< 1 Kingi 21 >

1 A, i muri i enei mea, he mara waina ta Napoto Ietereeri i Ietereere, i te taha tonu o te whare o Ahapa kingi o Hamaria.
Après ces choses, Naboth, de Jizreel, possédait une vigne qui était à Jizreel, près du palais d'Achab, roi de Samarie.
2 Na ka korero a Ahapa ki a Napoto, ka mea, Homai tau mara waina ki ahau, hei kari otaota maku, e tata ana hoki ki te taha o toku whare, a me hoatu e ahau tetahi mara waina, he pai ke atu i tenei hei utu; ki te pai ranei ki tau titiro, me utu ki te moni.
Achab parla à Naboth, et dit: « Donne-moi ta vigne, pour que j'en fasse un jardin d'herbes aromatiques, car elle est près de ma maison; et je te donnerai pour cela une vigne meilleure que celle-ci. Ou, si cela te semble bon, je te donnerai sa valeur en argent. »
3 Na ka mea a Napoto ki a Ahapa, E! ma Ihowa ahau e arai kei hoatu e ahau te kainga tupu o oku matua ki a koe!
Naboth dit à Achab: « Que Yahvé me défende de te donner l'héritage de mes pères! »
4 Na haere ana a Ahapa ki tona whare; pouri ana, riri ana, mo te kupu i korero ai a Napoto Ietereeri ki a ia; mo tana i mea ra, E kore e hoatu e ahau te kainga tupu o oku matua ki a koe. Na takoto ana ia ki tona moenga, me te ahu ke ano tona mata, kihai hoki i kai taro.
Achab entra dans sa maison, maussade et furieux, à cause de la parole que lui avait adressée Naboth de Jizreel, qui avait dit: « Je ne te donnerai pas l'héritage de mes pères. » Il se coucha sur son lit, détourna son visage, et ne voulut pas manger de pain.
5 Katahi tana wahine, a Ietepere, ka haere mai ki a ia, ka mea ki a ia, He aha tou wairua i pouri ai, te kai taro ai koe?
Mais Jézabel, sa femme, vint le trouver et lui dit: « Pourquoi ton esprit est-il si triste que tu ne manges pas de pain? »
6 Na ka mea tera ki a ia, I korero ahau ki a Napoto Ietereeri, i mea ki a ia, Homai tau mara waina ki ahau, me utu ki te moni: ki te pai ranei koe, me hoatu e ahau tetahi atu mara ki a koe hei utu. Na ka mea mai ia, E kore e hoatu e ahau taku mara waina ki a koe.
Il lui dit: « Parce que j'ai parlé à Naboth, le Jizreélite, et que je lui ai dit: « Donne-moi ta vigne pour de l'argent; ou bien, si cela te plaît, je te donnerai une autre vigne en échange. Il répondit: 'Je ne te donnerai pas ma vigne'. »
7 Na ka ki atu a Ietepere, tana wahine, ki a ia, Ko koe ranei te kaiwhakahaere o te kingitanga o Iharaira? Whakatika ki te kai taro mau, kia koa tou ngakau. Maku e hoatu te mara waina a taua Ietereeri, a Napoto, ki a koe.
Jézabel, sa femme, lui dit: Est-ce toi qui gouvernes maintenant le royaume d'Israël? Lève-toi, mange du pain, et que ton cœur s'égaye. Je te donnerai la vigne de Naboth, le Jizreélite. »
8 Heoi tuhituhia ana etahi pukapuka e ia, no Ahapa te ingoa, hiri rawa ki tana hiri; a tukua ana aua pukapuka ki nga kaumatua, ki nga rangatira i roto i tona pa, a e noho tahi ana me Napoto.
Elle écrivit donc des lettres au nom d'Achab et les scella de son sceau, puis elle envoya les lettres aux anciens et aux nobles qui étaient dans sa ville et qui habitaient avec Naboth.
9 I tuhituhi ia ki te pukapuka, i mea, Karangatia he nohopuku, ka whakanoho i a Napoto ki runga ake i te iwi:
Elle écrivit dans les lettres: « Proclamez un jeûne, et élevez Naboth au milieu du peuple.
10 Ka whakanoho ano i etahi tangata, he tama na Periara, kia tokorua, ki tona aroaro, hei whakaatu i tona he, hei ki, Nau i kanga te Atua raua ko te kingi. Katahi ka kawe i a ia ki waho, ka aki ki te kohatu, kia mate.
Placez devant lui deux hommes, des méchants, et qu'ils témoignent contre lui en disant: « Tu as maudit Dieu et le roi ». Puis on l'emmènera et on le lapidera jusqu'à ce que mort s'ensuive. »
11 Na ka meatia e nga tangata o tona pa, ara e nga kaumatua ratou ko nga rangatira e noho ana i tona pa, te mea i tono tangata ai a Ietepere ki a ratou, te mea i tuhituhia ki nga pukapuka i tukua nei e ia ki a ratou.
Les hommes de sa ville, les anciens et les nobles qui y habitaient, firent ce que Jézabel leur avait ordonné dans les lettres qu'elle avait écrites et envoyées.
12 I karangatia he nohopuku, a whakanohoia ana a Napoto ki runga ake i te iwi.
Ils proclamèrent un jeûne et mirent Naboth en vedette parmi le peuple.
13 Na ka haere mai nga tangata tokorua, nga tama a Periara, ka noho i tona aroaro: a ka whakaatu aua tangata a Periara i te he mona, ara mo Napoto i te aroaro o te iwi; i mea raua, I kanga e Napoto te Atua raua ko te kingi. Na kawea ana ia e ratou ki waho o te pa, a akina ana ki te kohatu, a mate noa ia.
Les deux hommes, les méchants, entrèrent et s'assirent devant lui. Les méchants témoignèrent contre lui, contre Naboth même, en présence du peuple, en disant: « Naboth a maudit Dieu et le roi! » Puis ils le transportèrent hors de la ville et le lapidèrent à mort.
14 Katahi ratou ka tono tangata ki a Ietepere, ka mea, Kua oti a Napoto te aki ki te kohatu, a kua mate.
Puis ils envoyèrent dire à Jézabel: « Naboth a été lapidé et il est mort. »
15 A, i te rongonga o Ietepere kua oti a Napoto te aki ki te kohatu, a kua mate, na ka mea a Ietepere ki a Ahapa, Whakatika, tangohia te mara a taua Ietereeri, a Napoto, kihai na ia i pai kia homai ki a koe hei utu moni; kahore hoki a Napoto i te o ra, kua mate.
Lorsque Jézabel apprit que Naboth avait été lapidé et qu'il était mort, elle dit à Achab: « Lève-toi, prends possession de la vigne de Naboth, le Jizreélite, qu'il a refusé de te donner à prix d'argent; car Naboth n'est pas vivant, mais mort. »
16 A ka rongo a Ahapa kua mate a Napoto, na whakatika ana a Ahapa, haere ana ki raro, ki te mara waina a taua Ietereeri, a Napoto, kia tangohia e ia.
Lorsqu'Achab apprit que Naboth était mort, il se leva pour descendre à la vigne de Naboth, le Jizreélite, afin d'en prendre possession.
17 Na ka puta te kupu a Ihowa ki a Iraia Tihipi; i ki ia,
La parole de Yahvé fut adressée à Élie, le Tishbite, en ces termes:
18 Whakatika, haere ki raro, ki te whakatau i a Ahapa kingi o Iharaira i Hamaria: kei te mara waina ia a Napoto, kua riro hoki ki reira ki te tango.
« Lève-toi, descends à la rencontre d'Achab, roi d'Israël, qui habite à Samarie. Voici qu'il est dans la vigne de Naboth, où il est descendu pour en prendre possession.
19 Korero ki a ia, mea atu, Ko te kupu tenei a Ihowa, Kua patu iana koe? kua riro ano i a koe? Ki atu ano ki a ia, mea atu, Ko te kupu tenei a Ihowa, Ko te wahi i mitikia ai e nga kuri nga toto o Napoto, ka mitikia ano e nga kuri ki reira ou toto, ae ra, ou ano.
Tu lui parleras en disant: « L'Éternel dit: « As-tu tué et pris possession? » Tu lui parleras en disant: « Yahvé dit: « A l'endroit où les chiens ont léché le sang de Naboth, les chiens lécheront ton sang, même le tien ». »"
20 Na ka mea a Ahapa ki a Iraia, Kua mau ahau i a koe, e toku hoariri? Ano ra ko tera, Kua mau ano, no te mea kua hoko koe i a koe ki te mahi i te kino ki te aroaro o Ihowa.
Achab dit à Élie: « Tu m'as trouvé, mon ennemi? » Il répondit: « Je t'ai trouvé, car tu t'es vendu pour faire ce qui est mal aux yeux de l'Éternel.
21 Nana, tenei ahau te tari kino atu nei ki runga ki a koe, a ka tahia atu ou uri; ka hautopea atu nga tamariki tane katoa i a Ahapa, me nga mea i tutakina ki roto, me nga mea i mahue i roto i a Iharaira.
Voici, je vais faire venir le malheur sur toi, je te balaierai et j'exterminerai d'Achab tous ceux qui urinent contre un mur, ceux qui sont enfermés et ceux qui sont en liberté en Israël.
22 Ka meinga ano e ahau tou whare kia rite ki te whare o Ieropoama tama a Nepata, ki te whare o Paaha tama a Ahia, mo te whakapataritari i whakapataritari ai koe i ahau, mou i hara ai a Iharaira.
Je rendrai ta maison semblable à la maison de Jéroboam, fils de Nebat, et à la maison de Baescha, fils d'Achille, à cause de la provocation par laquelle tu m'as irrité et tu as fait pécher Israël. »
23 I korerotia ano a Ietepere e Ihowa, i mea ia, Ka kainga a Ietepere e nga kuri ki te parepare o Ietepere.
Yahvé parla aussi de Jézabel, et dit: « Les chiens mangeront Jézabel près du rempart de Jizreel.
24 Ko te hunga o Ahapa e mate ki te pa ma nga kuri e kai; ko nga mea hoki e mate ki te parae ma nga manu o te rangi e kai.
Les chiens mangeront celui qui mourra d'Achab dans la ville, et les oiseaux du ciel mangeront celui qui mourra dans les champs. »
25 Heoi kahore he rite mo Ahapa, i hoko nei i a ia ki te mahi kino ki te aroaro o Ihowa; he mea akiaki na tana wahine, na Ietepere.
Mais il n'y eut personne comme Achab, qui se vendit pour faire ce qui est mal aux yeux de l'Éternel, et que Jézabel, sa femme, excita.
26 Whakarihariha rawa tana haere ki te whai i nga whakapakoko: rite tonu tana ki nga mea katoa i mea ai nga Amori i peia nei e Ihowa i te aroaro o nga tama a Iharaira.
Il a fait des choses très abominables en suivant les idoles, selon tout ce qu'ont fait les Amoréens, que l'Éternel a chassés devant les enfants d'Israël.
27 A, no te rongonga o Ahapa i enei kupu, na haea ana e ia ona kakahu, meatia ana he kakahu taratara ki tona kiri, a nohopuku ana, takoto ana ko taua mea taratara nei te kakahu, a mahaki ana te haere.
Lorsqu'Achab entendit ces paroles, il déchira ses vêtements, mit un sac sur son corps, jeûna, se coucha dans un sac et se mit à errer avec découragement.
28 Na ka puta te kupu a Ihowa ki a Iraia Tihipi, i mea ia,
La parole de Yahvé fut adressée à Élie, le Tishbite, en ces termes:
29 Kua kite koe i ta Ahapa whakangohengohe nei i a ia ki toku aroaro, na e kore e taria e ahau tenei kino i ona ra: engari hei nga ra o tana tama ahau tari ai i te kino ki tona whare.
« Vois-tu comment Achab s'humilie devant moi? Parce qu'il s'humilie devant moi, je ne ferai pas venir le malheur de son vivant, mais je ferai venir le malheur sur sa maison au jour de son fils. »

< 1 Kingi 21 >