< Whakatauki 24 >

1 Kei hae koe ki te hunga kino, kaua hoki e hiahia hei hoa mo ratou.
Ne aemuleris viros malos, nec desideres esse cum eis:
2 Ko ta to ratou ngakau hoki e whakaaro ai, he tukino, ko ta o ratou ngutu e korero ai, he whanoke.
quia rapinas meditatur mens eorum, et fraudes labia eorum loquuntur.
3 Ma te whakaaro nui ka hanga ai te whare, a ma te matauranga ka u ai:
Sapientia aedificabitur domus, et prudentia roborabitur.
4 Ma te mohio hoki ka ki ai nga ruma i nga taonga utu nui katoa, i nga mea ahuareka.
In doctrina replebuntur cellaria, universa substantia pretiosa et pulcherrima.
5 He kaha te tangata whakaaro nui; ae, e whakanuia ana e te tangata mohio te kaha.
Vir sapiens, fortis est: et vir doctus, robustus et validus.
6 Na kia pai te ngarahu ina anga koe ki te whawhai: kei te tokomaha hoki o nga kaiwhakatakoto whakaaro te ora.
Quia cum dispositione initur bellum: et erit salus ubi multa consilia sunt.
7 He tiketike rawa te whakaaro nui mo te wairangi: e kore e kuihi tona mangai i te kuwaha.
Excelsa stulto sapientia, in porta non aperiet os suum.
8 Ko te tangata e whakaaro ana ki te kino, ka kiia he whanoke.
Qui cogitat mala facere, stultus vocabitur.
9 He hara te whakaaro wairangi: he mea whakarihariha ano ki te tangata te tangata whakahi.
Cogitatio stulti peccatum est: et abominatio hominum detractor.
10 Ki te ngoikore koe i te ra o te he, he iti tou kaha.
Si desperaveris lapsus in die angustiae: imminuetur fortitudo tua.
11 Whakaorangia te hunga e kawea atu ana ki te mate, a puritia mai hoki e koe te hunga e meatia ana kia whakamatea.
Erue eos, qui ducuntur ad mortem: et qui trahuntur ad interitum liberare ne cesses.
12 Ki te mea koe, Nana, kihai tenei i mohiotia e matou: kahore ianei te kaipauna ngakau i te whakaaro ki tera? a, ko te kaitiaki o tou wairua, kahore ranei ia e mohio? e kore ranei e homai e ia ki te tangata kia rite ki tana mahi?
Si dixeris: Vires non suppetunt: qui inspector est cordis, ipse intelligit, et servatorem animae tuae nihil fallit, reddetque homini iuxta opera sua.
13 Kainga, e taku tama, te honi, he pai hoki; me te honikoma, he mea reka hoki ki tou mangai:
Comede, fili mi, mel, quia bonum est, et favum dulcissimum gutturi tuo:
14 Ka mohio ai koe ki te whakaaro nui, he mea ki tou wairua: ki te kitea e koe, he tukunga iho ano tona, e kore hoki tau i tumanako ai e hatepea.
Sic et doctrina sapientiae animae tuae: quam cum inveneris, habebis in novissimis spem, et spes tua non peribit.
15 Kaua, e te tangata kino, e whanga ki te nohoanga o te tangata tika; kei tukino koe ki tona takotoranga.
Ne insidieris, et quaeras impietatem in domo iusti, neque vastes requiem eius.
16 E hinga ana hoki te tangata tika, e whitu hinganga, ka ara ake ano: ka whakataka ia te hunga kino e te he.
Septies enim in die cadit iustus, et resurgit: impii autem corruent in malum.
17 Kaua e harakoa ki te hinga tou hoariri, kaua hoki tou ngakau e hari ina taka ia:
Cum ceciderit inimicus tuus, ne gaudeas, et in ruina eius ne exultet cor tuum:
18 Kei kite a Ihowa, a ka he ki tana titiro, a ka tahuri atu tona riri i a ia.
ne forte videat Dominus, et displiceat ei, et auferat ab eo iram suam.
19 Kei mamae koe, he mea mo nga kaimahi i te kino, kei hae hoki ki te hunga kino.
Ne contendas cum pessimis, nec aemuleris impios:
20 Kahore hoki he mutunga pai ki te tangata kino; ka keto hoki te rama a te hunga kino.
quoniam non habent futurorum spem mali, et lucerna impiorum extinguetur.
21 E taku tama, e wehi ki a Ihowa, ki te kingi hoki: a, kaua e whakauru noa atu ki te hunga e mea ana ki te whakaputa ke.
Time Dominum, fili mi, et regem: et cum detractoribus non commiscearis:
22 No te mea ka puta tata te aitua mo ratou: a ko wai ka mohio ki te whakangaromanga o raua tokorua?
quoniam repente consurget perditio eorum: et ruinam utriusque quis novit?
23 He whakatauki ano hoki enei na te hunga whakaaro nui. Ehara i te mea pai kia whakaaro ki te kanohi tangata ina whakawa.
Haec quoque sapientibus dico: Cognoscere personam in iudicio non est bonum.
24 Ko te tangata e mea ana ki te tangata kino, He tika koe; ka kanga nga iwi ki a ia, ka whakarihariha nga tauiwi ki a ia.
Qui dicunt impio: Iustus es: maledicent eis populi, et detestabuntur eos tribus.
25 Otiia ka koa nga ngakau o te hunga e riria ai tona he, ka tau iho ano hoki te manaaki pai ki runga ki a ratou.
Qui arguunt eum, laudabuntur: et super ipsos veniet benedictio.
26 Ka kihia e ia nga ngutu e whakahoki ana i nga kupu tika.
Labia deosculabitur, qui recta verba respondet.
27 Meinga kia takoto pai tau mahi i waho, kia rite hoki hei meatanga mau i te mara; muri iho ka hanga i tou whare.
Praepara foris opus tuum, et diligenter exerce agrum tuum: et postea aedifices domum tuam.
28 Kaua koe e tu hei kaiwhakaatu he mo tou hoa, i te mea kahore he take; a kaua e tinihanga ki ou ngutu.
Ne sis testis frustra contra proximum tuum: nec lactes quemquam labiis tuis.
29 Kaua e ki, Ka meatia ano e ahau ki a ia tana i mea ai ki ahau; ka rite ki ta te tangata mahi taku e whakahoki ai ki a ia.
Ne dicas: Quomodo fecit mihi, sic faciam ei: reddam unicuique secundum opus suum.
30 I haere ahau i te taha o te mara a te mangere, i te taha hoki o te mara waina a te tangata kahore ona mahara;
Per agrum hominis pigri transivi, et per vineam viri stulti:
31 Na, kua tupuria katoatia e te tataramoa, kapi tonu te mata o te mara i te ongaonga, a ko to reira taiepa kohatu kua oti te wahi.
et ecce totum repleverant urticae, et operuerant superficiem eius spinae, et maceria lapidum destructa erat.
32 Katahi ahau ka titiro, ka ata whakaaroaro: ka kite ahau, a ka hopu mai hei ako moku.
Quod cum vidissem, posui in corde meo, et exemplo didici disciplinam.
33 Kia iti ake nei te wahi e parangia ai, kia iti ake nei te moe, kia iti ake te kotuituitanga o nga ringa ka moe ai:
Usquequo piger dormies? usquequo de somno consurgens? Parum, inquam, dormies, modicum dormitabis, pauxillum manus conseres, ut quiescas:
34 Ka pera te haerenga mai o tou muhore ano he kaipahua; o tou rawakore hoki ano he tangata mau patu.
et veniet tibi quasi cursor egestas, et mendicitas quasi vir armatus.

< Whakatauki 24 >