< 1 Hamuera 7 >
1 Na ka haere nga tangata o Kiriata Tearimi ki te tiki i te aaka a Ihowa, a kawea ana e ratou ki te whare o Apinarapa i te pukepuke; i whakatapua hoki e ratou a Ereatara tana tama hei tiaki i te aaka a Ihowa.
Les gens de Kiryath-Yearim vinrent prendre l’arche du Seigneur, la transportèrent dans la maison d’Abinadab, sur la colline, et consacrèrent son fils Eléazar pour lui en confier la garde.
2 A i te nohoanga o te aaka ki Kiriata Tearimi, i te mea kua maha nga ra; e rua tekau hoki nga tau; na ka tangi te whare katoa o Iharaira ki a Ihowa.
Or, depuis que l’arche résidait à Kiryath-Yearim, il s’était écoulé bien des jours, vingt années déjà, lorsque toute la maison d’Israël aspira à revenir vers l’Eternel.
3 Na ka korero a Hamuera ki te whare katoa o Iharaira, ka mea, Ki te mea e hoki katoa ana o koutou ngakau ki a Ihowa, whakarerea nga atua ke i roto i a koutou, me Ahataroto ano hoki; whakapumautia hoki o koutou ngakau ki a Ihowa, me mahi hoki ki a ia anake, a mana koutou e whakaora i roto i te ringa o nga Pirihitini.
Alors Samuel parla ainsi à toute la maison d’Israël: "Si c’est de tout votre cœur que vous retournez à l’Eternel, écartez du milieu de vous les dieux étrangers et les Astaroth; dirigez votre cœur vers l’Eternel, ne servez que lui seul, et il vous sauvera de la main des Philistins."
4 Katahi ka whakarerea e nga tama a Iharaira nga Paara me Ahataroto, a mahi ana ki a Ihowa anake.
Les Israélites firent disparaître les Bealim et les Astaroth, et servirent uniquement l’Eternel.
5 Na ka mea a Hamuera, Huihuia mai a Iharaira katoa ki Mihipa, a ka inoi ahau ki a Ihowa mo koutou.
Et Samuel dit: "Faites assembler tout Israël à Miçpa, que je prie l’Eternel en votre faveur."
6 Na ka huihui ratou ki Mihipa, a utuhia ana he wai, ringihia ana ki te aroaro o Ihowa, i nohopuku ano hoki i taua ra, a ka mea i reira, Kua hara matou ki a Ihowa. Na, ka whakawa a Hamuera mo nga tama a Iharaira ki Mihipa.
Ils s’assemblèrent à Miçpa; là on puisa de l’eau, qu’on répandit devant le Seigneur, et l’on jeûna en ce jour en disant: "Nous avons péché devant l’Eternel!" Et Samuel exerça le pouvoir sur les enfants d’Israël à Miçpa.
7 A, no te rongonga o nga Pirihitini kua huihui nga tama a Iharaira ki Mihipa, ka haere nga rangatira o nga Pirihitini ki a Iharaira. A, i te rongonga o nga tama a Iharaira, ka wehi ratou i nga Pirihitini.
Or, les Philistins ayant appris que les Israélites s’étaient réunis à Miçpa, leurs princes marchèrent contre Israël; les Israélites en furent informés, et ils eurent peur des Philistins.
8 Na ka mea nga tama a Iharaira ki a Hamuera, Kei whakamutua tau karanga ki a Ihowa, ki to tatou Atua, mo matou, kia whakaorangia matou i te ringa o nga Pirihitini.
Et ils dirent à Samuel: "Ne nous refuse pas d’implorer l’Eternel, notre Dieu, pour qu’il nous sauve de la main des Philistins!"
9 Na tikina ana e Hamuera he reme, he mea ngote u, a whakaekea katoatia ana hei tahunga tinana ki a Ihowa. Na ka karanga a Hamuera ki a Ihowa mo Iharaira, a ka whakarongo a Ihowa ki a ia.
Samuel prit un agneau de lait, qu’il offrit tout entier en holocauste au Seigneur; puis il implora le Seigneur pour Israël, et le Seigneur l’exauça.
10 A, i a Hamuera e whakaeke ana i te tahunga tinana, ka whakatata mai nga Pirihitini ki te whawhai ki a Iharaira: otira nui atu te papatanga o ta Ihowa whatiri i taua ra ki runga ki nga Pirihitini, a hinga ana ratou; patua iho hoki i te aroaro o I haraira.
Tandis que Samuel offrait l’holocauste, les Philistins s’avancèrent pour attaquer Israël; mais le Seigneur tonna en ce moment, avec grand fracas, sur les Philistins, les étourdit, et ils furent battus par Israël.
11 Na ka puta nga tangata o Iharaira i roto i Mihipa, a whaia ana nga Pirihitini, tukitukia ana a tae noa ki raro, ki Petekara.
Les gens d’Israël s’élancèrent de Miçpa à la poursuite des Philistins, et les battirent jusque sous Beth-Car.
12 Na ka mau a Hamuera ki tetahi kohatu nui, a whakatakotoria ana ki waenganui o Mihipa, o Hene, a huaina iho tona ingoa, ko Epeneetere; i mea hoki, Ko Ihowa to tatou kaiawhina a tae noa mai ki tenei wa.
Samuel prit alors une pierre, qu’il posa entre Miçpa et Chên et qu’il appela Eben-Haézer, en disant: "Dieu nous a assistés jusqu’ici."
13 Heoi kua taea nga Pirihitini, kihai ano i haere mai i muri ki te rohe o Iharaira: i runga hoki i nga Pirihitini te ringa o Ihowa i nga ra katoa o Hamuera.
Ainsi les Philistins furent matés, et ne tentèrent plus de pénétrer sur le territoire d’Israël; car la main de l’Eternel pesa sur eux tant que vécut Samuel.
14 A i whakahokia atu ki a Iharaira nga pa i tongohia e nga Pirihitini i a Iharaira, a Ekerono tae noa ki Kata; i tangohia hoki nga rohe o ena pa e Iharaira i roto i te ringa o nga Pirihitini. A ka mau ta Iharaira rongo ki nga Amori.
Les villes que les Philistins avaient prises à Israël furent recouvrées par lui, depuis Ekron jusqu’à Gath, ainsi que leur territoire, qu’Israël reprit sur les Philistins. Il y avait paix, d’ailleurs, entre Israël et les Amorréens.
15 A i whakarite a Hamuera mo Iharaira i nga ra katoa i ora ai ia.
Samuel conserva le gouvernement d’Israël sa vie durant.
16 I taiawhio haere hoki ia i tenei tau, i tenei tau, ki Peteere, ki Kirikara, ki Mihipa, i whakarite ano mo Iharaira i aua wahi katoa.
Tous les ans il faisait un voyage, parcourant Béthel, Ghilgal, Miçpa, et rendait la justice à Israël dans toutes ces villes;
17 A hoki ana ki Rana; i reira hoki tona whare, a whakarite ana mo Iharaira ki reira; i hanga hoki e ia tetahi aata ma Ihowa ki reira.
puis il revenait à Rama, car là était sa maison, et c’est là qu’il gouvernait Israël. Il y éleva aussi un autel au Seigneur.