< Raniera 1 >
1 I te toru o nga tau o te kingitanga o Iehoiakimi kingi o Hura ka tae mai a Nepukaneha kingi o Papurona ki Hiruharama, whakapaea ana e ia.
La troisième année du règne de Joakim, roi de Juda, Nabuchodonosor, roi de Babylone, vint contre Jérusalem et l’assiégea.
2 Na ka hoatu e te Ariki a Iehoiakimi kingi o Hura ki tona ringa, me etahi o nga oko o te whare o te Atua, a kawea ana e ia ki te whenua o Hinara, ki te whare o tona atua; i mauria atu ano nga oko e ia ki te whare taonga o tona atua.
Le Seigneur livra entre ses mains Joakim, roi de Juda, et une partie des vases de la maison de Dieu; et il les emporta au pays de Sennaar, dans la maison de son dieu, et il déposa les vases dans le trésor de son dieu.
3 Na ka ki atu te kingi ki a Ahapenata rangatira o ana unaka, kia tikina etahi o nga tama a Iharaira, ara o nga uri o te kingi o nga rangatira hoki;
Le roi dit à Asphenez, chef de ses eunuques, d’amener d’entre les enfants d’Israël, de la race royale ou de la noblesse,
4 Etahi tama kahore nei o ratou koha, he pai ano te ahua, e matau ana ki nga whakaaro nui katoa, e mohio ana ki nga tikanga, e matau ana ki nga whakaaro mohio, he hunga e pai ana hei tu ki te whare o te kingi; a mana ratou e whakaako ki te matauran ga, ki te reo hoki o nga Karari.
des jeunes gens sans aucun défaut, beaux de figure, doués de toutes sortes de talents, instruits et intelligents, pleins de vigueur, pour qu’ils se tinssent dans le palais du roi et qu’on leur enseignât la littérature et la langue des Chaldéens.
5 I whakaritea ano e te kingi tetahi wahi o ta te kingi kai ma ratou, he mea mo ia ra, mo ia ra, me tetahi wahi o te waina i inumia e ia, a kia toru nga tau e whangaia ai ratou; kia taka ai aua tau, ka tu ratou ki te aroaro o te kingi.
Le roi leur assigna pour chaque jour une portion des mets royaux et du vin dont il buvait, afin que, ayant été élevés pendant trois ans, ils se tinssent au bout de ce temps devant le roi.
6 Na i roto i enei ko etahi o nga tama a Hura, ko Raniera, ko Hanania, ko Mihaera, ko Ataria.
Il y avait parmi eux, d’entre les enfants de Juda, Daniel, Ananias, Misaël et Azarias.
7 Na ka tapa he ingoa mo ratou e te rangatira unaka: ko tana ingoa mo Raniera, ko Peretehatara; mo Hanania, ko Hataraka; mo Mihaera, ko Mehaka; mo Ataria, ko Apereneko.
Le chef des eunuques leur donna des noms; il appela Daniel Baltassar, Ananias Sidrac, Misaël Misac, et Azarias Abdénago.
8 Otiia kua takoto to Raniera whakaaro i roto i tona ngakau, kia kaua ia e poke i ta te kingi kai, i te waina ranei i inumia e ia. Na ka tono ia ki te rangatira unaka kia kaua ia e whakapoke i a ia.
Daniel résolut en son cœur de ne pas se souiller par les mets du roi et par le vin dont il buvait, et il demanda au chef des eunuques de ne pas l’obliger à se souiller.
9 Na, kua mea te Atua kia manakohia a Raniera, kia arohaina e te rangatira unaka.
Et Dieu fit trouver à Daniel grâce et faveur auprès du chef des eunuques.
10 Na ka mea te rangatira unaka ki a Raniera, E wehi aha ahau i toku ariki, i te kingi, nana nei i whakarite ta koutou e kai ai, ta koutou e inu ai: hei aha hoki i tirohia mai ai e ia o koutou mata he kino iho i o nga tamariki pena me koutou te kau matua? ma kona ka meinga ahau e koutou kia hopohopo ki toku upoko i te kingi.
Le chef des eunuques dit à Daniel: « Je crains le roi, mon maître, qui a fixé ce que vous devez manger et boire; car pourquoi verrait-il vos visages plus défaits que ceux des jeunes gens de votre âge? Vous mettriez en danger ma tête auprès du roi. »
11 Ano ra ko Raniera ki a Meretara, ki ta te rangatira unaka i whakarite ai hei kaitirotiro mo Raniera, ratou ko Hanania, ko Mihaera, ko Ataria:
Alors Daniel dit au maître d’hôtel, que le chef des eunuques avait établi sur Daniel, Ananias, Misaël et Azarias:
12 Tena ra, whakamatauria au pononga, kia tekau nga ra; me homai e ratou he pini hei kai ma matou, he wai hoki hei inu ma matou.
« Fais, je te prie, un essai avec tes serviteurs pendant dix jours, et qu’on nous donne des légumes à manger et de l’eau à boire.
13 Hei reira ka mea kia tirohia o matou mata i tou aroaro, me te mata ano o nga taitamariki e kai ana i te kai a te kingi; na kia rite ki tau e kite ai tau e mea ai ki au pononga.
Après cela, tu regarderas nos visages et le visage des jeunes gens qui mangent les mets du roi, et, selon que tu auras vu, tu agiras avec tes serviteurs. »
14 Heoi ka whakaaetia e ia tenei mea a ratou, a kotahi tekau nga ra i whakamatauria ai ratou e ia.
Il consentit à leur demande et les éprouva pendant dix jours.
15 Na, i te mutunga o nga ra kotahi tekau, ka kitea o ratou mata, ataahua atu, tetere atu i o nga tamariki katoa i kai i ta te kingi kai.
Au bout de dix jours, ils se trouvèrent avoir meilleur visage et plus d’embonpoint que tous les jeunes gens qui mangeaient les mets du roi.
16 Heoi ka tangohia atu e Meretara te wahi kai ma ratou, me te waina ano hei inu ma ratou, a homai ana e ia he pini ma ratou.
Et le maître d’hôtel emportait les mets et le vin qu’ils devaient boire, et leur donnait des légumes.
17 Na, ko aua tama tokowha, i homai e te Atua ki a ratou he matauranga, he mohio ki nga pukapuka katoa, ki nga whakaaro nunui: a i a Raniera te mohio ki nga kite katoa, ki nga moemoea.
À ces jeunes gens, à tous les quatre, Dieu donna du savoir et de l’habileté dans toute la littérature et en toute sagesse, et Daniel avait l’intelligence de toutes sortes de visions et de songes.
18 Na, i te takanga o nga ra i ki ai te kingi kia kawea atu ratou, ka kawea atu ratou e te rangatira unaka ki te aroaro o Nepukaneha.
Au bout du temps fixé par le roi pour les amener, le chef des eunuques les amena devant Nabuchodonosor.
19 Na ka korerorero te kingi ki a ratou; a kihai i kitea i roto i a ratou katoa tetahi e rite ana ki a Raniera ratou ko Hanania, ko Mihaera, ko Ataria: na tu ana ratou i te aroaro o te kingi.
Le roi s’entretint avec eux, et il ne se trouva personne parmi eux tous comme Daniel, Ananias, Misaël et Azarias; ils furent donc admis au service du roi.
20 Na, i nga mea katoa o te whakaaro nui, o te matauranga i ui ai te kingi ki a ratou, ka kitea e ia tekau noa atu to ratou pai i to nga tohunga maori katoa, i to nga kaititiro whetu puta noa i tona kingitanga.
Sur tous les sujets qui réclamaient de la sagesse et de l’intelligence, et sur lesquels le roi les interrogeait, il les trouvait dix fois supérieurs à tous les lettrés et magiciens qui étaient en tout son royaume.
21 I tutuki ano a Raniera a tae noa ki te tuatahi o nga tau o Kingi Hairuha.
Daniel fut ainsi jusqu’à la première année du roi Cyrus.