< Waiata 60 >
1 Ki te tino kaiwhakatangi. Huhana Erutu. He Mikitama, na Rawiri, hei whakaako. No tana whawhaitanga ki a Aramanaharaima raua ko Aramatopa. Na hoki ana a Ioapa, a patua ana e ia a Eroma ki te Raorao Tote, kotahi tekau ma rua mano. E te Atua, kua pa nga matou e koe, kua oti matou te whakamarara e koe, kua riri koe; tahuri mai ano ki a matou.
Ein gülden Kleinod Davids, vorzusingen; von der Rose des Zeugnisses, zu lehren; da er gestritten hatte mit den Syrern zu Mesopotamien und mit den Syrern von Zoba; da Joab umkehrte und schlug der Edomiter im Salztal zwölftausend. Gott, der du uns verstoßen und zerstreut hast und zornig warst, tröste uns wieder.
2 Wiri ana te whenua i a koe: kua ngatata i a koe: whakakapia ona wahi pakaru; e ru ana hoki.
Der du die Erde bewegt und zerrissen hast, heile ihre Brüche, die so zerschellt ist.
3 He mea pakeke kua whakakitea e koe ki tau iwi, kua oti matou te whakainu e koe ki te waina e wiri ai.
Denn du hast deinem Volk Hartes erzeigt; du hast uns einen Trunk Weins gegeben, daß wir taumelten;
4 Kua homai e koe he kara ki te hunga e wehi ana i a koe: kia whakakitea hei mea mo te pono. (Hera)
du hast aber doch ein Panier gegeben denen, die dich fürchten, welches sie aufwarfen und das sie sicher machte. (Sela)
5 Hei mea e mawhiti ai au e aroha ai: ma tou matau e whakaora, whakahokia mai hoki he kupu ki ahau.
Auf daß deine Lieben erledigt werden, hilf mit deiner Rechten und erhöre uns.
6 Kua korero te Atua i runga i tona tapu; ka hari ahau, ka kotikoti i Hekeme, ka roherohe hoki i te raorao o Hukota.
Gott redete in seinem Heiligtum, des bin ich froh, und will teilen Sichem und abmessen das Tal Sukkoth.
7 Noku Kireara, noku ano a Manahi, ko Eparaima ano hoki te kaha o toku matenga; ko Hura taku kaiwhakatakoto ture;
Gilead ist mein, mein ist Manasse, Ephraim ist die Macht meines Hauptes, Juda ist mein Zepter,
8 Ko Moapa taku oko horoi; ka maka e ahau toku hu ki runga ki Eroma: e Pirihitia, ko ahau hei whakamanamana mau.
Moab ist mein Waschbecken, meinen Schuh strecke ich über Edom, Philistäa jauchzt mir zu.
9 Ma wai ahau e kawe ki te pa kaha? Na wai ahau i arahi ki Eroma?
Wer will mich führen in die feste Stadt? Wer geleitet mich bis nach Edom?
10 He teka ranei, e te Atua, kua panga matou e koe? kahore hoki koe, e te Atua, e haere tahi me a matou taua.
Wirst du es nicht tun, Gott, der du uns verstößest und ziehest nicht aus, Gott, mit unserm Heer?
11 Homai he awhina mo matou ki o matou hoariri: he teka noa hoki te awhina a te tangata.
Schaffe uns Beistand in der Not; denn Menschenhilfe ist nichts nütze.
12 Ma te Atua tatou ka toa ai: mana hoki e takahi ki raro o tatou hoa whawhai.
Mit Gott wollen wir Taten tun. Er wird unsre Feinde untertreten.