< Waiata 66 >

1 Ki te tino kaiwhakatangi. He himene, he waiata. Hamama, e te whenua katoa, ki te Atua:
2 Himenetia te kororia o tona ingoa, kia whai kororia te whakamoemiti ki a ia.
Chantez la gloire de son nom; louez-le, et lui rendez gloire!
3 Mea atu ki te Atua, Ano te wehi o au mahi! Ma te nui o tou kaha e ngohengohe ai ou hoariri ki a koe.
Dites à Dieu: Que tes œuvres sont redoutables! A cause de la grandeur de ta force, tes ennemis viendront se soumettre à toi.
4 E koropiko katoa te whenua ki a koe; ka himene ki a koe; ka himene ratou ki tou ingoa. (Hera)
Toute la terre se prosternera devant toi; elle chantera en ton honneur, elle chantera ton nom. (Sélah)
5 Haere mai kia kite i nga mahi a te Atua: mataku rawa tana mahi ki nga tama a te tangata.
Venez, et voyez les œuvres de Dieu; il est redoutable dans ce qu'il fait envers les fils des hommes.
6 Nana i mea te moana hei tuawhenua: haere a waewae ana ratou ra roto i te awa; hari ana matou ki a ia i reira.
Il a changé la mer en terre sèche; on passait à pied dans le fleuve; là nous nous sommes réjouis en lui.
7 Ko tona kawanatanga tuturu tonu i runga i tona kaha; e titiro ana ona kanohi ki nga tauiwi; kei whakakake te hunga tutu. (Hera)
Il domine éternellement par sa puissance; ses yeux observent les nations, pour que les rebelles ne s'élèvent pas. (Sélah)
8 Whakapaingia to tatou Atua, e nga iwi; kia rangona te reo whakamoemiti ki a ia.
Peuples, bénissez notre Dieu, et faites entendre la voix de sa louange!
9 Nana nei hoki i mau ai to tatou wairua ki te ora, kahore hoki e tukua e ia o tatou waewae kia nekehia.
Lui qui a conservé la vie à notre âme, et qui n'a pas permis que nos pieds bronchassent.
10 Kua whakamatauria hoki matou e koe, e te Atua: whakarewaia ana matou e koe, ano he hiriwa e whakarewaia ana.
Car tu nous as éprouvés, ô Dieu; tu nous as fait passer au creuset comme l'argent.
11 Kua kawea nei matou e koe ki roto ki te kupenga: whakapikaua ana e koe te mea whakamamae ki o matou hope.
Tu nous avais amenés dans le filet; tu avais mis sur nos reins un pesant fardeau;
12 I meinga ano e koe o matou upoko kia ekengia hoihotia e te tangata; i ra roto matou i te kapura, i te wai: heoi whakaputaina mai ana matou e koe ki te wahi momona.
Tu avais fait monter les hommes sur nos têtes; nous étions entrés dans le feu et dans l'eau; mais tu nous as mis au large et dans l'abondance.
13 Ka tomo ahau me nga tahunga tinana ki tou whare; ka whakamana ahau i aku kupu taurangi ki a koe,
J'entrerai dans ta maison avec des holocaustes; et je te rendrai mes vœux,
14 Era i puaki i oku ngutu, i korerotia e toku mangai i ahau e pouri ana.
Que mes lèvres ont proférés et que ma bouche a prononcés dans ma détresse.
15 Ka whakaekea e ahau mau nga mea momona hei tahunga tinana, ngatahi ano me te mea kakara o nga hipi toa; ka tukua e ahau he puru, he koati. (Hera)
Je t'offrirai des brebis grasses en holocauste, avec les béliers fumant sur l'autel; je sacrifierai des taureaux avec des boucs. (Sélah)
16 Haere mai, whakarongo, e koutou katoa e wehi ana ki te Atua, a maku e whakapuaki tana i mea ai ki toku wairua.
Vous tous qui craignez Dieu, venez, écoutez, et je raconterai ce qu'il a fait à mon âme.
17 I tangi toku mangai ki a ia: i whakanuia ano ia e toku arero.
Je l'ai invoqué de ma bouche; aussi ma langue l'exaltera.
18 Ki te whakaaroa e toku ngakau te he, e kore te Ariki e whakarongo mai.
Si j'eusse pensé quelque iniquité dans mon cœur, le Seigneur ne m'eût point écouté.
19 Nei ra he pono kua whakarongo te Atua, kua tahuri ia ki toku reo inoi.
Mais certainement Dieu m'a écouté; il a prêté l'oreille à la voix de ma prière.
20 Kia whakapaingia te Atua, kihai nei i whakapeau ke i taku inoi, i tana atawhai hoki ki ahau.
Béni soit Dieu qui n'a point rejeté ma prière, ni retiré de moi sa bonté!

< Waiata 66 >