< Matiu 21 >

1 A, no ka tata ratou ki Hiruharama, ka tae ki Petapaki, ki Maunga Oriwa, ka tonoa atu e Ihu nga akonga tokorua,
Lorsqu'ils approchèrent de Jérusalem et arrivèrent à Bethsphage, sur la montagne des Oliviers, Jésus envoya deux disciples,
2 Ka mea ia ki a raua, Haere ki te kainga e anga mai ana ki a korua; na ka kite tonu korua i tetahi kaihe e here ana me tana kuao: wetekia, ka arahi mai ki ahau.
en leur disant: « Allez dans le village qui est en face de vous, et vous trouverez aussitôt une ânesse attachée, et un ânon avec elle. Détachez-les et amenez-les-moi.
3 A, ki te whai kupu tetahi tangata ki a korua, ki atu, E mea ana te Ariki ki a raua mana; na ka tukua tonutia mai raua e ia.
Si quelqu'un vous dit quelque chose, vous répondrez: 'Le Seigneur a besoin d'eux', et aussitôt il les enverra. »
4 I meinga tenei katoa hei whakarite mo te kupu a te poropiti, i mea ai,
Tout cela a été fait afin que s'accomplisse ce qui avait été annoncé par le prophète, en disant,
5 Mea atu ki te tamahine o Hiona, Na, ko tou kingi e haere mai na ki a koe, he ngakau mahaki tona, e noho ana i runga i te kaihe, i te kuao hoki, i te tama a te kaihe.
« Dis à la fille de Sion, Voici votre Roi qui vient à vous, humble, et monté sur un âne, sur un ânon, le petit d'une ânesse. »
6 Na haere ana nga akonga, meatia ana ta Ihu i mea ai ki a raua.
Les disciples allèrent et firent ce que Jésus leur avait ordonné.
7 Arahina mai ana te kaihe me te kuao, wharikitia ana ki runga o raua kakahu, a noho ana ia ki runga.
Ils amenèrent l'âne et l'ânon, mirent leurs vêtements sur eux, et Jésus s'assit dessus.
8 A he nui rawa te hui ki te whariki i o ratou kakahu ki te ara; ko etahi i tapahi manga mai i nga rakau, a wharikitia ana ki te ara.
Une très grande foule étendit ses vêtements sur la route. D'autres coupèrent des branches d'arbres et les étendirent sur la route.
9 Ko nga mano i haere i mua, me te hunga i haere i muri, kei te karanga, kei te mea, Ohana ki te Tama a Rawiri: Ka whakapaingia tenei e haere mai nei i runga i te ingoa o te Ariki; Ohana i runga rawa.
La foule qui marchait devant lui, et ceux qui le suivaient, ne cessaient de crier: « Hosanna au fils de David! Béni soit celui qui vient au nom du Seigneur! Hosanna au plus haut des cieux! »
10 A, no ka uru ia ki Hiruharama, ka oho katoa te pa, ka mea, Ko wai tenei?
Lorsqu'il arriva à Jérusalem, toute la ville s'agita, en disant: « Qui est celui-ci? »
11 Ka mea te mano, Ko Ihu tenei, ko te poropiti o Nahareta o Kariri.
Les foules disaient: « C'est le prophète Jésus, de Nazareth en Galilée. »
12 A ka tomo a Ihu ki te temepara o te Atua, na peia katoatia ana e ia te hunga e hoko mai ana, e hoko atu ana i roto i te temepara, turakina ake nga tepu a nga kaiwhakawhitiwhiti moni, me nga nohoanga o te hunga hoko kukupa,
Jésus entra dans le temple de Dieu, chassa tous ceux qui vendaient et achetaient dans le temple, et renversa les tables des changeurs et les sièges de ceux qui vendaient les colombes.
13 A ka mea ki a ratou, Kua oti te tuhituhi, Ka kiia toku whare he whare inoi; heoi kua oti nei te mea e koutou hei ana mo nga kaipahua.
Il leur dit: « Il est écrit: « Ma maison sera appelée maison de prière", mais vous en avez fait une caverne de voleurs! »
14 A i haere mai ki a ia ki roto ki te temepara nga matapo me nga kopa; a whakaorangia ake ratou e ia.
Les boiteux et les aveugles s'approchaient de lui dans le temple, et il les guérissait.
15 No te kitenga ia o nga tohunga nui, o nga karaipi i nga mea whakamiharo i meatia e ia, i nga tamariki hoki e karanga ana i te temepara, e mea ana, Ohana ki te Tama a Rawiri; ka riri ratou,
Mais les principaux sacrificateurs et les scribes, voyant les prodiges qu'il faisait, et les enfants qui criaient dans le temple et disaient: « Hosanna au fils de David », s'indignèrent,
16 Ka mea ki a ia, E rongo ana koe ki ta enei e mea nei? Ka mea a Ihu ki a ratou, Ae ra; kiano koutou i kite noa, Pumau tonu i a koe te whakamoemiti a te waha o nga kohungahunga, o nga mea ngote u?
et lui dirent: « Entends-tu ce qu'ils disent? » Jésus leur dit: « Oui. N'avez-vous jamais lu: « C'est de la bouche des enfants et des nourrissons que tu as fait sortir la louange? »"
17 A ka mahue ratou i a ia, haere ana ia ki waho o te pa, ki Petani; a moe ana i reira.
Il les quitta, sortit de la ville et se rendit à Béthanie, où il campa.
18 Na, i te ata, i a ia e hoki ana ki te pa, ka hiakai ia.
Le matin, comme il retournait à la ville, il eut faim.
19 A, i tona kitenga i tetahi piki i te taha o te ara, ka haere ia ki taua rakau, heoi kihai i kitea tetahi mea i runga, he rau anake; ka mea ia ki te rakau, Kei whai hua koe a ake ake. A maroke tonu ake te piki. (aiōn g165)
Voyant un figuier au bord du chemin, il s'en approcha et n'y trouva que des feuilles. Il lui dit: « Qu'il n'y ait pas de fruit de toi pour toujours! ». Aussitôt, le figuier se dessèche. (aiōn g165)
20 A, no te kitenga o nga akonga, ka miharo, ka mea, I peheatia i hohoro ai te maroke o te piki nei?
Les disciples, voyant cela, s'étonnèrent et dirent: « Comment le figuier a-t-il pu se dessécher aussitôt? »
21 Na ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ratou, He pono taku e mea nei ki a koutou, Me he whakapono to koutou, kahore i ruarua te whakaaro, e kore e meatia e koutou ko tenei anake i meatia nei ki te piki, engari ahakoa mea noa koutou ki tenei maunga, Kia ranga atu koe, kia whakataka ki te moana; ka meatia.
Jésus leur répondit: « Je vous le dis en vérité, si vous avez la foi et ne doutez pas, non seulement vous ferez ce qui a été fait au figuier, mais même si vous disiez à cette montagne: « Prends-toi et jette-toi dans la mer », cela se ferait.
22 Ko nga mea katoa hoki e tono ai koutou ina inoi, ki te whakapono, ka riro i a koutou.
Tout ce que vous demanderez dans la prière, en croyant, vous le recevrez. »
23 A, ka tae ia ki roto ki te temepara, ka haere mai nga tohunga nui me nga kaumatua o te iwi, i a ia ano e ako ana, a ka mea, Tena koa te mana i meatia ai enei mea e koe? na wai i hoatu tenei mana ki a koe?
Comme il était entré dans le temple, les principaux sacrificateurs et les anciens du peuple s'approchèrent de lui pendant qu'il enseignait, et dirent: « Par quelle autorité fais-tu ces choses? Qui t'a donné cette autorité? »
24 Na ka whakahoki a Ihu, ka mea ki a ratou, Maku e ui ki a koutou kia kotahi kupu, ki te korerotia e koutou ki ahau, maku hoki e korero ki a koutou te mana i mea ai ahau i enei mea.
Jésus leur répondit: « Je vous poserai aussi une question; si vous me la répondez, je vous dirai de même par quelle autorité je fais ces choses.
25 Ko te iriiringa a Hoani, no hea koia? no te rangi, no nga tangata ranei? A ka korerorero ratou ki a ratou ano, ka mea, Ki te mea tatou, No te rangi; e mea mai ia ki a tatou, Ha, he aha koutou te whakapono ai ki a ia?
Le baptême de Jean, d'où venait-il? Du ciel ou des hommes? » Ils raisonnaient ainsi entre eux: « Si nous disons: « Du ciel », il nous demandera: « Pourquoi donc n'avez-vous pas cru en lui? »
26 A, ki te mea tatou, No nga tangata; ka wehi tatou i te mano; ki ta ratou katoa hoki he poropiti a Hoani.
Mais si nous disons: « Des hommes », nous craignons la foule, car tous tiennent Jean pour un prophète. »
27 Na ka whakahoki ratou ki a Ihu, ka mea, Kahore matou e mohio. Na ko tana meatanga ki a ratou, E kore ano e korerotia e ahau ki a koutou te mana i mea ai ahau i enei mea.
Ils répondirent à Jésus: « Nous ne savons pas. » Il leur dit aussi: « Je ne vous dirai pas non plus par quelle autorité je fais ces choses.
28 Na e pehea ana to koutou whakaaro? Tokorua nga tama a tetahi tangata; a ka haere ia ki to mua, ka mea, E tama, haere ki te mahi aianei ki taku mara waina.
Mais qu'en pensez-vous? Un homme avait deux fils. Il vint trouver le premier et lui dit: « Mon fils, va travailler aujourd'hui dans ma vigne.
29 Na ka whakahoki ia, ka mea, Kahore ahau e pai: otira i muri iho ka puta ke tona whakaaro a haere ana.
Il répondit: « Je ne veux pas », mais il changea d'avis après coup et y alla.
30 A ka haere mai ia ki te tuarua, ka pera ano tana kupu. No ka whakahoki tera, ka mea, E kara, ka haere ahau: a kihai i tae.
Il vint au second, et lui dit la même chose. Il répondit: « Je m'en vais, monsieur », mais il n'y alla pas.
31 Ko wai o taua tokorua i mea i ta tona matua i pai ai? Ka mea ratou ki a ia, Ko to mua. Ka mea a Ihu ki a ratou, He pono taku e mea nei ki a koutou, Ko nga pupirikana me nga wahine kairau e tika ana i mua i a koutou ki te rangatiratanga o te Atua.
Lequel des deux a fait la volonté de son père? » Ils lui dirent: « Le premier. » Jésus leur dit: « Je vous le dis en vérité, les publicains et les prostituées entrent avant vous dans le Royaume de Dieu.
32 I haere hoki a Hoani ki a koutou ra te ara o te tika, a kihai koutou i whakapono ki a ia: tena ko nga pupirikana me nga wahine kairau i whakapono ki a ia: ko koutou ia, i to koutou kitenga, kihai i puta ke o koutou whakaaro i muri, kihai i whaka pono ki a ia.
Car Jean est venu à vous dans la voie de la justice, et vous ne l'avez pas cru; mais les publicains et les prostituées l'ont cru. Quand vous l'avez vu, vous ne vous êtes même pas repentis après coup, afin de le croire.
33 Whakarongo ki tetahi atu kupu whakarite: Tera tetahi rangatira whare i whakato i te mara waina, a taiepatia ana a taka noa, keria ana e ia te takahanga waina i roto, hanga ana tetahi whare tiketike, tukua ana e ia ki nga kaimahi, a haere ana ia ki tawhiti:
« Écoutez une autre parabole. Il y avait un homme, maître de maison, qui planta une vigne, l'entoura d'une haie, y creusa un pressoir, construisit une tour, l'afferma à des fermiers et partit pour un autre pays.
34 A, no ka tata te po hua, ka tonoa e ia ana pononga ki nga kaimahi, ki te tiki i ona hua.
Lorsque la saison des fruits approchait, il envoyait ses serviteurs chez les fermiers pour recevoir ses fruits.
35 Na ka mau nga kaimahi ki ana pononga, whiua ana tetahi, whakamatea ana tetahi, a akina ana tetahi ki te kohatu.
Les fermiers prirent ses serviteurs, en battirent un, en tuèrent un autre et en lapidèrent un autre.
36 Na ka tonoa ano e ia etahi atu pononga, he tokomaha atu i o mua: heoi i peratia ano ratou.
Il envoya de nouveau d'autres serviteurs, plus nombreux que les premiers, et ils les traitèrent de la même manière.
37 Na, muri rawa iho, ka tono ia i tana tama ki a ratou, i mea ia, E hopohopo ratou ki taku tama.
Ensuite, il leur envoya son fils, en disant: « Ils respecteront mon fils.
38 No te kitenga ia o nga kaimahi i te tama, ka mea ki a ratou ano, Ko te tangata tenei mona te kainga; tena, tatou ka whakamate i a ia, ka tango i tona kainga.
Mais les paysans, voyant le fils, dirent entre eux: « C'est l'héritier. Venez, tuons-le et saisissons son héritage.
39 Na ka maru ratou ki a ia, maka ana ki waho o te mara waina, a whakamatea iho.
Ils le prirent donc et le jetèrent hors de la vigne, puis le tuèrent.
40 Na, ina tae te rangatira o te mara waina, ka peheatia e ia aua kaimahi?
Quand donc le maître de la vigne viendra, que fera-t-il à ces fermiers? »
41 Ka mea ratou ki a ia, Pouriuri ana aianei tana whakangaro i taua hunga whakarihariha; a ka tukua te mara waina ki etahi atu kaimahi, ki te hunga e tukua ai ki a ia nga hua i nga po hua.
Ils lui dirent: « Il détruira misérablement ces misérables, et louera la vigne à d'autres fermiers qui lui donneront les fruits en leur saison. »
42 Ka mea a Ihu ki a ratou, Kiano koutou i kite noa i roto i nga karaipiture, ko te kohatu i kapea e nga kaihanga, kua meinga tenei hei mo te kokonga: na te Ariki tenei, he mea whakamiharo hoki ki o tatou kanohi?
Jésus leur dit: « N'avez-vous jamais lu dans les Écritures, « La pierre que les bâtisseurs ont rejetée a été nommé à la tête du coin. Cela venait du Seigneur. C'est merveilleux à nos yeux »?
43 Koia ahau ka mea nei ki a koutou, Ka tangohia te rangatiratanga o te Atua i a koutou, a ka hoatu ki tetahi iwi, e puta ai nga hua o taua rangatiratanga.
« C'est pourquoi je vous le dis, le Royaume de Dieu vous sera enlevé et sera donné à une nation qui produit son fruit.
44 Ko te tangata e hinga ki runga ki tenei kohatu, na mongamonga ana ia: ki te taka ia taua kohatu ki runga ki tetahi, na ngotangota noa ia me he puehu.
Celui qui tombera sur cette pierre sera brisé en morceaux, mais celui sur qui elle tombera, elle le dispersera comme de la poussière. »
45 A, ka rongo nga tohunga nui me nga Parihi ki ana kupu whakarite, ka mohio mo ratou ana korero.
Les principaux sacrificateurs et les pharisiens, ayant entendu ses paraboles, comprirent qu'il parlait d'eux.
46 Na, i a ratou e whai ana kia hopukia ia, ka wehi i te mano, ki ta ratou hoki he poropiti ia.
Lorsqu'ils cherchaient à se saisir de lui, ils craignaient la foule, parce qu'elle le considérait comme un prophète.

< Matiu 21 >