mésopotamie, avant qu'il s'établit à Charran, et lui dit:
3 aru taike koise, ‘Tumi laga mati aru ghor manu khan pora ulai jabi, aru moi jun jaga tumike dikha bo ta te jabi.’
«Quitte ton pays et ta famille, et rends-toi dans le pays que je t'indiquerai.»
4 Titia Abraham pora Chaldea laga desh chari kene Haran te thaki jaise; aru tai laga baba mora pichete, Isor pora taike etu jagate loi anise, jun jagate tumikhan etiya thaki ase.
Alors Abraham sortit du pays des Chaldéens, et s'établit à Charran. De là, après la mort de son père, Dieu le fit émigrer dans le pays que vous habitez maintenant;
5 Kintu Tai taike etu jaga diya nai, tai laga theng rakhibole bhi diya nai. Kintu Isor pora taike aru tai laga khandan ke, ekta jaga dibo koi kene kosom dise, tai laga bacha nathaka hoilebi.
il ne lui donna point de propriété dans ce pays, pas même un pouce de terre, mais il lui promit, à une époque où le patriarche n'avait point d'enfants, de le lui donner en possession, à lui, et à sa postérité après lui.
6 Kintu Isor pora taike eneka koise, tai laga khandan khan dusra desh te alag manu hoi kene thakibo, aru etu jaga laga manu khan taikhan ke nokor bonai rakhibo aru charsoh saal tak bisi dukh dibo.
Dieu parla ainsi: «Sa postérité habitera en terre étrangère; on la réduira en servitude et on la maltraitera pendant quatre cents ans.
7 ‘Aru,’ Isor koise, ‘jun jati taikhan ke nokor banabo, utu jati khan ke moi bisar koribo, titia taikhan ulai ahi kene moike etu jagate mohima koribo.’
Mais moi, dit Dieu, je jugerai la nation à laquelle ses descendant auront été assujettis; après cela, ils quitteront ce pays, et me rendront leur culte dans ce lieu-ci; »
8 Titia Isor pora Abraham ke sunnot laga kosom dise, titia Abraham, Isaac laga baba hoise aru ath-dinte Isaac ke sunnot korise; aru Isaac pora Jacob laga baba hoise, aru Jacob pora baroh ta bacha paise aru etu khandan laga baba hoise.
puis il donna à Abraham l'alliance de la circoncision. C'est dans ces circonstances qu'Abraham eut Isaac, qu'il circoncit le huitième jour; Isaac eut Jacob; Jacob, les douze patriarches.
9 Kintu Joseph laga bhai khan tai uporte ke suku jolise, aru taike Egypt te bikiri kori dise; kintu Isor tai logote thakise.
Les patriarches, jaloux de Joseph, le vendirent pour l'Egypte; mais Dieu était avec lui:
10 Aru Isor pora tai laga dukh sob pora bachai loise. Tai laga gyaan pora Egypt raja Pharaoh laga mon jiti loise, aru raja pora taike Egypt aru tai laga ghor uporte Governor bonai dise.
il le tira de toutes ses peines, et lui donna de plaire par sa sagesse à Pharaon, roi d'Egypte, de sorte que ce prince le mit à la tête du royaume et de toute sa maison.
11 Titia Egypt aru Canaan desh te akaal ahise, aru bisi dukh paise, aru amikhan laga baba khan khabole panai.
Or il survint une famine dans tout le pays d'Egypte et dans celui de Canaan; la détresse était grande, et nos pères ne trouvaient pas de nourriture.
12 Kintu jitia Jacob hunise Egypt te dhaan ase koi kene, tai amikhan laga baba khan ke ta te pathaise.
Jacob ayant appris qu'il y avait des vivres en Egypte, y envoya nos pères une première fois;
13 Aru dusra bar Joseph nijor bhai khan ke tai kun ase utu janibole dise, aru Pharaoh bhi Joseph laga ghor manu khan ke jani loise.
puis, au second voyage, Joseph fut reconnu par ses frères, et Pharaon sut quelle était l'origine de Joseph.
14 Titia Joseph tai laga kokai khan logote manu pathai kene Jacob aru tai logote pachatar jonke loi kene Egypt te anibole pothaise.
Joseph envoya chercher Jacob son père et toute sa famille, qui se montait à soixante et quinze personnes.
15 Titia Jacob Egypt te jaise, Jacob aru amikhan laga baba khan sob ta te morise.
Jacob descendit en Egypte, où il mourut, ainsi que nos pères;
16 Aru taikhan laga mora gaw to Shechem te loijai kene kote Abraham pora Hamor bacha khan logote poisa dikene mati kini rakhise ta te kobor dise.
et leurs corps furent transportés à Sichem, et déposés dans le sépulcre qu'Abraham avait acheté à prix d'argent des fils d'Hémor, père de Sichem.
17 Jitia Isor pora Abraham logote kosom khai kene rakha homoi ahise- etu kosom juntu Isor he Abraham logote korise- Egypt te manu bisi hoi jaise.
«A mesure que s'approchait le temps où devait s'accomplir la promesse que Dieu avait faite à Abraham, le peuple s'accroissait et se multipliait en Egypte,
18 Joseph ke najana ekjon raja Egypt te ulaise.
jusqu’à l'époque où s'éleva un autre roi, qui ne savait rien de Joseph.
19 Tai amikhan laga manu ke thogai dise, aru jiman notun jonom huwa bacha khan ase taikhan ke ulai anibole koise ta te taikhan eitu khan ke jinda thaki bole nadibo.
Ce prince, usant d'artifice contre notre race, maltraita nos pères et les contraignit d'exposer leurs nouveau-nés, afin qu'ils ne vécussent pas.
20 Etu homoi te Moses jonom hoise; tai Isor nimite bisi sundur thakise, aru taike tin mohina tak tai baba ghor te rakhise.
C'est en ce temps que naquit Moïse, qui était d'une divine beauté. Il fut nourri trois mois dans la maison de son père,
21 Kintu jitia taike bahar te rakhise, Pharaoh laga swali pora taike loi kene nijor bacha nisena palise.
mais, ayant été exposé, la fille de Pharaon le recueillit, et l'éleva pour en faire son fils.
22 Aru Moses ke Egypt laga gyaan aru niyom sob sikhai dise, aru tai kotha aru kaam te bhi bisi takot thakise.
Moïse fut instruit de toute la science des Égyptiens; il était puissant en paroles et en oeuvres.
23 Kintu jitia tai chalis saal hoi jaise, tai nijor Israel bhai khan ke lok kori bole mon korise.
Quand il eut atteint l'âge de quarante ans, il eut l'idée de visiter ses frères, les fils d'Israël,
24 Aru ek din, jitia Israel manu ekjon ke dukh pai thaka dikhise, Moses etu manu ke modot kori bole jaise, aru etu dikhi kene Moses pora etu Egypt manu ke morai dise.
et, en ayant vu un qu'on maltraitait, il prit sa défense, et vengea l'opprimé en frappant l'Égyptien:
25 Tai bhabisele, tai laga bhai khan bujhi bo paribo, Isor he taikhan ke bachai dibo nimite taike pathaise, kintu taikhan etu bujhi bo para nai.
il pensait que ses frères comprendraient que Dieu se servait de lui pour les délivrer, mais ils ne le comprirent point.
26 Aru dusra dinte duijon Israel manu jhagara kori thaka homoi te tai ponchise, aru ekjon-ekjon logote shanti rakhibole koise, ‘Bhai khan, kele nijor bhai kokai majote jhagara kori ase?’
Le lendemain, il s'approcha de deux d'entre eux qui se battaient, et les engagea à faire la paix, en disant: «Hommes, vous êtes frères, pourquoi vous maltraitez-vous?»
27 Kintu jun tai usorte manu logot jhagara kori thakise, Moses ke pichete dhakai kene, koise, ‘Tumike kun pora amikhan uporte hukum chola bole dise?
Mais celui qui maltraitait son compatriote le repoussa, en disant: «Qui t’a établi chef et juge sur nous?
28 Juwa kali ekjon Egypt manu ke morai diya nisena, moike bhi mora bole mon ase?’
Veux-tu me tuer, comme tu as tué hier l’Egyptien?»
29 Etu kotha huni kene Moses polai jaise, aru Median laga desh te alag desh manu hoi kene thaki jaise, aru ta te tai duita chokra bacha laga baba hoi jaise.
Cette parole fut cause que Moïse s'enfuit, et alla habiter dans le pays de Madian, où il eut deux fils.
30 Aru jitia chalis saal paar hoi jaise, Probhu laga sorgodoth Sinai Pahar laga jongol te jui nisena kori kene tai usorte ahise.
«Quarante ans s'étaient écoulés, lorsqu'un ange lui apparut au désert du mont Sinaï, dans la flamme d'un buisson ardent.
31 Jitia Moses jui dikhise, tai etu dikhi kene bisi asurit hoise, aru usor pora sabole jaise, titia Probhu laga awaj hunise.
Comme Moïse s'étonnait de ce phénomène, et s'approchait pour le considérer, la voix du Seigneur se fit entendre:
32 ‘Moi tumi laga baba khan laga Isor ase, Abraham, Isaac aru Jacob laga Isor.’ Titia Moses kapi kene bhoi pora ta te phale sabole para nai.
«Je suis le Dieu de tes pères, le Dieu d'Abraham, d’Isaac et de Jacob.» Et Moïse tremblant n'osait regarder.
33 Titia Probhu taike koise, ‘Tumi laga theng pora juta ulai rakhi dibi, kelemane kuntu jagate tumi khara ase etu jaga Pobitro ase.
Le Seigneur lui dit: «Ote tes souliers de tes pieds, car le lieu que tu foules est une terre sainte.
34 Ami laga manu khan Egypt te dukh kori thaka Moi dikhise, aru taikhan kandi thaka awaj hunise, aru taikhan ke bacha bole nimite Moi ahise; etu karone ahibi, Moi tumike Egypt te pathabo.’
J'ai vu de mes yeux l’oppression de mon peuple en Egypte: j’ai entendu ses gémissements, et je suis descendu pour le délivrer. Viens donc, que je t'envoie en Egypte.»
35 Etu Moses, junke Israel manu khan pora grohon kora nai, tai koise, ‘Kun he tumike moi khan uporte cholawta koribo dise?’- Tai ekjon thakise junke Isor pora cholawta bonaise aru bachai dibole nimite pathaise- aru sorgodoth hath pora Moses ke jongol te dikhai dise.
Ce Moïse qu'ils avaient renié en disant: «Qui t’a établi chef et juge?» c'est lui que Dieu a envoyé pour chef et libérateur, avec l'assistance de l'ange qui lui était apparu dans le buisson;
36 Moses pora he Egypt pora taikhan ke ulai anise, aru sob asurit kaam khan Egypt laga matite dikhai thakise aru Ghar laga Samundar te, aru jongol majot pora taikhan ke chalis saal tak cholai kene loi jaise.
c'est lui qui les a délivrés, en faisant des prodiges et des miracles sur la terre d'Egypte, sur la mer Rouge et au désert, pendant quarante ans.
37 Etu Moses he ase, jun Israel khan ke koise, ‘Isor pora tumikhan nimite tumikhan laga bhai kokai khan majot pora ekjon moi nisena bhabobadi ulai dibo.’
C'est ce Moïse qui a dit aux fils d'Israël: «Dieu vous suscitera d'entre vos frères un prophète comme moi; »
38 Etu tai ase, jongol te thaka homoi te, Sinai Pahar te sorgodoth logot kotha korise, aru kun amikhan baba laga baba khan logot asele, aru utu tai ase jun pora jinda kotha paikene amikhan ke ponchai dise.
c'est lui, qui, lors de l'assemblée au désert, servit d'intermédiaire entre l'ange, qui lui parlait sur le mont Sinaï, et nos pères, en recevant les vivants oracles, pour nous les transmettre.
39 Etu manu laga kotha moi khan laga baba laga baba khan mani bole mon kora nai, kintu taike hatai dise, aru taikhan laga mon Egypt phale jai jaise.
Nos pères, loin de vouloir lui obéir, le repoussèrent et tournèrent leur coeur vers l'Egypte,
40 Aru Aaron koise, ‘Amikhan nimite murti khan bonai dibi jun amikhan ke loi kene age jabo. Aru etu Moses, jun he amikhan ke Egypt pora loi anise, taike ki hoise amikhan najane.’
en disant à Aaron: «Fais-nous des dieux qui marchent devant nous; car pour ce Moïse qui nous a fait sortir du pays d'Egypte, nous ne savons ce qui lui est arrivé.»
41 Titia taikhan ekta goru bacha bonaise, aru hath pora bona laga murti ke kiba ani kene boli dise, aru khushi manai thakise.
Ils fabriquèrent alors un veau, puis ils offrirent un sacrifice à l'idole, et se réjouirent de l'oeuvre de leurs mains.
42 Kintu Isor taikhan ke chari kene akas aru tara khan ke puja kori bole dise, jineka bhabobadi khan laga kitab te likha ase, ‘Tumikhan moike janwar laga boli diya nai Chalis saal jongol te thaka homoi te, tumi Israel manu khan kotha manise?
Dieu, de son côté, se détourna d'eux, et les livra au culte de l'armée du ciel, ainsi qu'il est écrit au livre des Prophètes: «M'avez-vous offert des victimes et des sacrifices pendant quarante ans au désert, ô maison d'Israël?
43 Apuni khan Molech laga tambu ke mani loise, Aru tumikhan laga bhagwan Rephan laga tara bhi, aru murti bonai kene puja kori bole loi jaise karone: Moi tumikhan ke Babylon pora bisi dur te loi rakhidibo.’
— Vous avez porté le tabernacle de Moloch et l'astre du Dieu Rephan, ces idoles que vous avez fabriquées pour les adorer: aussi vous transporterai-je au delà de Babylone.»
44 Ami laga baba laga baba khan logot sakhi laga tambu ase, jineka taike dikhaise jongol te, tineka bona bole koise, aru thik tineka bonai loise.
Le tabernacle du témoignage était pour nos ancêtres au désert, comme l'avait enjoint celui qui dit à Moïse de le construire sur le modèle qu'il avait vu.
45 Etu ase tombu ghor juntu amikhan baba khan pora paikene Joshua hath pora loi yate anise, jitia taikhan desh khan ke gheri loi kene kabja kori loise, jun khan Isor he amikhan laga baba khan usor pora khedai dise, aru David raja laga homoi tak thakise,
C'est ce tabernacle que nos pères reçurent à leur tour, et qu'ils apportèrent sous la conduite de Josué, lorsqu'ils firent la conquête du pays sur les nations que Dieu chassa de devant eux, et il subsista jusqu'au temps de David.
46 jun Isor itcha te paise, tai mangise Jacob laga Isor ke thaki bole ekta jagah karone.
Ce prince, qui avait trouvé grâce devant Dieu, demanda d'élever un tabernacle au Dieu de Jacob;
47 Kintu Solomon he Isor karone ekta ghor bonai dise.
néanmoins ce fut Salomon qui lui bâtit un temple.
48 Kintu, Mohan Isor to manu pora bonai diya ghor te nathake, bhabobadi pora kowa nisena,
Mais le Très-Haut n'habite point dans des constructions de main d'homme, comme le prophète le dit:
49 ‘Sorgo to Ami laga singhason, aru prithibi Ami laga theng rakha jaga. Probhu koise, tumi Moi karone ghor bonai dibo? Aru Ami laga aram kora jaga to kote hobo?
«Le ciel est mon trône, la terre, mon marchepied. Quelle maison me bâtirez-vous, dit le Seigneur, et quel sera le lieu de mon repos?
50 Moi he nijor hath pora etu sob bona nai naki?’
N’est-ce pas ma main qui a fait toutes ces choses?»
51 Tumikhan phutani aru mon aru kaan te sunnot nakora khan, tumikhan Pobitro Atma laga hinsa kori thake, tumikhan baba laga baba khan kori aha nisena, tineka apuni khan bhi kore.
«Hommes de col roide et incirconcis de coeur et d'oreilles, vous vous opposez toujours au Saint-Esprit, oui vous, comme vos pères.
52 Eneka kun bhabobadi ase junke tumikhan laga baba pora dukh diya nai? Taikhan pora ahibole thaka Dharmik Jon Jisu laga kotha kowa manu khan ke bhi morai dise, aru tumikhan bhi morai diya aru thogai diya khan hoi jaise,
Lequel des prophètes vos pères n'ont-ils pas persécuté? Ils ont même tué ceux qui ont annoncé la venue du Juste, et vous, aujourd'hui, vous l'avez trahi et vous avez été ses meurtriers.
53 Tumikhan sorgodoth khan pora diya Isor laga niyom luwa khan, hoilebi tumikhan manibo para nai.”
Vous qui avez reçu la Loi sur les ordres des anges, et qui ne l'avez point gardée...»
54 Jitia taikhan etu kotha hunise, sabha laga manu khan monte bisi khong hoise, aru dath kamuri kene Stephen uporte khong uthise.
Ces paroles transportèrent leur coeur de rage; ils grincèrent des dents contre lui.
55 Kintu tai Pobitro Atma te bhorta hoi kene, sorgote saise, aru Isor laga mohima aru Jisu to Isor laga dyna hath phale khara thaka dikhi paise.
Mais Etienne, animé de l'Esprit saint, tourna les yeux au ciel; il vit la gloire de Dieu, et Jésus debout à sa droite,
56 Stephen pora hala kori kene koise, “Sabi, sorgo khuli thaka dikhi ase, aru Manu laga Putro Isor laga dyna hath phale khara kori ase.”
et il dit: «Voici, je vois les cieux ouverts, et le Fils de l'homme debout à la droite de Dieu.»
57 Titia taikhan untcha awaj pora hala korise, aru kaan bondh kori kene sob eke logot tai usorte polai ahise.
Alors les Juifs, poussant de grands cris, se bouchèrent les oreilles; et ils se jetèrent tous ensemble sur lui,
58 Aru taikhan taike sheher bahar te loijai kene taike pathor mari dise, aru gawahi khan taikhan laga kapra loise aru jawan manu ekjon naam Saul laga bhori te rakhise.
l'entraînèrent hors de la ville, et le lapidèrent. Les témoins avaient posé leurs manteaux aux pieds d'un jeune homme nommé Saul.
59 Aru taikhan jitia Stephen ke pathor mari thakise, tai Isor ke mati kene koise, “Probhu Jisu, moi laga Atma loi lobi.”
Pendant qu'ils lapidaient Etienne, celui-ci priait, et disait: «Seigneur Jésus, reçois mon esprit.»
60 Titia tai athukarikena jor awaj pora koise, “Probhu, taikhan ke etu paap laga bisar nokoribi.” Etu koi kene tai ghumai jaise.
Et s'étant mis à genoux, il s'écria à haute voix: «Seigneur, ne leur impute point ce péché; » et, en disant ces mots, il s'endormit.