< Mark 10 >

1 Adudagi Jisuna mapham adu thadoktuna Judea-da amadi Jordan turel-gi wangmada chatlammi. Aduga amuk hanna yamlaba miyamna Ibungogi manakta tillarabada, mahousagumna Ibungona makhoibu tambirammi.
Etant parti de ce lieu, Jésus vint aux confins de la Judée, au delà du Jourdain; et le peuple s'assembla de nouveau près de lui, et, suivant sa coutume, il recommença à les enseigner.
2 Amasung Pharisee khara laklaga Ibungobu changyengladuna hanglak-i, “Nupa amana mahakki nupi khainabasi eikhoigi wayelna yabra?”
Les Pharisiens l'ayant abordé lui demandèrent s'il était permis à un mari de répudier sa femme: c'était pour le mettre à l'épreuve.
3 Jisuna paokhum oina makhoida wahang ama hanglak-i, “Moses-na nakhoida kari yathang pirambage?”
Il leur répondit: " Que vous a ordonné Moïse? "
4 Makhoina khumlak-i, “Nupa amana khaina-che ama iraga mahakki nupibu khainaba Moses-na yabirammi.”
Ils dirent: " Moïse a permis de dresser un acte de divorce et de répudier. "
5 Jisuna makhoida hairak-i, “Nakhoina thamoi kanmanbagi maramna Moses-na nakhoida yathang asi irambani.
Jésus leur répondit: " C'est à cause de la dureté de votre cœur qu'il vous a donné cette loi.
6 Adubu Mapu Ibungogi khutsemgi ahoubadagi houna Mapu Ibungona nupa amadi nupi haina sembikhi.
Mais au commencement de la création, Dieu les fit homme et femme.
7 Maram asina nupa amana mahakki mama mapabu thadoktuna magi nupida punsin-gani.
A cause de cela, l'homme quittera son père et sa mère, et s'attachera à sa femme,
8 Aduga makhoi ani hakchang amata oigani, maram aduna makhoi amuk hanna ani oidre, adubu amata oire.
et les deux ne feront qu'une seule chair. " Ainsi ils ne sont plus deux, mais ils sont une seule chair.
9 Maram aduna Tengban Mapuna punsinbikhraba adu mi kana amatana khaidoktasanu.”
Que l'homme donc ne sépare pas ce que Dieu a uni! "
10 Adudagi makhoina yumda amuk hallaklabada hiram asigi matangda tung-inbasingna Ibungoda amuk hanglammi.
Lorsqu'ils furent dans la maison, ses disciples l'interrogèrent encore sur ce sujet,
11 Maduda Ibungona makhoida hairak-i, “Kanagumba nupa amana mahakki nupibu khainaraga atoppa nupi amaga amuk luhonglabadi mahakna mahakki nupidugi mathakta lannabagi thabak tourabani.
et il leur dit: " Quiconque répudie sa femme et en épouse une autre, commet un adultère à l'égard de la première.
12 Maduga chap manana nupi amana mahakki mapuroibabu khainaraga atoppa nupa amaga amuk luhonglabadi, mahakna lanabagi thabak tou-i.”
Et si une femme répudie son mari et en épouse un autre, elle se rend adultère. "
13 Nongma mioi kharana Jisuda khut thamhanduna yaipha thoujal pihannabagidamak makhoigi apikpa angangsingbu Jisugi manakta puraklammi. Adubu mahakki tung-inbasingna makhoibu cheibirammi.
On lui amena des petits enfants pour qu'il les touchât. Mais les disciples réprimandaient ceux qui les présentaient.
14 Jisuna madu ubada saoraduna makhoida hairak-i, “Apikpa angangsingdu eigi inakta lakchasanu, makhoibu khamganu, maramdi Tengban Mapugi leibak adu makhoi asigumbasinggini.
Jésus, à cette vue, fut indigné et leur dit: " Laissez les petits enfants venir à moi, et ne les en empêchez pas; car le royaume des cieux est à ceux qui leur ressemblent.
15 Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, apikpa angang amagumna Tengban Mapugi leibak adubu lousindaba kanagumba amatana maduda khak changloi.”
Je vous le dis, en vérité, quiconque ne recevra pas comme un petit enfant le royaume de Dieu, n'y entrera point. "
16 Adudagi Ibungona angangsing adubu pamkhatpiraduna makhoigi mathakta khut thambiraga yaipha thoujal pibire.
Puis il les embrassa, et les bénit en leur imposant les mains.
17 Adudagi Jisuna maphamdu thadoklamlaga lambida asum lakpada nupa amana chellaklaga Ibungogi mangda khuru khudak kunladuna Ibungoda hangjarak-i, “Aphaba Oja Ibungo, lomba naidaba punsi phangjanaba eina kari toujagadage?” (aiōnios g166)
Comme il sortait pour se mettre en chemin, quelqu'un accourut, et se jetant à genoux devant lui, lui demanda: " Bon Maître, que dois-je faire pour avoir en héritage la vie éternelle? " (aiōnios g166)
18 Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Karigi nangna eingonda aphaba haina kouribano? Tengban Mapu nattana aphaba kana amata leite.
Jésus lui dit: " Pourquoi m'appelles-tu bon? Il n'y a de bon que Dieu seul.
19 ‘Mi hatkanu, mitu miwa lannaganu, huran-ganu, aranba sakhi piganu, minamganu, amasung nama napabu ikai khumnou’ haiba Mapu Ibungogi wayel yathangsing asi nahakna khang-i.”
Tu connais les commandements: Ne commets point d'adultère, ne tue point, ne dérobe point, ne porte point de faux témoignage, abstiens-toi de toute fraude, honore ton père et ta mère. "
20 Nupa aduna khumlak-i, “Oja Ibungo, eina angang oiringeidagi houna hairiba wayel yathang pumnamaksing asi ngakcharak-i.”
Il lui répondit: " Maître, j'ai observé toutes ces choses dès ma jeunesse. "
21 Ibungona nupa aduda yenglammi amasung nungsiba poklammi. Adudagi Ibungona mangonda hairak-i, “Nahakna tougadaba ama watli. Chatlu aduga nahakki leijaba pumba yonthoklaga sel adu lairabasingda pithok-u, adu oirabadi swargada nahakki lan leigani; aduga lak-u, eigi itung illu.”
Jésus, l'ayant regardé, l'aima et lui dit: " Il te manque une chose; va, vends tout ce que tu as, donne-le aux pauvres, et tu auras un trésor dans le ciel; puis viens, et suis-moi. "
22 Madu tabada nupa adu maithong maksilladuna, pukning wana mapham adudagi chatkhirammi maramdi mahak maran-mathum yamna leiba mi oirammi.
Mais lui, affligé de cette parole, s'en alla tout triste; car il avait de grands biens.
23 Adudagi Jisuna koina yengladuna mahakki tung-inbasingduda hairak-i, “Inakkhunba misingna Mapu Ibungogi leibakta changba kayada lukhrabano!”
Et Jésus, jetant ses regards autour de lui, dit à ses disciples: " Qu'il est difficile à ceux qui ont les biens de ce monde d'entrer dans le royaume de Dieu! "
24 Ibungogi wasing asi tabada tung-inbasing adu i-ngak ngaklammi, maduda Jisuna makha tana hairak-i, “Angangsa, lanthumda thajabasing aduna Tengban Mapugi leibakta changba kayada lukhrabano!
Comme les disciples étaient étonnés de ses paroles, Jésus reprit: " Mes petits enfants, qu'il est difficile à ceux qui se confient dans les richesses, d'entrer dans le royaume de Dieu!
25 Inakkhunba mi amana Tengban Mapugi leibakta changbabudi ut amana yetum manada litpana henna lai.”
Il est plus aisé à un chameau de passer par le trou d'une aiguille, qu'à un riche d'entrer dans le royaume de Dieu. "
26 Maduda tung-inbasingdu amukka henna ngakladuna amaga amaga hangnarak-i, “Adu oirabadi kanana kanbiba phangba ngamgadage?”
Et ils étaient encore plus étonnés, et ils se disaient les uns aux autres: " Qui peut donc être sauvé? "
27 Jisuna makhoida yengladuna hairak-i, “Mioibadadi masi oithoktabani adubu Tengban Mapugi maphamdadi natte; Tengban Mapugi maphamdadi pumnamak oithokpa ngaktani.”
Jésus les regarda, et dit: " Aux hommes cela est impossible, mais non à Dieu: car tout est possible à Dieu. "
28 Maduda Peter-na hairak-i, “Yengbiyu, eikhoina pumnamak thadoktuna Ibungogi tung injari.”
Alors Pierre, prenant la parole: " Voici, lui dit-il, que nous avons tout quitté pour vous suivre. "
29 Jisuna khumlak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, eigi amadi Aphaba Paogi maramgidamak mayum-makei, nattraga machin-manao, nattraga machan-mache, nattraga mama-mapa, nattraga angangsing, nattraga lou-sing thadokpa makhoising aduna,
Jésus répondit: " Je vous le dis en vérité, nul ne quittera sa maison, ou ses frères, ou ses sœurs, ou son père, ou sa mère, ou ses enfants, ou ses champs, à cause de moi et à cause de l'Evangile,
30 taibangpanda leiringei matamda mayum-makei, machin-manao, machan-mache, mama, macha, amadi lou-singgi saruk chama chama henna phangjagani aduga loinana otpi neibiba amasung lakkadaba matam aduda lomba naidaba punsi phangjagani. (aiōn g165, aiōnios g166)
qu'il ne reçoive maintenant, en ce temps présent, cent fois autant: maisons, frères, sœurs, mères, enfants et champs, au milieu même des persécutions, et dans le siècle à venir, la vie éternelle. (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Adubu houjik ahanba oiribasingna akonba oigani aduga houjik akonba oiribasingna ahanba oigani.”
Et plusieurs des derniers seront les premiers, et des premiers, les derniers. "
32 Adudagi Jisu amasung mahakki tung-inbasingna Jerusalem maikei panglammi. Amasung Jisuna makhoigi mamang tharaduna chatpa aduda tung-inba taranithoi adu yamna ngaklammi aduga atei tung induna chatlibasing adusu kirammi. Adudagi Jisuna tung-inba taranithoi adubu amuk tonganna puthokladuna mangonda thoklagadabasing adugi maramda amuk hairak-i,
Or, ils étaient en chemin pour monter à Jérusalem, et Jésus marchait devant eux; ils s'en étonnaient et ils le suivaient avec crainte. Jésus, de nouveau, prenant à part les Douze, se mit à leur dire ce qui devait lui arriver:
33 “Yengu, eikhoina houjik Migi Machanupa adubu athoiba purohit amadi wayel yathanggi ojasinggi makhutta pithokkadaba mapham Jerusalem-da chatli. Makhoina mahakpu sibagi maral pigani aduga Jihudi nattaba misinggi makhutta pithokkani.
" Voici que nous montons à Jérusalem, et le Fils de l'homme sera livré aux Princes des prêtres et aux Scribes; ils le condamneront à mort et le livreront aux Gentils;
34 Makhoina mahakpu noknagani amasung tin sitchingani, phugani amasung mahakpu hatkani; aduga humnisuba numitta mahak amuk hanna hinggatkani.”
on l'insultera, on crachera sur lui, on le flagellera et on le fera mourir, et, trois jours après, il ressuscitera. "
35 Adudagi Zebedee-gi machanupa Jacob amadi John-na Jisugi manakta changlaktuna hairak-i, “Oja Ibungo, Ibungoda eikhoina touhanjaningba eikhoigi pamjaba karigumba khara leijei.”
Jacques et Jean, fils de Zébédée, s'approchèrent de lui, disant: " Maître, nous désirons bien que vous fassiez pour nous ce que nous vous demanderons. —
36 Jisuna makhoida hanglak-i, “Nakhoigidamak eina kari toubiba pambage?”
Que voulez-vous, leur dit-il, que je fasse pour vous? "
37 Makhoina khumlak-i, “Ibungona, Ibungogi matik mangalgi Leibakta, phambalda phamba matamda eikhoibu Ibungoga loinana amana Ibungogi yetta aduga amana Ibungogi oida phamhanbiyu.”
Ils dirent: " Accordez-nous d'être assis, l'un à votre droite, l'autre à votre gauche, dans votre gloire. "
38 Jisuna makhoida hairak-i, “Nakhoina hangjariba adu karino haiba nakhoina khangjade. Eihakna thakkadaba awa-anagi tenggot adu nakhoina thakpa ngamgadra? Aduga eina lougadaba awa anagi baptize adu nakhoina louba ngamgadra?”
Jésus leur dit: " Vous ne savez ce que vous demandez. Pouvez-vous boire le calice que je vais boire, ou être baptisés du baptême dont je vais être baptisé? "
39 Makhoina khumlak-i, “Hoi, eikhoina ngamjagani.” Jisuna makhoida hairak-i, “Achumbamak eina thakpa tenggot adu nakhoina thakkani aduga eibu baptize touba matou aduda nakhoisu tougani.
Ils répondirent: " Nous le pouvons. " Et Jésus leur dit: " Le calice que je vais boire, vous le boirez en effet, et vous serez baptisés du baptême dont je vais être baptisé;
40 Adubu kanana eigi yetta aduga eigi oida phamgadage haibadudi eina haigadaba natte. Adubu masidi makhoigidamak mapham asibu thourangbiraba makhoising adugini.”
mais d'être assis à ma droite ou à ma gauche, ce n'est pas à moi de l'accorder, si ce n'est à ceux à qui cela a été préparé. "
41 Adudagi atoppa tung-inba tara aduna pao asi tabada Jacob amadi John-gi mathakta saorammi.
Ayant entendu cela, les dix autres s'indignèrent contre Jacques et Jean.
42 Maduda Jisuna makhoi pumnamakpu mahakki manakta kouraduna hairak-i, “Taibangpanba asigi leingakpani hairibasing aduna misinggi mathakta palli aduga makhoigi luchingbasing aduna makha tabasinggi mathakta pannabagi matik adu lei.
Jésus les appela et leur dit: " Vous savez que ceux qui sont reconnus comme les chefs des nations leur commandent en maîtres, et que les grands exercent sur elles l'empire.
43 Adubu nakhoigi naraktadi asumna tougadaba natte. Nakhoigi naraktagi achouba oiningba mahak aduna ateising adugi thougal touba mi oigadabani;
Il n'en doit pas être ainsi parmi vous; mais quiconque veut être grand parmi vous se fera votre serviteur;
44 Aduga nakhoigi naraktagi khwaidagi makok oiningba mahak aduna pumnamakki minai oigadabani.
et quiconque veut être le premier parmi vous, se fera l'esclave de tous.
45 Maramdi Migi Machanupa adu phaoba masabu thougal touhannaba lakpa natte adubu misingbu thougal tounanaba aduga mayamgi thadokmal oina mahakki thawai pinabiba lakpani.”
Car le Fils de l'homme est venu, non pour être servi, mais pour servir et donner sa vie pour la rançon de la multitude. "
46 Adudagi makhoina Jericho-da laklammi, amasung Jisuna mahakki tung-inbasing amadi yamlaba miyamga loinana Jericho-dagi thoklakpada Timaeus-ki machanupa mamit tangba chakniba Bartimaeus-na lambi mapanda phamduna leirammi.
Ils arrivèrent à Jéricho. Comme Jésus sortait de cette ville avec ses disciples et une assez grande foule, le fils de Timée, Bartimée l'aveugle, était assis sur le bord du chemin, demandant l'aumône.
47 Aduga lakliba adu Nazareth-ki Jisuni haiba mahakna tarabada, mahakna laoba hourak-i, “David-ki Machanupa Jisu! Eibu chanbiyu!”
Ayant entendu dire que c'était Jésus de Nazareth, il se mit à crier: " Jésus, fils de David, ayez pitié de moi. "
48 Maduda mi mayam amana mahakpu cheiraduna tuminna leinanaba hairammi. Adubu mahakna hennadum houna laorak-i, “David-ki Machanupa Jisu, eibu chanbiyu!”
Et plusieurs le gourmandaient pour le faire taire; mais lui criait beaucoup plus fort: " Fils de David, ayez pitié de moi. "
49 Maduda Jisuna chatlambadagi lepladuna hairak-i, “Mahakpu kourak-u.” Makhoina mamit tangba adubu kouraduna hairak-i, “Haraojaro, hougatlu, Ibungona nahakpu kouri.”
Alors Jésus s'arrêta, et dit: " Appelez-le. " Et ils l'appelèrent en lui disant: " Aie confiance, lève-toi, il t'appelle. "
50 Maduda mahakna mahakki achonba phi langthoklamduna chongkhatlaga Jisugi manakta lakle.
Celui-ci jetant son manteau, se leva d'un bond et vint vers Jésus.
51 Jisuna mangonda hairak-i, “Eina nanggidamak kari toubiba nahakna pambage?” Mamit tangba aduna khumlak-i, “Oja Ibungo, eihakna mit ujaba phangba pamjei.”
Jésus lui dit: " Que veux-tu que je te fasse? — L'aveugle répondit: Rabboni, que je voie. "
52 Jisuna mangonda hairak-i, “Chatlu, nahakki thajabana nahakpu phahanbire.” Khudak adumaktada mamit tangba nupa adu uba phangjare amasung Jisugi tung induna lambida chatlibasing aduga loinana mahakna Ibungogi tung injare.
Jésus lui dit: " Va, ta foi t'a sauvé. " Et aussitôt il vit, et il le suivait dans le chemin.

< Mark 10 >