Matei 20
1 “Upalume gwa Kunnungu ushilandana naka mundu akwete nngunda gwa mishabhibhu, nilabha lyamba kukwaatolanga bhakamula maengo kubhakamulanje liengo mungunda gwakwe.
Sest taevariik on nagu maaomanik, kes läks varahommikul välja, et palgata töölisi oma viinamarjaistandusse.
2 Gubhalegene nabhonji kwaalipanga ela jimo kwa lyubha limo, kungai gubhaapelekenje kunngunda gwabho.
Ta leppis töölistega kokku, et tasub päeva eest ühe denaari, ning saatis nad viinapuuaeda.
3 Jikaisheje shaa tatu ja lyamba gubhapite kabhili kushoko gubhaabhweninji bhandunji bhana bhajimingenenje kushoko, bhangalinginji shatenda.
Umbes kella üheksa ajal hommikul läks ta välja ja nägi teisi ilma tööta turuplatsil seismas.
4 Gubhaalugulilenje, ‘Nnjendangananje nkakamulanje liengo kunngunda gwangu gwa mishabhibhu, na nne shininnimpanganje aki jenunji.’
„Minge ka teie viinamarjaistandusse tööle ja ma tasun teile, mis on sobiv, “ütles ta neile. Nii läksid ka nemad tööle.
5 Bhai, gubhapitengene. Bhayene nngunda bhala gubhapite kabhili shaa shita ja mui, na shaa tisha nndengulo, gubhatendile nneila peila.
Keskpäeva ajal ja kella kolme ajal pärastlõunal läks ta välja ja toimis samamoodi.
6 Nkali shaa kumi na moja ja shigulogulo, gubhapite kabhili, gubhaaimenenje bhandunji bhana bhajimingenenje kushoko. Bhai, gubhaabhushiyenje, ‘Pakuti nshijimangana totolo gwangali kamula liengo?’
Kella viie ajal pärastlõunal läks ta välja ja leidis sealt veel inimesi seismas. „Miks te seisate siin kogu päeva ega tee midagi?“küsis ta neilt.
7 Gubhaajangwilenje, ‘Pabha jwakwapi atupele liengo.’ Nabhalabho gubhaalugulilenje, ‘Nnjendanje nkakamulanje liengo mungunda gwa mishabhibhu.’
„Sest keegi ei ole meid palganud, “vastasid nad. „Minge ka viinamarjaistandusse tööle, “ütles ta neile.
8 “Kukapilileje, bhayene nngunda bhala gubhannugulile nkujimilila jwabho, ‘Gwaashemanje bhaakamula maengo gwaalipanje nshaala gwabhonji, tandubhila jwa kumpelo, mpaka jwa ntai.’
Kui saabus õhtu, ütles viinamarjaistanduse omanik töödejuhatajale: „Kutsu töötajad ja maksa neile palk. Alusta töölistest, kes palgati viimasena, ja seejärel liigu edasi nendeni, kes palgati esimesena.“
9 Bhai, gubhaikengene bha kumpelo bhala, gubhaposhelenje kila mundu ela jimo.
Kui tulid need, kes oldi palgatud kella viie ajal pärastlõunal, said nad igaüks ühe denaari.
10 Bhakaikanganeje bhatainji bhala, pubhaganishiyenje shibhapegwanje kupunda bhananji bhala, ikabheje na bhalabhonji gubhapegwilwenje ela jimo jimo
Kui siis tulid need, kes olid esimesena palgatud, arvasid nad, et nemad saavad rohkem, kuid ka nemad said ühe denaari.
11 Gubhaposhelenje ela yabhonji, gubhatandwibhenje kwainginishila bhakulungwa bhala.
Kui nad said palga kätte, läksid nad omanikule kaebama.
12 Bhalinkutinji, ‘Abha bhandunji bhatolilwenje kumpelo bhashikamulanga liengo lishaa limope, pakuti nshikututendela malinga bhanganyabha, uwe tushikamula liengo kwa kaje nibhalilwa na lyubha totolo?’
„Need, kes viimasena palgati, töötasid ainult tund aega ja sa maksid neile sama palga nagu meile, kes me töötasime kogu päeva kõrvetavas kuumuses, “nurisesid nad.
13 “Bhakulungwa bhala gubhannjangwile jumo, ‘Ambwiga, shakwa shininkumbile! Bhuli, twangalagana nshaala gwa ela jimo kwa lyubha limo?
Omanik vastas ühele neist: „Mu sõber, ma ei ole sind ebaõiglaselt kohelnud. Kas sa ei leppinud minuga kokku, et töötad ühe denaari eest?
14 Nntole aki jenu, mwijabhulile. Njipinga kwaapanganga bha kumpelobha malinga mmwe.
Võta oma palk ja mine. Ma tahan maksta viimasena palgatutele sama palju palka kui sulle.
15 Bhuli, ngapinjikwa tenda shingupinga namwene kwa indu yangu? Bhuli, nnamonela lupimilo pabha njibha nannguja?’”
Kas ma ei või otsustada teha oma rahaga seda, mida tahan? Miks sa heidad mulle kurje pilke sellepärast, et ma tahan teha head?“
16 A Yeshu gubhamaliye bheleketa bhalinkuti, “Bhalinginji kumpelo shibhabhanganje bha ntai, na bha ntai, shibhabhanganje bha kumpelo.”
Nii saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks.“
17 A Yeshu pubhajombokaga kwenda ku Yelushalemu, bhashinkwaatolanga bhaajiganywa likumi limo na bhabhili bhala kuntemela na bhalinginji mumpanda gubhaalugulilenje,
Teel Jeruusalemma viis Jeesus kaksteist jüngrit kõndimise ajal kõrvale ja rääkis neile:
18 “Mpilikananje! Tunakwenda ku Yelushalemu, na kweneko Mwana juka Mundu apinga kamuywa ku bhakulungwa bhaabhishila na bhaajiganya bha Shalia na bhalabhonji shibhanng'ukumulanje abhulagwe.
„Vaadake, me läheme Jeruusalemma ja inimese Poeg müüakse maha ülempreestritele ja vaimulikele õpetajatele. Nad mõistavad ta surma
19 Shibhankamuyanje kubhandu bhangabha Bhayaudi, nkupinga bhannyegayanje na akomwe ibhoko na komelwa munshalabha, ikabhe lyubha lya tatu shayuywe.”
ning annavad ta võõramaalaste kätte ja teda pilgatakse, piitsutatakse ja lüüakse risti. Kuid kolmandal päeval äratatakse ta surnuist üles.“
20 Penepo anyinabhabhonji bhana bha a Shebhedayo gubhaaishile a Yeshu bhali na ashibhana bhabho, gubhaatindibhalile nikwaajuga shindu.
Siis tuli Sebedeuse poegade ema koos oma kahe pojaga Jeesuse juurde. Ta põlvitas Jeesuse ette, et talle palve esitada.
21 A Yeshu gubhaabhushiye, “Nkupinga nndi?” Bhakongwe bhala gubhaalugulile, “Nnumbile kuti ashibhanangubha shibhatamangananje Muupalume gwenu jumo nkono nshinda na juna nkono nnilo.”
„Mis see on, mida sa minult palud?“küsis Jeesus temalt. „Palun määra nii, et mu pojad istuksid sinu kuningriigis sinu kõrval, üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel, “palus naine.
22 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Nkakushimanyanga shinkujuganga. Bhuli, shinkombolanje kwiipililila malanga ga mboteko malinga shimbinga pitila nne?” Gubhaajangwilenje, “Shitukombole.”
„Te ei tea, mida te palute, “ütles Jeesus neile. „Kas te olete võimelised jooma karikast, millest mina jooma hakkan?“„Jah, me oleme võimelised seda tegema, “vastasid nad talle.
23 A Yeshu gubhaalugulilenje, “Kweli shimwiipilililanje malanga ga mboteko gumbinga pitila nne, ikabheje gani shatame kunkono nnilo eu nkono nshinda gwangu, nngabha gangu nne, ikabhe shibhapegwanje bhapanjilwenje na a Nnungu bhala.”
„Te joote kindlasti minu karikast, “kostis ta neile, „kuid eesõigus minu paremal või vasakul käel istuda, ei ole minu anda. Minu Isa on see, kes seda otsustab.“
24 Bhaajiganywa likumi limo bhala bhakapilikananjeje genego, gubhaatumbalilenje ashaajabhonji bhabhili bhala.
Kui ülejäänud kümme jüngrit kuulsid, mida nad olid palunud, olid nad kahe venna peale pahased.
25 A Yeshu gubhaashemilenje, gubhaalugulilenje, “Mmumanyinji kuti bhaatagwala bha bhandu bhangabha Bhayaudi bhanakwaatagwalanga bhandu kwa mashili, na bhakulungwanji bhabhonji bhanakwabhonelanga nneyo peyo.
Jeesus kutsus nad kokku ja rääkis neile: „Te teate, et võõramaised valitsejad valitsevad oma alamate üle ja võimukad juhid rõhuvad neid.
26 Kwenu mmanganya inabhe nneyo, ikabhe mundu apinga kubha jwankulungwa, abhe ntumishi jwenunji,
Teie puhul ei tohi see nii olla. Kes iganes teist soovib olla kõige tähtsam, see olgu teie teenija.
27 na mundu apinga kubha jwantai munkumbi gwenunji abhe ntumwa jwenunji.
Kes iganes teist soovib olla tähtsaim, olgu nagu ori.
28 Nneyo peyo, Mwana juka Mundu jwangaika kukamulilwa maengo, ikabheje kukamula liengo na shoya gumi gwakwe nkupinga kwaagombolanga bhandu bhabhagwinji.”
Samamoodi ei tulnud inimese Poeg, et teda teenitaks, vaid ta tuli teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
29 A Yeshu na bhaajiganywa bhabho bhalishokangana ku Yeliko, lugwinjili lwa bhandu gulwaakagwile.
Kui nad Jeerikost lahkusid, järgis Jeesust tohutu rahvahulk.
30 Bhai, bhashinkupagwanga ashinangalole bhabhili bhatemingenenje nnyenje mpanda, bhakapilikananjeje kuti a Yeshu bhapinga pita gwene mpandago, gubhautienje lilobhe, “Mmakulungwa, Bhaulongo gwa a Daudi, nntubhonele shiya!”
Tee ääres istus kaks pimedat meest. Kui nad kuulsid, et Jeesus on mööda minemas, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
31 Lugwinjili lwa bhandu lula bhakwaakalipilangaga kupinga bhapumulanje. Ikabheje bhanganyabho gubhapundilenje kweya lilobhe, “Mmakulungwa, Bhaulongo gwa a Daudi, nntubhonele shiya!”
Rahvas käskis neil vait olla, aga nad hüüdsid veel valjemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
32 A Yeshu gubhajimi, gubhaashemilenje nikwabhuyanga, “Nkupinganga nintendelanje nndi?”
Jeesus peatus. Ta kutsus nad enda juurde ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“
33 Gubhaajangwilenje, “Mmakulungwa, tunajuga tulole.”
„Issand, palun tee meid jälle nägijateks, “vastasid nad.
34 Bhai, a Yeshu gubhaabhonelenje shiya, gubhaakwashiyenje meyo gabhonji, na shangupe gubhalolilenje, nigubhaakagwilenje.
Jeesusel oli neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Kohe nägid nad jälle ja järgisid teda.
