Roma 1
1 Na Paora, na te pononga a Ihu Karaiti, i karangatia hei apotoro, i motuhia ki te rongopai a te Atua,
See kiri on Pauluselt, Jeesuse Kristuse sulaselt. Mind kutsus apostliks Jumal. Jumal määras mind kuulutama head sõnumit,
2 I korerotia ra e ia i mua, ara e ana poropiti i roto i nga karaipiture tapu,
mida ta eelnevalt on? Pühakirjas oma prohvetite kaudu tõotanud.
3 Mo tana Tama, i whanau nei he uri no Rawiri, no te wahi ki te kikokiko;
Hea sõnum on tema Pojast, kelle inimesest esiisa oli Taavet,
4 I whakapuakina mai nei ko te Tama a te Atua i runga i te kaha, i runga i ta te wairua o te tapu, i te mea ka whakaarahia i te hunga mate; ara a Ihu Karaiti, to tatou Ariki,
kuid kes sai avalikuks kui Jumala Poeg, kui ta Püha Vaimu väel surnuist üles tõusis. Tema on Jeesus Kristus, meie Issand.
5 Nana nei matou i whiwhi ai ki te aroha noa, ki te mahi apotoro, kia ngohengohe ai, kia whakapono ai nga iwi katoa, hei mea mo tona ingoa:
Tema kaudu sain eesõiguse olla apostel, et kutsuda kõiki rahvaid kuulekalt temasse uskuma.
6 No ratou nei hoki koutou, he mea karanga hei hunga mo Ihu Karaiti:
Ka teie olete nende hulgas, keda kutsuti Jeesusele Kristusele kuuluma.
7 Ki te hunga katoa i Roma, e arohaina nei e te Atua, ka oti nei te te karanga hei hunga tapu: Kia tau ki a koutou te aroha noa me te rangimarie, he mea na te Atua, na to tatou Matua, na te Ariki hoki, na Ihu Karaiti.
Ma kirjutan teile kõigile, kes olete Roomas, keda Jumal armastab ja keda ta on oma eriliseks rahvaks kutsunud. Armu ja rahu teile Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
8 Ko taku mea tuatahi, he whakawhetai ki toku Atua i roto i a Ihu Karaiti mo koutou katoa, no te mea e korerotia ana to koutou whakapono i te ao katoa.
Lubage, et ma kõigepealt tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse kaudu teie kõigi eest, sest sellest, kuidas te Jumalasse usute, räägitakse kogu maailmas.
9 Ko te Atua, e mahi nei toku wairua ki a ia i roto i te rongopai o tana Tama, hei kaiwhakaatu moku, mo te mau tonu o taku whakahuahua i a koutou, a i aku karakiatanga i nga wa katoa,
Ma palvetan alati teie eest, nagu võib kinnitada Jumal − see Jumal, keda ma teenin kogu oma olemusega, kui jagan head sõnumit tema Pojast.
10 E inoi ana me kore e pai te Atua kia whakatikaia taku haere atu ki a koutou.
Oma palvetes palun ma alati, et võiksin lõpuks tulla ja teiega kohtuda, kui Jumal seda tahab.
11 Nui atu hoki toku hiahia kia kite i a koutou, kia whakawhiwhi ai ahau i a koutou ki tetahi mea homai, he mea wairua, kia whakaungia ai koutou;
Ma tõesti tahan teid külastada ja jagada teiega vaimulikku õnnistust teie kinnitamiseks.
12 Ara kia ora ngatahi o tatou ngakau, toku i to koutou whakapono, o koutou i toku.
Nii saame koos julgustust üksteise usust Jumalasse, nii teie usust kui ka minu omast.
13 Na e kore ahau e pai, e oku teina, kia ngaro i a koutou te maha o aku meatanga kia haere atu ki a koutou, heoi araia mai ana ahau, a mohoa noa nei, kia whiwhi ai ahau ki tetahi hua i roto i a koutou hoki, kia pera me te mea i era atu tauiwi.
Mu vennad ja õed, ma tahan, et te teaksite, et olen sageli teinud plaane teie külastamiseks, kuid mind ei ole seni lastud tulla. Ma tahan näha teie keskel häid vaimulikke tulemusi, nagu ma olen näinud teiste inimeste hulgas.
14 He nama kei runga i ahau na nga Kariki, a na nga Tautangata, na te hunga mohio, a na te hunga whakaarokore.
Sest mul on kohustus töötada nii tsiviliseeritute kui ka tsiviliseerimatute, nii haritute kui ka harimatute heaks.
15 Na reira e ngakau nui ana ahau kia whakapaua taku ki te kauwhau hoki i te rongopai ki a koutou i Roma.
Sellepärast soovin ma tõesti innukalt tulla Roomasse ja jagada teiega head sõnumit.
16 Kahore hoki oku whakama ki te rongopai: ko te kaha hoki ia o te Atua hei whakaora mo nga tangata katoa e whakapono ana; mo te Hurai ki mua, mo te Kariki ano hoki.
Kindlasti ei häbene ma head sõnumit, sest see on Jumala vägi päästa igaüht, kes temasse usub − kõigepealt juute ja siis ka kõiki teisi.
17 A kei reira e whakakitea ana ta te Atua tika, he mea no te whakapono ki te whakapono: kua oti nei hoki te tuhituhi, ma te whakapono e ora ai te tangata tika.
Sest hea sõnum näitab Jumalat kui head ja õiget, usaldusväärset algusest lõpuni. Nagu Pühakiri ütleb: „Kes on õiged Jumala ees, elavad teda uskudes.“
18 E whakakitea iho ana hoki i te rangi to te Atua riri ki nga karakiakoretanga katoa, ki nga he o nga tangata e pehi ana i te pono i runga i te he;
Jumala vastumeelsust ilmutatakse taevast nende vastu, kes on jumalatud ja kes ei ole moraalselt õiged, nende vastu, kes summutavad tõde halvaga, mida nad teevad.
19 Kei roto nei i a ratou e marama ana nga mea o te Atua e taea te mohio; kua whakamaramatia hoki e te Atua ki a ratou.
See, mida on võimalik Jumala kohta teada, on ilmne, sest ta on selle neile väga selgeks teinud.
20 E kitea nuitia ana hoki nga mea ona, kahore nei i kitea, no te hanganga iho ra o te ao, e mohiotia ana ki nga mea i hanga, ara tona kaha mau tonu, me tona atuatanga; kia kore ai he kupu whakahoki ma ratou: (aïdios g126)
Juba alates maailma loomisest on Jumala nähtamatu olemus − tema igavene vägi ja jumalikkus − selgelt nähtav selles, mida ta on teinud. Sellistel inimestel ei ole vabandust, (aïdios g126)
21 I a ratou hoki e matau ana ki te Atua, kihai ratou i whakakororia i a ia hei Atua, kihai hoki i whakawhetai; heoi kua kuware o ratou whakaaro, a whakapouritia ana to ratou ngakau pohehe.
sest kuigi nad tundsid Jumalat, ei kiitnud ega ülistanud nad teda, vaid selle asemel muutus nende arvamus Jumalast täielikuks rumaluseks ning nende tühja mõistust täitis pimedus.
22 I a ratou e mea ana he mohio ratou, na ka wairangi,
Kuigi nad väitsid, et on targad, said nad rumalaks.
23 A whakaputaia ketia ake te kororia o te Atua e kore nei e pirau, kia rite ki te ahua o te tangata pirau noa, o nga manu hoki, o nga kararehe waewae wha, o nga mea ngokingoki.
Nad vahetasid surematu Jumala hiilguse surelike inimeste, lindude, loomade ja roomajate kujutiste vastu.
24 Koia ratou i tukua ai e te Atua ki te mahi poke, i runga i nga hiahia o o ratou ngakau, kia whakatutuatia iho ai o ratou tinana e ratou ano, to tetahi e tetahi:
Niisiis jättis Jumal nad nende rikutud mõistuse kurjade soovide küüsi ja nad tegid üksteisele häbiväärseid, alandavaid asju.
25 I te mea kua whakawhiti ratou i to te Atua pono mo te teka, a karakia ana, mahi ana ki te mea hanga, kapea ake te Kaihanga, ko ia nei te whakapaingia ake ake. Amine. (aiōn g165)
Nad vahetasid Jumala tõe vale vastu ning kummardasid ja teenisid loodolevusi, mitte Loojat, kes on väärt kiitust igavesti. Aamen. (aiōn g165)
26 Koia ratou i tukua ai e te Atua ki nga hiahia tutua: ko a ratou wahine hoki, mahue ake i a ratou te tikanga maori, kei te ngau ke noa atu:
Sellepärast jättis Jumal nad nende kurjade soovide küüsi. Nende naised vahetasid loomupärase seksuaalsuse ebaloomuliku vastu,
27 Me nga tane ano, whakarerea ake e ratou te tikanga maori ki te wahine, ano he ahi te kanga o to ratou hiahia ki a ratou ano; nga tane ki nga tane, mahi ai i te mea whakama, me te whiwhi ano ki te utu e rite ana mo to ratou ngaunga ketanga.
ning samamoodi loobusid mehed seksist naistega ja põlesid himust üksteise vastu. Mehed tegid üksteisega sündsusetuid asju ning selle tulemusena tabasid neid nende loomuvastasuse paratamatud tagajärjed.
28 A i a ratou kihai nei i pai kia mau tonu te Atua ki o ratou mahara, tukua ana ratou e te Atua ki te hinengaro he, kia mahia nga mea kahore e tau kia mahia.
Kuna nad ei pidanud väärtuslikuks Jumala tundmaõppimist, jättis ta neid nende väärtusetu, usaldamatu mõtteviisi küüsi, tegema seda, mida ei tohiks kunagi teha.
29 Ki tonu ratou i nga mahi he katoa, i te kino, i te apo, i te mauahara; whawhao rawa i te hae, i te kohuru, i te totohe, i te hianga, i te whanoke; he hunga kohumuhumu,
Nad täitsid end kõigega, mis on vale: kurjuse, ahnuse, vihkamise, kadeduse, mõrvamise, tülitsemise, petmise, kuritahtlikkuse ja tagarääkimisega.
30 He hunga ngautuara, kino ki te Atua, he hunga whakahihi, whakakake, whakapehapeha, he kaitito i nga mea kino, e turi ana ki nga matua,
Nad on tagaselja halvustavad ja Jumala vihkajad. Nad on ülbed, uhked ja hooplevad. Nad leiutavad uusi viise patustamiseks. Nad hakkavad oma vanematele vastu.
31 Kahore o ratou matauranga, he hunga kupu taka, kahore nei he aroha, kahore e tohu tangata:
Nad ei taha aru saada, nad ei pea lubadusi, nad ei ilmuta mingit lahkust ega kaastunnet.
32 Ahakoa e matau ana ano ratou ki ta te Atua tikanga, he tika te mate mo nga kaimahi i enei mea, heoi ka mahi tonu ratou i aua mea me te whakaae hoki ki te hunga e pera ana te mahi.
Kuigi nad mõistavad täpselt, mida Jumal nõuab, teevad nad seda, mis on surma väärt. Nad ei tee seda mitte ainult ise, vaid nad toetavad selles ka teisi.
