< Waiata 80 >

1 Ki te tino kaiwhakatangi. Hohanimi Erutu. He himene na Ahapa. Tahuri mai tou taringa, e te Hepara o Iharaira, e arahi nei i a Hohepa ano he kahui hipi; whiti mai koe e noho mai na i waenganui i nga kerupima;
Au chef des chantres. Sur les Chochanim, Edouth. Psaume d’Assaph. Pasteur d’Israël, prête l’oreille, toi qui mènes Joseph comme un troupeau! Révèle-toi dans ta splendeur, toi qui trônes sur les Chérubins!
2 Whakaohoohokia tou kaha i te aroaro o Eparaima, o Pineamine, o Manahi: a haere mai ki te whakaora i a matou.
Aux regards d’Ephraïm, Benjamin et Manassé, déploie ta puissance, et marche à notre secours!
3 Whakahokia ake matou, e te Atua: kia marama mai tou mata, a ka ora matou.
O Dieu, régénère-nous, fais luire ta face et nous serons sauvés!
4 E Ihowa, e te Atua o nga mano, kia pehea ake te roa o tou riri ki te inoi a tau iwi?
Eternel, Dieu-Cebaot! Jusques à quand accueilleras-tu avec colère la prière de ton peuple?
5 Kua whangaia mai e koe he roimata hei taro ma ratou, he nui hoki te mehua roimata kua homai nei e koe kia inumia e ratou.
Tu leur fais manger un pain trempé de pleurs, tu les abreuves d’un déluge de larmes.
6 Kua meinga matou e koe hei totohetanga ma o matou hoa, a e kataina ana matou e o matou hoariri.
Tu fais de nous un brandon de discorde pour nos voisins, et nos ennemis se livrent à leurs moqueries.
7 Whakahokia ake matou, e te Atua o nga mano; kia marama mai tou mata, a ka ora matou.
O Dieu-Cebaot, régénère-nous, fais luire ta face et nous serons sauvés!
8 I maua mai e koe he waina i Ihipa: ka oti i a koe nga tauiwi te panga, na whakatokia iho e koe.
Tu as fait émigrer une vigne de l’Egypte, et expulsé des nations pour la replanter.
9 I whakapaia e koe he tunga mona, na, ka hou ona pakiaka, a ka kapi te whenua.
Tu as fait place nette devant elle; aussi elle jeta de profondes racines, et s’étendit sur le pays.
10 Taumarumaru ana tona ata ki runga ki nga pukepuke; ko ona manga rite tonu ki nga hita a te Atua.
Les montagnes furent couvertes de son ombrage, ses branches égalèrent les cèdres de Dieu.
11 I tautotoro atu ona manga ki te moana, ona rara ki te awa.
Elle poussa ses sarments jusqu’à la mer, jusqu’au Fleuve ses rejetons.
12 He aha i pakaruhia ai e koe ona taiepa ki raro, kia kowhakiwhakia ai ia e nga tangata katoa e tika ana i te ara?
Pourquoi as-tu démoli ses clôtures, si bien que tous les passants la dépouillent,
13 Mongamonga noa i te poaka toa o te ngahere, e kainga ana e te kirehe mohoao o te parae.
que le sanglier de la forêt la mutile, et qu’elle sert de pâture à ce qui se meut dans les champs?
14 Tahuri mai ano, e te Atua o nga mano, e inoi atu nei matou: titiro iho i te rangi, kia kite mai koe, ka toro mai i tenei waina.
O Dieu-Cébaot! Reviens de grâce! Du haut du Ciel regarde et vois; prends sous ta protection cette vigne,
15 I te rakau i whakatokia e tou matau, i te manga hoki i meinga e koe kia pakari mau.
ces ceps que ta droite a mis en terre, cette plantation que tu avais voulue si vigoureuse.
16 Kua pau i te ahi, kua tuaina ki raro: ngaro iho ratou i te riri o tou mata.
La voilà consumée par le feu, mise en pièces: sous la colère menaçante de ta face, tout périt!
17 Waiho tou ringa i runga i te tangata o tou matau, i te tama a te tangata i whakakahangia e koe mau.
Oh! que ta protection s’étende sur l’homme élu par ta droite, sur le fils de l’homme que tu avais rendu fort en ton honneur!
18 Penei e kore matou e hoki atu i a koe: whakahauorangia matou, a ka karanga matou ki tou ingoa.
Nous ne nous éloignerons plus de toi: ranime notre vie, et nous invoquerons ton nom.
19 Whakahokia ake matou, e Ihowa, e te Atua o nga mano; kia marama mai tou mata, a ka ora matou.
O Eternel, Dieu-Cebaot, régénère-nous, fais luire ta face et nous serons sauvés!

< Waiata 80 >