< Ekoruhe 24 >
1 Na ka mea ia ki a Mohi, Piki ake ki a Ihowa koutou ko Arona, ko Natapa, ko Apihu, kia whitu tekau ano hoki o nga kaumatua o Iharaira; a me koropiko mai koutou i tawhiti.
Dieu dit aussi à Moïse: Monte vers le Seigneur, toi et Aaron, Nadab et Abiu, et les soixante dix anciens d’Israël, et vous adorerez de loin.
2 Ko Mohi anake hoki e whakatata mai ki a Ihowa: ko ratou ia, kaua ratou e whakatata mai; me te iwi hoki, kaua ratou e piki tahi ake me ia.
Et Moïse seul montera vers le Seigneur, et eux ne s’approcheront pas, et le peuple ne montera pas avec lui.
3 Na ka haere a Mohi, ka korerotia e ia ki te iwi nga kupu katoa a Ihowa, me nga whakariteritenga katoa: a kotahi ano te reo o te iwi katoa ki te whakahoki, ka ki ratou, Ka meatia e matou nga mea katoa i korerotia mai e Ihowa.
Moïse vint donc et raconta au peuple toutes les paroles du Seigneur et ses ordonnances, et tout le peuple répondit d’une seule voix: Nous accomplirons toutes les paroles que le Seigneur a dites.
4 Na ka tuhituhia e Mohi nga kupu katoa a Ihowa; a ka maranga wawe ia i te ata, a hanga ana e ia tetahi aata ki raro iho i te maunga, me nga pou kotahi tekau ma rua mo nga iwi kotahi tekau ma rua o Iharaira.
Or Moïse écrivit tous les discours du Seigneur, et le matin, se levant, il bâtit un autel au pied de la montagne et douze monuments selon les douze tribus d’Israël.
5 I unga ano e ia etahi taitama o nga tama a Iharaira, hei whakaeke i nga tahunga tinana, hei patu hoki i nga puru hei patunga mo te pai ki a Ihowa.
Et il envoya les jeunes gens d’entre les enfants d’Israël, et ils offrirent des holocaustes, et ils immolèrent des victimes pacifiques au Seigneur, des veaux.
6 Na, ka tango a Mohi i tetahi wahi o te toto, a maka ana e ia ki roto ki nga peihana; ko tetahi wahi hoki o te toto i taia atu ki te aata.
C’est pourquoi Moïse prit la moitié du sang et la mit dans des coupes; mais la partie qui restait, il la répandit sur l’autel.
7 Na ka mau ia ki te pukapuka o te kawenata, a korerotia ana ki nga taringa o te iwi: a ka mea ratou, Ko nga mea katoa i kiia mai na e Ihowa ka meatia e matou, ka rongo ano matou.
Prenant ensuite le livre de l’alliance, il lut, le peuple écoutant, lequel dit: Tout ce que le Seigneur a dit, nous le ferons, et nous serons obéissants.
8 Na ka mau a Mohi ki te toto, a taia atu ana e ia ki te iwi, me te ki ano ia, Nana, te toto nei o te kawenata e whakaritea nei e Ihowa ki a koutou mo enei mea katoa.
Or Moïse ayant pris le sang, le répandit sur le peuple, et dit: Voici le sang de l’alliance que le Seigneur a faite avec vous selon toutes ces paroles.
9 Na ka piki ake a Mohi ratou ko Arona, ko Natapa, ko Apihu, me nga kaumatua e whitu tekau o Iharaira;
Alors montèrent, Moïse et Aaron, Nadab et Abiu, et les soixante-dix anciens d’israël;
10 Na ka kite i te Atua o Iharaira: kei raro ano i ona waewae me te mea ko te hapira i hanga hei whariki, he rite tonu ano ki te tino rangi te marama.
Et ils virent le Dieu d’Israël, et sous ses pieds comme un ouvrage de pierre de saphir, et comme le ciel, lorsqu’il est serein.
11 A kihai i totoro tona ringa ki tetahi o nga rangatira o nga tama a Iharaira: heoi, ka titiro atu ratou ki te Atua, ka kai hoki, ka inu.
Et Dieu ne lança pas sa main sur ceux des enfants d’Israël qui s’étaient retirés au loin; et ils virent Dieu, puis ils mangèrent et ils burent.
12 Na ka mea a Ihowa ki a Mohi, Piki ake ki ahau ki te maunga, a hei reira koe noho ai: a ka hoatu e ahau ki a koe nga papa kohatu, me te ture, me te whakahau kua oti nei i ahau te tuhituhi, hei whakaako mau ki a ratou.
Or le Seigneur dit à Moïse: Monte vers moi sur la montagne, et sois là: je te donnerai les tables de pierre, et la loi et les commandements que j’ai écrits, afin que tu les enseignes.
13 Na ko te whakatikanga ake o Mohi, raua ko tana tangata, ko Hohua: ka piki atu a Mohi ki te maunga o te Atua.
Moïse et Josué son serviteur se levèrent; et Moïse montant sur la montagne de Dieu,
14 I mea ano ia ki nga kaumatua, Taria ake maua i konei, kia hoki mai ra ano maua ki a koutou: na, ko Arona raua ko Huru tena hei hoa mo koutou: ki te whai take tetahi tangata, me haere ia ki a raua.
Dit aux anciens; Attendez ici jusqu’à ce que nous retournions à vous. Vous avez Aaron et Hur avec vous; s’il naît quelque question, vous leur en ferez le rapport.
15 Na piki ana a Mohi ki te maunga, e taupokina ana hoki te maunga e te kapua:
Et lorsque Moïse fut monté, la nuée couvrit la montagne.
16 A i tau te kororia o Ihowa ki runga ki Maunga Hinai; a e ono nga ra i taupokina ai a reira e te kapua; a i te whitu o nga ra ka karanga ia ki a Mohi i waenganui o te kapua.
Et la gloire du Seigneur reposa sur Sinaï, le couvrant de la nuée pendant six jours; mais au septième jour il appela Moïse du milieu de l’obscurité.
17 A i rite te ahua o te kororia o Ihowa ki te ahi e kai ana i runga i te tihi o te maunga, i te tirohanga a nga tama a Iharaira.
Or l’aspect de la gloire du Seigneur était comme un feu ardent sur le sommet de la montagne, en la présence des enfants d’Israël.
18 Na ka haere a Mohi ki waenganui o te kapua, a pikitia ana e ia te maunga: a e wha tekau nga ra o Mohi ki runga ki te maunga, e wha tekau hoki nga po.
Et Moïse étant entré au milieu de la nuée, monta sur la montagne, et il fut là quarante jours et quarante nuits.