< Whakatauki 16 >
1 Ko nga whakatakataka a te ngakau na te tangata; engari ko te kupu whakahoki a te arero na Ihowa.
A l'homme de former des plans en son cœur; mais à Dieu d'exaucer ce qu'exprime la langue.
2 Ko nga ara katoa o te tangata he ma ki ona ake kanohi; ko Ihowa ia ki te pauna i nga wairua.
Toutes les voies d'un homme sont pures à ses yeux; mais l'Éternel pèse les cœurs.
3 Utaina au mahi ki runga ki a Ihowa, a ka whakapumautia ou whakaaro.
Repose-toi sur Dieu de tes affaires, et tes plans seront assurés.
4 He mea hanga na Ihowa nga mea katoa mo tona tutukitanga, mo tona: ae ra, ko te tangata kino hoki mo te ra o te kino.
L'Éternel a fait toutes choses pour leur fin; ainsi, l'impie pour le jour du malheur.
5 He mea whakarihariha na Ihowa te hunga ngakau whakakake katoa; ahakoa pupuri te ringa ki te ringa, e kore ia e kore te whiua.
Tout orgueilleux est pour l'Éternel une abomination; en aucun temps il ne demeure impuni.
6 Ko te mahi tohu tangata me te pono hei pure mo te kino; ma te wehi hoki ki a Ihowa ka mawehe atu ai te tangata i te kino.
L'amour et la fidélité expient la faute, et la crainte de l'Éternel fait fuir le mal.
7 Ki te pai a Ihowa ki nga ara o te tangata, ka meinga e ia ona hoariri nei ano kia mau te rongo ki a ia.
Si l'Éternel est favorable à la voie d'un homme, Il réconcilie même ses ennemis avec lui.
8 He pai ake te mea iti i runga i te tika, i nga hua maha ki te kahore he tika.
Mieux vaut peu avec la justice, qu'un gros revenu avec l'iniquité.
9 Ko te ngakau o te tangata hei whakaaro i tona ara; ko Ihowa ia hei whakatika i tona hikoi.
L'homme en son cœur se trace sa voie; c'est l'Éternel qui dirige sa marche.
10 He kupu atua kei nga ngutu o te kingi; e kore tona mangai e poka ke ina whakawa.
Les lèvres du roi prononcent des oracles; et, quand il juge, sa bouche n'est point inique.
11 Ko te taimaha tika, ko te pauna tika, na Ihowa; he mahi nana nga kohatu katoa o te putea.
Le poids et la balance justes viennent de l'Éternel; Il a fait toutes les pierres qu'on a dans sa bourse.
12 He mea whakarihariha ki nga kingi te mahi i te kino; na te tika hoki i u ai te torona.
Les rois auront horreur de faire le mal; car par la justice un trône est affermi.
13 He mea ahuareka ki nga kingi nga ngutu tika: e aroha ana hoki ratou ki te tangata e korero tika ana.
Les bonnes grâces du roi seront pour les lèvres vraies, et celui qui parle sincèrement, aura son amour.
14 Ko te riri o te kingi ano he karere mo te mate: engari ka whakamarietia e te tangata whakaaro nui.
Colère de roi, messages de mort: aussi le sage la calmera.
15 He ora kei te marama o te mata o te kingi: a ko tana manako he rite ki te kapua o to muri ua.
Un regard riant du roi donne la vie, et sa faveur est comme un nuage pluvieux du printemps.
16 Ko te whiwhi ki te whakaaro nui, ano te pai! pai atu i te whiwhi ki te koura; ko te whiwhi hoki ki te matauranga te mea e hiahiatia nuitia atu i te hiriwa.
Combien la possession de la sagesse vaut mieux que l'or! et que la possession de la sagesse est préférable à l'argent.
17 Ko te huanui o te hunga tika he mawehe atu i te kino: ko te tangata e whai whakaaro ana ki tona ara, ka mau tona wairua.
La voie des gens de bien, c'est de fuir le mal; il préserve sa vie celui qui surveille ses voies.
18 Haere ai te whakakake i mua o te whakangaromanga, te wairua whakapehapeha i mua i te hinganga.
L'orgueil précède la ruine, et la présomption, la chute.
19 Ko te ngakau whakaiti i waenga i te hunga rawakore, pai atu i te uru ki te tuwahanga taonga a te hunga whakakake.
Mieux vaut vivre humble avec les pauvres, que de partager le butin avec les superbes.
20 Ko te tangata e tahuri ana ki te kupu, ka kite i te pai: a ko te tangata e whakawhirinaki ana ki a Ihowa, ka hari.
Qui dans les affaires agit sensément, trouve le bonheur; et heureux qui se confie dans l'Éternel!
21 Ka kiia te whakaaro nui he matau; ma te reka hoki o nga ngutu ka neke ai te mohio.
L'homme au cœur sage est appelé sensé, et l'aménité des paroles avance l'instruction.
22 Ko te matauranga te puna o te ora mo te tangata i whiwhi ki tera; ko te ako ia mo te hunga wairangi ko to ratou wairangi ano.
La prudence pour qui l'a est une source de vie; les insensés sont punis par leur propre folie.
23 Ma te ngakau o te tangata whakaaro nui e tohutohu tona mangai, e apiti hoki he kupu mohio ki ona ngutu.
Le cœur du sage rend sa bouche sensée, et par ses discours avance l'instruction.
24 Ko nga kupu matareka ano kei te honikoma, he reka ki te wairua, he rongoa ki nga wheua.
Les discours gracieux sont des rayons de miel, doux au cœur, restaurants pour le corps.
25 Tera he ara e tika ana ki te titiro a te tangata; ko tona mutunga ia ko nga ara ki te mate.
Telle voie semble droite à l'homme; mais elle aboutit au chemin de la mort.
26 Ko te hiahia o te tangata e mahi ana, e mahi ana mona; no te mea e akiakina ana ia e tona mangai.
La faim du travailleur travaille pour lui, car sa bouche lui en impose la charge.
27 E whakatakoto ana te tangata tikangakore i te kino, a kei ona ngutu ano he ahi e ka ana.
L'homme dangereux prépare le malheur, et sur ses lèvres il y a comme un feu qui brûle.
28 Ko ta te tangata whanoke he titaritari i te raruraru; ko ta te tangata kawekawe korero he wehewehe i nga hoa tupu.
L'homme tortueux excite les divisions; et le rapporteur désunit les intimes.
29 Whakawai ai te tangata nanakia i tona hoa, kawe ai i a ia ki te huarahi kahore i pai.
L'homme qui veut nuire, séduit son prochain, et l'engage dans une voie qui n'est pas la bonne;
30 Ko te tangata e whakamoe ana i ona kanohi, e mea ana kia whakaaroa ai e ia nga mea whanoke; ko te tangata e kokopi ana i ona ngutu e whakatutuki ana i te kino.
il ferme les yeux pour méditer la fraude, il serre les lèvres… il a consommé le crime.
31 He karauna kororia te mahunga hina, e ka kitea i runga i te ara o te tika.
Les cheveux blancs sont une couronne d'honneur; c'est sur le chemin de la justice qu'on la trouve.
32 Engari rawa te tangata manawanui i te tangata kaha, te tangata e pehia ana e ia tona wairua i te tangata i horo ai te pa.
L'homme patient est supérieur au héros, et celui qui a l'empire de son âme, au preneur de villes.
33 E maka ana te rota ki roto ki te kokorutanga o te kakahu; kei a Ihowa ia te tikanga katoa.
On jette le sort dans le pan de la robe; mais sa décision vient de l'Éternel.