< Hopa 21 >
1 Ano ra ko Hopa; i mea ia,
Bet Ījabs atbildēja un sacīja:
2 Ata whakarongo mai ki taku kupu, a hei tenei he kupu whakamarie mai ma koutou.
Klausāties, klausāties manu valodu, un tā mani iepriecinājāt.
3 Tukua ahau, a ka korero hoki ahau; a ka mutu aku korero, haere tonu ta koutou tawai.
Paciešaties man runājot, pēc apsmejiet manu valodu.
4 Ahau nei, ki te tangata koia taku amuamu? A he aha ahau te manawanui ai?
Vai tad es vaidu par cilvēkiem, un kā lai mans prāts nav skumīgs?
5 Titiro mai ki ahau, miharo ai; kopania atu te ringa ki te mangai.
Skatāties uz mani, tad jūs iztrūcināsities un liksiet roku uz muti.
6 Mahara kau ahau, ka wehi, mau pu te wehi o oku kikokiko.
Kad es to pieminu, tad es iztrūkstos, un šaušalas pārņem manu miesu.
7 He aha te hunga kino i ora ai, i koroheke ai, ae, i marohirohi ai to ratou kaha?
Kāpēc bezdievīgi paliek dzīvi, top veci, un vareni spēkā?
8 Pumau tonu o ratou uri ki to ratou taha ki to ratou aroaro, a ko a ratou whanau kei ta ratou tirohanga atu.
Viņu sēkla pastāv viņu priekšā līdz ar viņiem, un viņu bērni priekš viņu acīm.
9 O ratou whare kei runga i te rangimarie, kahore he wehi, kahore hoki a te Atua patu ki a ratou.
Viņu namam ir miers bez bailēm, un Dieva rīkste nenāk pār tiem.
10 E kaha ana tana puru ki te ekeeke, kahore hoki e he; ka whanau tana kau, kahore hoki he whakatahe.
Viņa vērsis aplec un nepaliek bez augļiem, viņa govs vedās un neizmetās.
11 E tukua mai ana e ratou a ratou kohungahunga ano he kahui hipi, e pekepeke ana a ratou tamariki.
Savus bērnus tie izlaiž kā avju pulku, un viņu puikas lēkā.
12 He hunga hapai ratou i te timipera, i te hapa, e koa ana ki te tangi o te okana.
Tie ir līksmi ar bungām un koklēm un priecājās ar stabules skaņu.
13 O ratou ra pau tonu i runga i te ahuareka, kitea rawatia ake kua heke ki te po. (Sheol )
Tie pavada savas dienas labklājībā, un acumirklī tie iegrimst kapā. (Sheol )
14 Koia ratou i mea ai ki te Atua, Mawehe atu i a matou; kahore hoki o matou hiahia kia matau ki ou ara.
Taču tie sacījuši uz Dievu: Nost no mums, jo Tavus ceļus mēs negribam atzīt.
15 He aha ra te Runga Rawa e mahi ai matou ki a ia? He aha hoki te rawa ki a matou ki te inoi ki a ia?
Kas ir tas Visuvarenais, ka mēs tam kalpotu, un kāds labums mums atlec, ka to piesauktu?
16 Nana, kahore he pai mo ratou i o ratou ringa ake: matara atu i ahau te whakaaro o te hunga kino.
(Bet) redzi, viņu labums nestāv viņu rokā; tādēļ bezdievīgo padoms lai ir tālu nost no manis.
17 Pehea te maha o nga matenga o te rama a te hunga kino? O nga panga mai ano hoki o to ratou aitua ki a ratou? O te tuwhanga mai a te Atua i nga mamae i a ia e riri ana?
Cikkārt tad izdziest bezdievīgo gaišums, un posts tiem uznāk, ka Dievs (tiem) liek valgus Savā dusmībā?
18 E rite ai ratou ki te kakau witi i mua i te hau, ki te papapa e kahakina atu ana e te paroro?
Ka tie ir kā rugāji priekš vēja un kā pelus, ko vētra aizrauj.
19 E mea ana koutou, E rongoatia ana e te Atua tona kino hei mea mo ana tamariki. Mana e utu tera ki a ia tonu, kia mohio ai ia.
Dievs pataupot viņa nelaimi uz viņa bērniem. Lai Viņš to viņam pašam atmaksā, ka pats to mana.
20 Tukua kia kite ona ake kanohi i tona hunanga, a tukua ia kia inu i te riri o te Kaha Rawa.
Viņa paša acis lai redz savu postu, un pats lai dzer no tā Visuvarenā bardzības.
21 He aha hoki tana manako ki tona whare i muri i a ia? ka poroa hoki ona marama i waenga?
Jo kādas tam bēdas par savu namu, kad paša vairs nav, kad viņa mēnešu skaits ir beigts.
22 E whakaako ianei tetahi i te Atua ki te matauranga? Ko te kaiwhakawa hoki ia mo te hunga whakakake.
Kas mācītu saprašanu Dievam, kas arī tos augstos tiesā?
23 Tenei tangata, mate iho ia, pakari rawa ano hoki ona kaha, ata takoto ana ana mea katoa, kahore hoki he raruraru.
Viens nomirst pilnā spēkā visā mierā un laimē;
24 Ki tonu ona u i te waiu, a e makuku ana ona wheua i te hinu.
Viņa trauki ir pilni piena, un viņa kauli ir tauki no smadzenēm.
25 Mate iho hoki tera tangata, kawa tonu tona wairua, kahore hoki he pai hei kai mana.
Cits atkal mirst ar rūgtu dvēseli un nekad nav baudījis labuma.
26 Ka takoto ngatahi raua ki te puehu, a ko te iro hei hipoki mo raua.
Tie kopā guļ pīšļos, un abus tārpi apklāj.
27 Nana, e mohio ana ahau ki o koutou whakaaro, ki ta koutou ngarahu nanakia ano hoki moku.
Redzi, es zinu jūsu domas un jūsu gudrību, ar ko jūs mani gribat nomākt.
28 E ki ana hoki koutou, Kei hea te whare o te rangatira? Kei hea hoki te teneti i noho ai te hunga kino?
Jo jūs sakāt: kur ir tā varenā nams, un kur to bezdievīgo telts un dzīve?
29 Kahore ianei koutou i ui ki te hunga e haere atu ana i te ara? Kahore ranei koutou i mohio ki a ratou tohu?
Vai neesat vaicājuši, kas tālus ceļus gājuši; vai nezināt, ko tie stāsta?
30 Kei te rongoa nei hoki te tangata kono mo te ra o te whakangaro; ka whakaputaina ratou i te ra o te riri.
Ka ļaunais glābjās nelaimes dienā, un bardzības dienā tie top pasargāti.
31 Ko wai e whakaatu i tona ara ki tona aroaro? Ko wai hoki hei hoatu i te utu mo tana mahi ki a ia?
Kas viņam acīs pārmetīs viņa ceļu, kas viņu sodīs, kad tas ko dara?
32 Heoi ka kawea ia ki te urupa; kei te puranga he wahi mona.
Ar godu viņš top pavadīts kapā, un kaps tam stāv par dzīvu piemiņu.
33 Ka reka ki a ia nga pokuru o te awaawa, ka whai mai ano hoki nga tangata katoa i a ia; e kore nei hoki e taea te tatau te hunga i mua i a ia.
Kapa smiltis ir viņam vieglas, un visi cilvēki iet viņam pakaļ, kā tie priekš viņa bijuši bez skaita.
34 He pehea ra ta koutou whakamarie tinihanga i ahau, e toe na hoki te he i roto i a koutou kupu e whakahoki mai na?
Kā tad jūs mani tik velti iepriecinājat? Jūsu atbildes ir un paliek blēņas.