< Whakatauki 24 >

1 Kei hae koe ki te hunga kino, kaua hoki e hiahia hei hoa mo ratou.
N’envie pas les hommes qui font le mal, et ne désire pas d’être avec eux,
2 Ko ta to ratou ngakau hoki e whakaaro ai, he tukino, ko ta o ratou ngutu e korero ai, he whanoke.
car leur cœur médite la destruction, et leurs lèvres parlent de tourment.
3 Ma te whakaaro nui ka hanga ai te whare, a ma te matauranga ka u ai:
Par la sagesse la maison est bâtie, et elle est établie par l’intelligence;
4 Ma te mohio hoki ka ki ai nga ruma i nga taonga utu nui katoa, i nga mea ahuareka.
et par la connaissance les chambres sont remplies de tous les biens précieux et agréables.
5 He kaha te tangata whakaaro nui; ae, e whakanuia ana e te tangata mohio te kaha.
L’homme sage a de la force, et l’homme de connaissance affermit sa puissance;
6 Na kia pai te ngarahu ina anga koe ki te whawhai: kei te tokomaha hoki o nga kaiwhakatakoto whakaaro te ora.
car sous une [sage] direction tu feras ta guerre, et le salut est dans le grand nombre des conseillers.
7 He tiketike rawa te whakaaro nui mo te wairangi: e kore e kuihi tona mangai i te kuwaha.
La sagesse est trop haute pour le fou, il n’ouvrira pas la bouche dans la porte.
8 Ko te tangata e whakaaro ana ki te kino, ka kiia he whanoke.
Celui qui pense à mal faire, on l’appellera intrigant.
9 He hara te whakaaro wairangi: he mea whakarihariha ano ki te tangata te tangata whakahi.
Le plan de la folie est péché, et le moqueur est en abomination aux hommes.
10 Ki te ngoikore koe i te ra o te he, he iti tou kaha.
Si tu perds courage au jour de la détresse, ta force est mince.
11 Whakaorangia te hunga e kawea atu ana ki te mate, a puritia mai hoki e koe te hunga e meatia ana kia whakamatea.
Délivre ceux qui sont menés à la mort, et ne te retire pas de ceux qui chancellent vers une mort violente.
12 Ki te mea koe, Nana, kihai tenei i mohiotia e matou: kahore ianei te kaipauna ngakau i te whakaaro ki tera? a, ko te kaitiaki o tou wairua, kahore ranei ia e mohio? e kore ranei e homai e ia ki te tangata kia rite ki tana mahi?
Si tu dis: Voici, nous n’en savions rien; celui qui pèse les cœurs, lui ne le considérera-t-il pas? et celui qui garde ton âme, lui le sait; et il rend à l’homme selon son œuvre.
13 Kainga, e taku tama, te honi, he pai hoki; me te honikoma, he mea reka hoki ki tou mangai:
Mon fils, mange du miel, car il est bon; et un rayon de miel est doux à ton palais.
14 Ka mohio ai koe ki te whakaaro nui, he mea ki tou wairua: ki te kitea e koe, he tukunga iho ano tona, e kore hoki tau i tumanako ai e hatepea.
Ainsi connais pour ton âme la sagesse: si tu l’as trouvée, il y a un avenir, et ton attente ne sera point réduite à néant.
15 Kaua, e te tangata kino, e whanga ki te nohoanga o te tangata tika; kei tukino koe ki tona takotoranga.
Méchant, ne mets pas des embûches contre l’habitation du juste, ne dévaste pas son gîte.
16 E hinga ana hoki te tangata tika, e whitu hinganga, ka ara ake ano: ka whakataka ia te hunga kino e te he.
Car le juste tombe sept fois, et se relève; mais les méchants trébuchent [pour tomber] dans le malheur.
17 Kaua e harakoa ki te hinga tou hoariri, kaua hoki tou ngakau e hari ina taka ia:
Si ton ennemi tombe, ne te réjouis pas; et s’il trébuche, que ton cœur ne s’égaie pas;
18 Kei kite a Ihowa, a ka he ki tana titiro, a ka tahuri atu tona riri i a ia.
de peur que l’Éternel ne le voie, et que cela ne soit mauvais à ses yeux, et qu’il ne détourne de dessus lui sa colère.
19 Kei mamae koe, he mea mo nga kaimahi i te kino, kei hae hoki ki te hunga kino.
Ne t’irrite pas à cause de ceux qui font le mal, n’envie pas les méchants;
20 Kahore hoki he mutunga pai ki te tangata kino; ka keto hoki te rama a te hunga kino.
car il n’y a pas d’avenir pour l’inique: la lampe des méchants s’éteindra.
21 E taku tama, e wehi ki a Ihowa, ki te kingi hoki: a, kaua e whakauru noa atu ki te hunga e mea ana ki te whakaputa ke.
Mon fils, crains l’Éternel et le roi; ne te mêle pas avec les gens remuants,
22 No te mea ka puta tata te aitua mo ratou: a ko wai ka mohio ki te whakangaromanga o raua tokorua?
car leur calamité surgira tout à coup; et qui sait la ruine des uns et des autres?
23 He whakatauki ano hoki enei na te hunga whakaaro nui. Ehara i te mea pai kia whakaaro ki te kanohi tangata ina whakawa.
Ces choses aussi viennent des sages: Faire acception des personnes dans le jugement n’est pas bien.
24 Ko te tangata e mea ana ki te tangata kino, He tika koe; ka kanga nga iwi ki a ia, ka whakarihariha nga tauiwi ki a ia.
Celui qui dit au méchant: Tu es juste, les peuples le maudiront, les peuplades seront indignées contre lui;
25 Otiia ka koa nga ngakau o te hunga e riria ai tona he, ka tau iho ano hoki te manaaki pai ki runga ki a ratou.
mais ceux qui le reprennent seront agréables, et une bénédiction de bien viendra sur eux.
26 Ka kihia e ia nga ngutu e whakahoki ana i nga kupu tika.
Celui qui répond des paroles justes embrasse les lèvres.
27 Meinga kia takoto pai tau mahi i waho, kia rite hoki hei meatanga mau i te mara; muri iho ka hanga i tou whare.
Prépare ton ouvrage au-dehors, et mets en état ton champ, et après, bâtis ta maison.
28 Kaua koe e tu hei kaiwhakaatu he mo tou hoa, i te mea kahore he take; a kaua e tinihanga ki ou ngutu.
Ne sois pas témoin, sans motif, contre ton prochain; voudrais-tu donc tromper de tes lèvres?
29 Kaua e ki, Ka meatia ano e ahau ki a ia tana i mea ai ki ahau; ka rite ki ta te tangata mahi taku e whakahoki ai ki a ia.
Ne dis pas: Comme il m’a fait, je lui ferai; je rendrai à l’homme selon son œuvre.
30 I haere ahau i te taha o te mara a te mangere, i te taha hoki o te mara waina a te tangata kahore ona mahara;
J’ai passé près du champ de l’homme paresseux et près de la vigne de l’homme dépourvu de sens,
31 Na, kua tupuria katoatia e te tataramoa, kapi tonu te mata o te mara i te ongaonga, a ko to reira taiepa kohatu kua oti te wahi.
et voici, tout y était monté en chardons; les orties en avaient couvert la surface, et sa clôture de pierres était démolie.
32 Katahi ahau ka titiro, ka ata whakaaroaro: ka kite ahau, a ka hopu mai hei ako moku.
Et je regardai, j’y appliquai mon cœur; je vis, [et] je reçus instruction.
33 Kia iti ake nei te wahi e parangia ai, kia iti ake nei te moe, kia iti ake te kotuituitanga o nga ringa ka moe ai:
Un peu de sommeil, un peu d’assoupissement, un peu croiser les mains pour dormir…,
34 Ka pera te haerenga mai o tou muhore ano he kaipahua; o tou rawakore hoki ano he tangata mau patu.
et ta pauvreté viendra [comme] un voyageur, et ton dénuement comme un homme armé.

< Whakatauki 24 >