< 2 Whakapapa 34 >
1 E waru nga tau o Hohia i tona kingitanga, a e toru tekau ma tahi nga tau i kingi ai ia ki Hiruharama.
Josias avait huit ans lorsqu'il commença à régner, et il régna trente et un ans à Jérusalem.
2 A tika tonu tana mahi ki te titiro a Ihowa: i haere hoki ia i runga i nga ara o tona tupuna, o Rawiri; kihai hoki i peka ki matau, ki maui.
Il fit ce qui est droit aux yeux de l'Éternel, il marcha dans les voies de David, son père, et ne se détourna ni à droite ni à gauche.
3 I te waru hoki o nga tau o tona kingitanga, i te mea he taitamariki ano ia, ka timata ia te rapu i te Atua o tona tupuna, o Rawiri; a i te tekau ma rua o nga tau ka timata ia te tahi i te poke o Hura, o Hiruharama, ara i nga wahi tiketike, i nga Aherimi, i nga whakapakoko whaowhao, i nga whakapakoko whakarewa.
En effet, la huitième année de son règne, alors qu'il était encore jeune, il se mit à rechercher le Dieu de David, son père, et la douzième année, il commença à purifier Juda et Jérusalem des hauts lieux, des mâts d'ashère, des images gravées et des images fondues.
4 I wahia ano e ratou nga aata a nga Paara i tona aroaro; tapahia ana e ia nga whakapakoko ra i runga ake o aua aata, mongamonga noa i a ia nga Aherimi, nga whakapakoko whaowhao, me nga whakapakoko whakarewa, tukia ana e ia kia puehu, ruia atu ana ki runga ki nga urupa o te hunga i patu whakahere ki a ratou.
On brisa devant lui les autels des Baals, et il abattit les autels à encens qui se trouvaient au-dessus d'eux. Il brisa les mâts d'ashère, les images gravées et les images en fusion, en fit de la poussière et la répandit sur les tombes de ceux qui leur avaient offert des sacrifices.
5 I tahuna ano e ia nga whenua o nga tohunga ki runga ki a ratou aata, a tahia ana e ia te poke o Hura, o Hiruharama.
Il brûla les ossements des prêtres sur leurs autels et purifia Juda et Jérusalem.
6 Pera ana ano ia i nga pa o Manahi, o Eparaima, o Himiona, a tae noa ki Napatari, i roto i to ratou ururua, a puta noa, puta noa.
Il fit cela dans les villes de Manassé, d'Ephraïm et de Siméon, jusqu'à Nephtali, autour de leurs ruines.
7 Na ka wahia iho e ia nga aata, a ka tukia nga Aherimi me nga whakapakoko kia puehu, a poto noa i a ia te tapatapahi nga whakapakoko ra puta noa i te whenua o Iharaira: na hoki ana ia ki Hiruharama.
Il brisa les autels, réduisit en poudre les mâts d'ashère et les images gravées, et abattit tous les autels à encens dans tout le pays d'Israël, puis il retourna à Jérusalem.
8 Na i te tekau ma waru o nga tau o tona kingitanga, i te mea ka oti nei te poke o te whenua, o te whare, te tahi, ka unga e ia a Hapana tama a Ataria ratou ko maaheia kawana o te pa, ko te kaiwhakamahara, ko Ioaha tama a Iehoahata, ki te hanga i t e whare o Ihowa, o tona Atua, kia pai.
Or, la dix-huitième année de son règne, après avoir purifié le pays et la maison, il envoya Shaphan, fils d'Azalia, Maaséja, gouverneur de la ville, et Joach, fils de Joachaz, archiviste, pour réparer la maison de Yahvé son Dieu.
9 Na haere ana ratou ki a Hirikia tohunga nui, a hoatu ana e ratou te moni i kawea ki te whare o te Atua, ta nga Riwaiti, ta nga kaitiaki o nga tatau i kohikohi ai i te ringa o Manahi, o Eparaima, i nga morehu katoa o Iharaira, i a Hura katoa, i a Pineamine, i nga tangata ano o Hiruharama.
Ils se présentèrent chez Hilkija, le grand prêtre, et lui remirent l'argent qui avait été apporté dans la maison de Dieu, et que les Lévites, gardiens du seuil, avaient recueilli des mains de Manassé, d'Éphraïm, de tous les restes d'Israël, de tout Juda et Benjamin, et des habitants de Jérusalem.
10 A na ratou i hoatu ki te ringa o nga kaimahi i tohutohu nei i te whare o Ihowa; a hoatu ana e enei ki nga kaimahi i mahi nei i te whare o Ihowa hei hanga i nga pakaru, hei whakapai i te whare.
Ils le remirent entre les mains des ouvriers qui avaient la charge de la maison de l'Éternel, et les ouvriers qui travaillaient dans la maison de l'Éternel le donnèrent pour réparer et rebâtir la maison.
11 Ara i hoatu e ratou ki nga kamura, ki nga kaihanga, hei hoko i nga kohatu tarai, i nga rakau mo nga hononga, hei whakanoho rakau ano ki nga whare i kore nei i nga kingi o Hura.
Ils le donnèrent aux charpentiers et aux constructeurs pour acheter des pierres de taille et du bois pour les assemblages, et pour faire des poutres pour les maisons que les rois de Juda avaient détruites.
12 A pono tonu te mahinga a aua tangata i te mahi; na, ko nga kaitohutohu i a ratou, ko Iahata, ko Oparia, he Riwaiti, no nga tama a Merari; ko Hakaraia, ko Mehurama, no nga tama a nga Kohati, hei whakahohoro; me etahi atu ano o nga Riwaiti katoa i mohio ki nga mea whakatangi.
Les hommes exécutèrent fidèlement le travail. Ils avaient pour chefs Jahath et Abdias, les Lévites, d'entre les fils de Merari; Zacharie et Meshullam, d'entre les fils des Kehathites, pour les diriger; et d'autres Lévites, qui étaient tous habiles à jouer des instruments de musique.
13 Ko ratou ano hei rangatira mo nga kaipikau, hei kaitirotiro ano mo te hunga katoa e mahi ana i tenei mahi ranei, i tera mahi ranei; ko etahi ano o nga Riwaiti hei karaipi, hei kaitohutohu, hei kaitiaki kuwaha.
Ils avaient aussi la charge des porteurs de fardeaux, et dirigeaient tous ceux qui faisaient le travail, dans tous les genres de service. Parmi les Lévites, il y avait des scribes, des fonctionnaires et des gardiens de portes.
14 Na, i ta ratou maunga atu i te moni i kawea nei ki te whare o Ihowa, ka kitea e te tohunga, e Hirikia te pukapuka o te ture a Ihowa i homai nei e Mohi.
Quand on sortit l'argent qui avait été apporté dans la maison de l'Éternel, le prêtre Hilkija trouva le livre de la loi de l'Éternel, donnée par Moïse.
15 Na ka oho a Hirikia, ka mea ki a Hapana karaipi, Kua kitea e ahau te pukapuka o te ture i roto i te whare o Ihowa. A homai ana te pukapuka e Hirikia ki a Hapana.
Hilkija répondit à Shaphan, le scribe: « J'ai trouvé le livre de la loi dans la maison de l'Éternel. » Et Hilkija remit le livre à Shaphan.
16 A na Hapana i kawe te pukapuka ki te kingi. I whakahokia ano e ia te korero ki te kingi; i mea ia, ko nga mea katoa i homai ki te ringa o au pononga, e meatia ana e ratou.
Shaphan porta le livre au roi, et rapporta de plus au roi la nouvelle suivante: « Tout ce qui avait été confié à tes serviteurs, ils l'ont fait.
17 Kua ringihia hoki e ratou te moni i kitea i roto i te whare o Ihowa, a hoatu ana ki te ringa ano o nga kaimahi.
Ils ont vidé l'argent qui se trouvait dans la maison de l'Éternel et l'ont remis entre les mains des surveillants et entre les mains des ouvriers. »
18 Na ka korero a Hapana karaipi ki te kingi ka mea, Kua homai he pukapuka ki ahau e Hirikia tohunga. A korerotia ana e Hapana i te aroaro o te kingi.
Shaphan, le scribe, informa le roi en disant: « Le prêtre Hilkija m'a remis un livre. » Shaphan en fit la lecture au roi.
19 A, no te rongonga o te kingi i nga kupu o te ture, haea ana e ia ona kakahu.
Lorsque le roi eut entendu les paroles de la loi, il déchira ses vêtements.
20 Na ka whakahau te kingi ki a Hirikia, ki a Ahikama tama a Hapana, ki a Aparono tama a Mika, ki a Hapana karaipi, ki a Ahaia tangata a te kingi, ka mea,
Le roi donna cet ordre à Hilkija, à Ahikam, fils de Shaphan, à Abdon, fils de Michée, à Shaphan, le scribe, et à Asaja, serviteur du roi:
21 Haere, ui atu ki a Ihowa moku, mo nga morehu ano o Iharaira, o Hura, ara i te tikanga o nga kupu o te pukapuka kua kitea nei: he nui hoki te riri o Ihowa kua ringihia nei ki a tatou, no te mea kihai o tatou matua i pupuri i te kupu a Ihowa, kiha i i mahi i nga mea katoa i tuhituhia ki tenei pukapuka.
« Allez consulter l'Éternel pour moi et pour ceux qui restent en Israël et en Juda, au sujet des paroles du livre qui a été trouvé; car la colère de l'Éternel qui se répand sur nous est grande, parce que nos pères n'ont pas gardé la parole de l'Éternel, pour faire tout ce qui est écrit dans ce livre. »
22 Heoi haere ana a Hirikia ratou ko a te kingi i whakarite ai, ki a Hurura ki te wahine poropiti, he wahine ia na Harumu, tama a Tokohata, tama a Haharaha, kaitiaki kakahu; i Hiruharama hoki taua wahine e noho ana, i te wahi tuarua. Na korerotia a na enei mea e ratou ki a ia.
Et Hilkija et ceux que le roi avait ordonnés allèrent trouver Hulda la prophétesse, femme de Shallum, fils de Tokhath, fils de Hasrah, gardien de l'armoire (elle habitait à Jérusalem dans le deuxième quartier), et ils lui parlèrent en ce sens.
23 Na ka mea ia ki a ratou, Ko te korero tenei a Ihowa, a te Atua o Iharaira, Mea atu ki te tangata nana koutou i tono mai ki ahau,
Elle leur dit: « Yahvé, le Dieu d'Israël, dit: 'Dis à l'homme qui t'a envoyé vers moi:
24 Ko ta Ihowa kupu tenei, Tenei ahau te kawe nei i te kino mo tenei wahi, mo nga tangata ano o konei, ara nga kanga katoa kua oti te tuhituhi ki te pukapuka i korerotia ra i te aroaro o te kingi o Hura;
« Yahvé dit: Voici que je vais faire venir le malheur sur ce lieu et sur ses habitants, toutes les malédictions qui sont écrites dans le livre qu'ils ont lu devant le roi de Juda.
25 Mo ratou i whakarere i ahau, i tahu whakakakara hoki ki nga atua ke, hei whakapataritari i ahau ki nga mahi katoa a o ratou ringa; koia toku riri ka ringihia ai ki tenei wahi; e kore ano e tineia.
Parce qu'ils m'ont abandonné et qu'ils ont offert de l'encens à d'autres dieux, afin de m'irriter par toutes les œuvres de leurs mains, ma colère se répand sur ce lieu, et elle ne s'éteindra pas.
26 Otiia kia penei ta koutou ki atu ki te kingi o Hura, nana nei koutou i tono mai ki te ui ki a Ihowa, Ko te kupu tenei a Ihowa, a te Atua o Iharaira, Na, nga kupu i rongo na koe,
Mais tu diras ceci au roi de Juda, qui t'a envoyé consulter Yahvé: « Yahvé, le Dieu d'Israël, dit: « Au sujet des paroles que tu as entendues,
27 Na, i te mea i ngawari tou ngakau, a kua whakaiti koe i a koe i te aroaro o te Atua, i tou rongonga ki ana kupu mo tenei wahi, mo ona tangata ano, a kua whakaiti koe i a koe ki toku aroaro, kua haehae i ou kakahu, a kua tangi ki toku aroaro; kua rongo ahau, e ai ta Ihowa,
parce que ton cœur s'est attendri et que tu t'es humilié devant Dieu en entendant ses paroles contre ce lieu et ses habitants, et que tu t'es humilié devant moi, que tu as déchiré tes vêtements et que tu as pleuré devant moi, moi aussi je t'ai entendu, dit Yahvé.
28 Nana, ka huihuia atu koe e ahau ki ou matua ka huihuia atu koe ki tou tanumanga i runga i te rangimarie; e kore ano ou kanohi e kite i nga kino katoa e kawea mai e ahau ki tenei wahi, ki nga tangata ano o konei. Na whakahokia ana e ratou te kore ro ki te kingi.
« Voici, je vous rassemblerai auprès de vos pères, et vous serez rassemblés en paix dans votre tombe. Vos yeux ne verront pas tout le mal que je vais faire venir sur ce lieu et sur ses habitants. »'" Ils ont rapporté ce message au roi.
29 Katahi te kingi ka tono tangata, a huihuia ana e ia nga kaumatua katoa o Hura, o Hiruharama.
Alors le roi envoya convoquer tous les anciens de Juda et de Jérusalem.
30 Na haere ana te kingi ki te whare o Ihowa, ratou ko nga tangata katoa o Hura, ko nga tangata o Hiruharama, ko nga tohunga, ko nga Riwaiti, ko te iwi katoa, te rahi, te iti. Na ka korerotia e ia ki o ratou taringa nga kupu katoa o te pukapuka o t e kawenata i kitea nei ki te whare o Ihowa.
Le roi monta à la maison de l'Éternel avec tous les hommes de Juda et les habitants de Jérusalem, les prêtres, les lévites et tout le peuple, grands et petits, et il lut devant eux toutes les paroles du livre de l'alliance qui se trouvait dans la maison de l'Éternel.
31 Na tu ana te kingi ki tona turanga, a whakaritea ana e ia he kawenata ki te aroaro o Ihowa, ara kia whakapaua tona ngakau, tona wairua ki te whai ki a Ihowa, ki te pupuri i ana whakahau, i ana whakaaturanga, i ana tikanga, ki te whakamana ano i nga kupu o te kawenata kua tuhituhia nei ki tenei pukapuka.
Le roi se tint à sa place et fit alliance devant l'Éternel de marcher après l'Éternel et d'observer ses commandements, ses témoignages et ses lois de tout son cœur et de toute son âme, en accomplissant les paroles de l'alliance qui sont écrites dans ce livre.
32 Na meinga ana e ia te hunga katoa i kitea ki Hiruharama, ki Pineamine, kia tu ki tana. Na mahi ana nga tangata o Hiruharama i nga mea o te kawenata a te Atua, a te Atua o o ratou matua.
Il fit tenir debout tous ceux qui se trouvaient à Jérusalem et à Benjamin. Les habitants de Jérusalem agirent selon l'alliance de Dieu, le Dieu de leurs pères.
33 I whakakahoretia ano e Hohia nga mea whakarihariha katoa o nga whenua katoa i nga tama a Iharaira; a whakamahia ana e ia nga tangata katoa i kitea ki a Iharaira, kia mahi ki a Ihowa, ki to ratou Atua. I ona ra katoa kihai i mahue i a ratou te wh ai i a Ihowa, i te Atua o o ratou matua.
Josias fit disparaître toutes les abominations de tous les pays qui appartenaient aux enfants d'Israël, et il obligea tous ceux qui se trouvaient en Israël à servir, à servir Yahvé leur Dieu. Pendant toute sa vie, ils ne s'écartèrent pas de la voie de Yahvé, le Dieu de leurs pères.