< 1 Hamuera 28 >

1 Na i aua ra kua huihuia e nga Pirihitini a ratou taua mo te pakanga, hei whawhai ki a Iharaira. Na ka mea a Akihi ki a Rawiri, Kia tino mohio koe me haere tahi taua ki te whawhai, koutou ko au tangata.
Et dans le même temps les Philistins rassemblèrent leurs troupes pour entrer en campagne, porter la guerre en Israël. Et Achis dit à David: Tu sais bien que tu dois faire la campagne dans mon corps, toi et tes hommes.
2 Ano ra ko Rawiri ki a Akihi, Ma reira koe ka mohio ai ki nga mahi a tau pononga. A ka mea a Akihi ki a Rawiri, Koia ahau ka mea nei i a koe hei tiaki mo toku upoko i nga ra katoa.
Et David dit à Achis: Aussi tu verras comment ton serviteur se comportera. Et Achis dit à David: Aussi je te donnerai en permanence la garde de ma personne.
3 Na, kua mate a Hamuera, kua uhungatia hoki e Iharaira katoa, kua tanumia ki Rama, ki tona pa ake. Kua whakakorea atu hoki e Haora i te whenua te hunga i nga waka atua, i nga rapa maori hoki.
(Or Samuel était mort et tout Israël avait célébré son deuil et on lui avait donné la sépulture à Rama, dans sa cité. Et Saül avait éloigné du pays les nécromanciens et les divinateurs).
4 Na ka huihui nga Pirihitini, a haere mai ana, puni ana ki Huneme; i huihuia ano e Haora a Iharaira katoa, a puni ana ki Kiripoa.
Les Philistins se rassemblèrent donc et ils vinrent camper à Sunem. Et Saül rassembla tous les Israélites, et ils campèrent sur Gilboa.
5 A, no te kitenga o Haora i te taua a nga Pirihitini, ka wehi, tuiri rawa tona ngakau.
Et à la vue du camp des Philistins, Saül eut peur, et son cœur fut fort alarmé.
6 Na, i te uinga a Haora ki a Ihowa, hore rawa he kupu a Ihowa i whakahokia mai ki a ia, e nga moe, e nga Urimi, e nga poropiti ranei.
Et Saül interrogea l'Éternel, mais l'Éternel ne lui répondit point, ni par des songes, ni par l'Urim, ni par les prophètes.
7 Katahi a Haora ka mea ki ana tangata, Rapua maku tetahi wahine he atua maori tona kia haere ahau ki a ia ki te rapu tikanga i a ia. Ano ra ko ana tangata ki a ia, Tera tetahi wahine he atua maori tona, kei Eneroro.
Alors Saül dit à ses serviteurs: Cherchez-moi une femme qui possède la nécromancie, et j'irai chez elle et la consulterai. Et ses serviteurs lui dirent: Voici, à Endor il y a une femme qui possède la nécromancie.
8 Na ka whakaahua ke a Haora i a ia, a kakahu ana i etahi kakahu ke, haere ana ia me ana tangata tokorua; ka tae ki taua wahine i te po, ka mea atu ia, Tena koa, hirihiria te atua maori, a whakaputaina ake ki ahau taku e ki atu ai.
Et Saül se travestit, et mit d'autres habits et partit accompagné de deux hommes, et ils arrivèrent chez la femme de nuit, et il dit: Opère pour moi une divination par la nécromancie, et évoque-moi celui que je te dirai.
9 Na ka mea taua wahine ki a ia, Ha, kua mohio ano koe ki ta Haora i mea ai, ki tana hautopenga atu i te hunga atua maori, i nga rapa maori, o te whenua nei; he aha ra koe i mea mahanga mai ai mo toku wairua, kia mate ai ahau?
Et la femme lui dit: Voici, tu sais ce qu'a fait Saül, comment il a extirpé du pays les nécromanciens et les divinateurs; et pourquoi tends-tu un piège pour attirer sur moi la peine de mort?
10 Na ka oatitia a Ihowa e Haora ki a ia, i mea ia, E ora ana a Ihowa, e kore tetahi he e pa ki a koe mo tenei mea.
Alors Saül lui fit serment par l'Éternel en ces termes: Par la vie de l'Éternel, tu n'encourras aucune culpabilité dans ce cas-ci.
11 Katahi te wahine ka mea, Ko wai kia whakaputaina ake e ahau ki a koe? Ano ra ko ia, Ko Hamuera tau e whakaputa ake ai ki ahau.
Et la femme dit: Qui te ferais-je apparaître? Et il dit: Evoque-moi Samuel.
12 A, no te kitenga o te wahine i a Hamuera, nui atu tona reo ki te hamama; a ka korero te wahine ki a Haora, ka mea, He aha koe i tinihanga ai ki ahau? ko Haora hoki koe.
Et à l'aspect de Samuel elle jeta un grand cri, et s'adressant à Saül elle dit: Pourquoi m'as-tu trompée? tu es Saül.
13 Na ka mea te kingi ki a ia, Kaua e wehi: i kite hoki koe i te aha? Na ka mea te wahine ki a Haora, Kei te kite ahau i tetahi atua e haere ake ana i te whenua.
Et le Roi lui dit: Sois sans crainte! mais que vois-tu? Et la femme dit à Saül: Je vois surgir de terre un dieu.
14 Ano ra ko tera ki a ia, He ahua aha tona? Ka mea ia, He koroheke te haere ake nei; he koroka hoki te kakahu. Na ka mohio a Haora ko Hamuera. Tuohu ana tona mata ki te whenua, piko ana ia.
Et il lui dit: Quelle figure est la sienne? Et elle dit: C'est un vieillard qui surgit, et il est enveloppé d'un manteau. Alors Saül comprit que c'était Samuel, et il s'inclina le visage contre terre.
15 Na ka mea a Hamuera ki a Haora, He aha koe i whakaohooho ai i ahau, i mea ai kia haere ake ahau? Ano ra ko Haora, Nui atu toku mate; e whawhai ana hoki nga Pirihitini ki ahau, a kua mahue ahau i te Atua, kahore ake hoki he kupu ana e whakahokia mai ki ahau e nga poropiti, e nga moe ranei; koia ahau i karanga ai ki a koe, hei ako i ahau ki taku e mea ai.
Et Samuel dit à Saül: Pourquoi as-tu troublé mon repos en m'évoquant? Et Saül dit: Je suis dans une grande détresse, car les Philistins m'attaquent, et Dieu s'est retiré de moi et ne me répond plus, ni par l'organe des prophètes, ni par des songes, c'est pourquoi je t'ai fait évoquer afin que tu m'apprennes ce que je dois faire.
16 Katahi a Hamuera ka mea, He aha ra koe i u ai ki ahau, kua mahue nei hoki koe i a Ihowa, hei hoariri ano ia ki a koe?
Et Samuel dit: Et pourquoi m'interroges-tu, puisque l'Éternel s'est retiré de toi et t'est devenu hostile?
17 Na kua meatia e Ihowa mona ake tana i whakapuakina e ahau: kua haea atu hoki te kingitanga i tou ringa, kua hoatu ki tou hoa, ara ki a Rawiri.
Et l'Éternel a agi, comme Il l'avait annoncé par moi, et l'Éternel a arraché la royauté de ta main, et l'a transférée à ton prochain, à David.
18 Mou kihai i rongo ki te reo o Ihowa, kihai i whakaputa i tona riri aritarita ki a Amareke; na reira a Ihowa i mea ai i tenei mea ki a koe i tenei ra.
Comme tu n'as pas été docile à la voix de l'Éternel, et n'as pas fait subir à Amalek le feu de Ses vengeances, c'est pourquoi l'Éternel te traite en cette sorte aujourd'hui.
19 Ko tenei, ka hoatu ano a Iharaira e Ihowa me koe hoki ki te ringa o nga Pirihitini, a apopo koutou ko au tama tae ake ai ki ahau: a ka hoatu e Ihowa te taua a Iharaira ki te ringa o nga Pirihitini.
Et l'Éternel livrera aussi Israël avec toi aux mains des Philistins; et demain tu me rejoindras avec tes fils, et l'armée d'Israël aussi, l'Éternel la livrera aux mains des Philistins.
20 Katahi ka hinga tonu iho a Haora, tona roa katoa ki te whenua, nui rawa hoki tona wehi mo nga kupu a Hamuera: kahore ano he kaha i roto i a ia; kihai hoki ia i kai taro noa pau noa taua ra, pau noa taua po.
Et soudain Saül tomba de toute sa longueur sur le sol, épouvanté qu'il était du discours de Samuel, et de plus il était exténué n'ayant pris aucun aliment de tout le jour et de toute la nuit.
21 Na ka haere taua wahine ki a Haora; a ka kite e pororaru rawa ana ona whakaaro, ka mea ki a ia, Nana, kua whakarongo nei tau pononga ki tou reo, a whakamomori ana ahau ki te mate, whakarongo ana ahau ki au kupu i korerotia e koe ki ahau.
Et lorsque la femme entra chez Saül et le vit si fort consterné, elle lui dit: Voici, ta servante a obéi à ta voix, et j'ai mis ma vie au jeu et prêté l'oreille aux paroles que tu m'as dites.
22 Na, tena, whakarongo mai hoki aianei ki te reo o tau pononga, Kia whakatakotoria e ahau tetahi wahi taro ki tou aroaro; me kai ano koe, kia whai kaha ai koe ina haere i tou huarahi.
Eh bien! de ton côté prête aussi l'oreille à la voix de ta servante, et laisse-moi te servir quelque peu de nourriture et mange pour avoir la force de continuer ta route.
23 Otiia i whakakahore ia, i mea, E kore ahau e kai. Heoi tohea ana ia e ana tangata ratou ko te wahine; na ka rongo ia ki to ratou reo, a whakatika ake ana i te whenua, noho ana ki runga ki te moenga.
Mais il refusa et dit: Je ne mangerai point! Alors ses serviteurs et la femme aussi le pressèrent, et il céda à leurs instances, et il se releva de terre et se plaça sur le divan.
24 Na he kuao kau ta taua wahine i te whare, he mea whangai; na hohoro tonu tana patu, tikina ana e ia he paraoa, pokepokea ana, tunua iho e ia etahi keke rewenakore;
Et la femme avait dans la maison un veau gras qu'elle se hâta de tuer; puis elle prit de la farine qu'elle pétrit et boulangea en azymes.
25 Kawea mai ana e ia ki te aroaro o Haora, ki te aroaro ano o ana tangata. Na kai ana ratou, a whakatika ana, haere atu ana i taua po.
Et elle servit ces mets à Saül et à ses serviteurs, qui mangèrent, puis se levèrent et partirent la nuit même.

< 1 Hamuera 28 >