< John 6 >
1 Masigi matung matam khara leiraga Jisuna Tiberias-gi pat hainasu khangnaba Galilee-gi pat adugi wangmada lanthoktuna chatlammi.
Ensuite Jésus passa de l'autre côté de la mer de Galilée (ou de Tibériade).
2 Yamkhraba miyam amana Ibungogi tung induna chatlammi maramdi Ibungona anaba phahanbagi angakpa khudamsing adu makhoina ubagini.
Il était suivi d'une foule immense, attirée par les miracles qu'il opérait sur les malades.
3 Adudagi Jisuna ching amada kakhattuna mahakki tung-inbasingga loinana mapham aduda phamlammi.
Il gravit la montagne et y fit sa demeure ainsi que ses disciples.
4 Jihudisinggi Lanthokpibagi Chakkhangba matam adu naksillaklammi.
C'était aux approches de la fête juive de la Pâque.
5 Ibungona yengkhatlakpada yamlaba miyam amana Ibungogi nakta lakpa adu urabada Ibungona Philip-ta onsillaklaga hairak-i, “Makhoising asi pijananaba tal eikhoina kadaidagi leigadage?”
Ayant levé les yeux, Jésus aperçut l'immense foule qui venait à lui, et dit à Philippe: «Où achèterons-nous des pains pour leur donner à manger?»
6 Ibungona kari tougadabano haiba hannana khanglabani adubu Philip-pu chang yengnanaba Ibungona masi haibani.
(Il lui parlait ainsi pour le mettre à l'épreuve; car, lui, il savait ce qu'il allait faire.)
7 Maduda Philip-na khumlak-i, “Sinmi amagi tha nipanmukki khutsuman-gi peisana pijananaba tal adu leiraba phaoba makhoi khudingmakna khajik khajiktang charabasu konnaroi.”
«Pour que chacun en eût tant soit peu, lui répondit Philippe, deux cents deniers de pains seraient insuffisants.»
8 Ibungogi tung-inba ama oiriba aduga Simon Peter-gidi manaonupa Andrew-na Ibungoda hairak-i,
L'un des disciples (c'était. André, le, frère de Simon Pierre) dit à Jésus:
9 “Barley-gi tal manga amadi nga macha ani yaoriba nupamacha ama mapham asida leire. Adubu asuk yamkhraba miyam asida asising asinadi kari tourugani?”
«Il y a ici un petit garçon qui a cinq pains d'orge et deux poissons; mais pour une pareille foule qu'est-ce que cela?» —
10 Maduda Jisuna makhoida hairak-i, “Miyam adu phamthahallu.” Mapham aduda napi marang kaina hourammi. Maram aduna makhoi phamthare. (Nupa khaktada lising mangamukni.)
«Faites asseoir ces gens», dit Jésus. En ce lieu-là, l'herbe était abondante. Les hommes s'assirent au nombre d'environ cinq mille.
11 Adudagi Jisuna tal adu louraga Mapu Ibungobu thagatle aduga phamliba miyam aduda yenthokle. Matou adugumna ngasing adusu yenthokle aduga makhoi loina oktri phaoba chare.
Jésus prit alors les pains, prononça l'action de grâces et les distribua à ceux qui étaient assis; il fit de même avec les poissons; ils en eurent autant qu'ils en voulaient.
12 Makhoina mapuk thanna charabada, Jisuna mahakki tung-inbasingda hairak-i, “Kari amata manghan-ganu; lemhouba machet makaising adu khomjillu.”
Quand tous furent rassasiés, il dit à ses disciples: «Ramassez, pour que rien ne se perde, les morceaux qui sont restés.»
13 Maram aduna makhoina lemhouba machet makaising adu khomjille amasung miyam aduna barley-gi tal manga adudagi chakhraga lemhouba machet makaising aduna thumok taranithoi thalle.
Ils les ramassèrent donc; et, avec ces morceaux des cinq pains d'orge, avec ce superflu du repas, ils remplirent douze paniers.
14 Mising aduna Ibungona touba angakpa khudam adu ubada makhoina hairak-i. “Tasengnamak taibangpan asida lengbirakkadaba Mapu Ibungogi wa phongdokpa Maichou adu mahak asini.”
Tous ces gens, s'apercevant qu'il avait fait un miracle, disaient: «C'est vraiment là le prophète qui doit venir dans le monde.»
15 Makhoina Ibungobu pharaga namphuda ningthou semgadoure haiba khangladuna Ibungona matomta ching amada chatthokkhre.
Sachant alors qu'ils allaient l'enlever de force pour le faire roi, Jésus se retiras de nouveau, lui seul, dans la montagne.
16 Numidangwairam oiraklabada Jisugi tung-inbasingna patta kumthare
Quand vint le soir, ses disciples redescendirent vers la mer;
17 aduga hi amada tonglaga Capernaum-gidamak pat adugi wangmada chatlammi. Matam adu mamsinkhre adubu Jisudi makhoigi manakta laktri.
ils montèrent dans une barque et entreprirent la traversée dans la direction de Capharnaüm. Il faisait déjà nuit, Jésus ne les avait pas encore rejoints,
18 Matam aduda akanba nungsit ama laktuna pat adu ithak hourammi.
et la mer s'enflait au souffle d'un grand vent.
19 Ibungogi tung-inbasingna mile ahum marirom hi hollaba matungda Jisuna ising mathakta khongna chattuna hi adugi manakta changsillakpa adu makhoina ubada makhoi yamna kirammi.
Les disciples avaient parcouru environ vingt-cinq ou trente stades, quand ils aperçurent Jésus, marchant sur la mer et s'approchant de la barque. L'épouvante les saisit,
20 Maduda Jisuna makhoida hairak-i, “Eini, kiganu.”
mais Jésus leur dit: «C'est moi, soyez sans crainte.»
21 Adudagi makhoina yaningna Ibungobu hida changhalle aduga khudak aduda hi adu makhoina chatliba mapham adugi torbanda thungle.
Ils voulurent alors le recevoir dans la barque, et tout aussitôt elle se trouva à terre, là où ils allaient.
22 Mathanggi numitta pat adugi wangmada leihouba mising aduna mapham aduda hi amakhakta leirambani aduga hi aduda Jisugi tung-inbasingna chatkhibada Jisudi yaokhide haiba makhoina khanglammi.
Le lendemain, les multitudes, restées de l'autre côté de la mer, remarquèrent que Jésus n'était pas entré avec ses disciples dans la seule et unique barque qui fût là, et que ceux-ci étaient partis seuls.
23 Mapu Ibungobu thagatcharaba matungda misingna tal chakhiba mapham adugi manakki torbanda Tiberias-tagi hi khara laklammi.
D'autres bateaux cependant arrivèrent de Tibériade près de l'endroit où, à la suite de l'action de grâces du Seigneur, tous avaient été nourris.
24 Miyam aduna Jisu amadi mahakki tung-inbasing mapham aduda leitre haiba khanglabada makhoina hising aduda tonglaga Capernaum tana Ibungobu thiba chatlammi.
Les multitudes, qui finirent par se convaincre que, de même que ses disciples, Jésus n'était plus là, montèrent dans ces embarcations pour aller le chercher à Capharnaüm.
25 Aduga makhoina pat adugi wangmada Jisubu phanglabada makhoina Ibungoda hairak-i, “Oja Ibungo, karamba matamda Ibungona mapham sida lengbirakpage?”
Et l'ayant en effet trouvé sur l'autre rive, elles lui demandèrent: «Rabbi, quand es-tu venu ici?»
26 Jisuna makhoida khumlak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, nakhoina angakpa khudamsing adu khangbagi maramna nakhoina eibu thirakpa natte adubu nakhoina tal pukthanna chakhibagi maramnani.
Jésus leur répondit par ces paroles: «En vérité, en vérité, je vous le dis, vous me cherchez non pas à cause des miracles que vous avez vus, mais à cause des pains dont vous avez été nourris et rassasiés.
27 Manggadaba chinjakkidamak thabak suganu adubu lomba naidaba hingba phaoba leiba chinjak adugidamak thabaksu. Masigi chinjak asidi Migi Machanupa aduna nakhoida pibigani maramdi Tengban Mapu Mapa Ibungo aduna mangonda yabibagi khudam nambire.” (aiōnios )
Travaillez à acquérir, non l'aliment qui périt, mais l'aliment qui subsiste en vie éternelle, et que le Fils de l'homme vous donnera, le Fils de l'homme que le Père, que Dieu a marqué de son sceau.» (aiōnios )
28 Maram aduna makhoina Ibungoda hanglak-i, “Eikhoina Tengban Mapugi thabaksing adu tounaba eikhoina kari touba tabage?”
«Que devons-nous faire, lui dirent-ils, pour travailler aux oeuvres de Dieu?»
29 Maduda Jisuna khumlak-i, “Ibungo mahakna thabiraklaba mahak adubu nakhoina thajaba haiba asi Tengban Mapugi thabak aduni.”
Jésus leur répondit par ces paroles: «L'oeuvre de Dieu est d'avoir foi en celui qu'Il a envoyé.»
30 Makhoina khumlak-i, “Eikhoina ujaraga Ibungobu thajanaba Ibungona kari angakpa khudam toubigani? Ibungona kari toubigani?
Alors ils lui demandèrent: «Quel est le miracle que tu fais afin que nous le voyions et que nous ayons foi en toi? Quelle est l'oeuvre que tu accomplis?
31 ‘Mahakna makhoida swargadagi chanaba tal pibikhi’ haina Mapu Ibungogi puyada ibagumna eikhoigi ipa ipusingna leikanglada leiringeida makhoina manna chakhi.”
Nos pères ont mangé la manne dans le désert comme cela est écrit: «Il leur donna à manger un pain qui vient du ciel.»
32 Maduda Jisuna hairak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, swargadagi tal pikhiba adu Moses-na natte adubu eigi Ipana nakhoida swargadagi achumba tal adu pibi.
«Le pain qui vient du ciel, leur répondit Jésus, en vérité, en vérité, je vous le dis, Moïse ne vous l'a pas donné; mais c'est mon Père qui vous donne le pain qui vient du ciel, le pain véritable.
33 Tengban Mapugi tal adudi swargadagi kumtharakpa amadi taibangpanda hingba pibiba mahak aduni.”
Le pain de Dieu est, en effet, celui qui descend du ciel et qui donne la vie au monde.»
34 Makhoina hairak-i, “Ibungo, tal adu matam pumnamakta eikhoida pibiyu.”
«Seigneur, lui demandèrent-ils, donne-nous toujours ce pain-là.»
35 Maduda Jisuna makhoida hairak-i, “Hingbagi tal adu eini. Eingonda lakpa mi adu keidoungeidasu lamlaroi; eingonda thajaba mi adu keidoungeidasu khouranglaroi.
Jésus leur dit alors: «C'est moi qui suis le pain de la vie. Celui qui vient à moi n'aura jamais faim; celui qui croit en moi n'aura jamais soif.
36 Adubu eina nakhoida hannana haikhre adudi nakhoina eibu ukhre adubu houjiksu nakhoina thajade.
Mais je vous l'ai dit: Bien que vous m'ayez vu, vous ne croyez pas.»
37 Eigi Ipana eingonda pibiba makhoi pumnamak adu eingonda lakkani aduga eingonda lakpa mi amatabu eina khak tanthokloi.
«A moi viendra tout ce que le Père me donne, et celui qui vient à moi je ne le repousserai point au dehors;
38 Maramdi eina eigi aningba tounaba swargadagi kumtharakpa natte adubu eibu thabirakpa Ibungo mahakki aningba tounanaba kumtharakpani.
car je suis descendu du ciel, non pour faire ma volonté, mais la volonté de Celui qui m'a envoyé.
39 Eibu thabirakpa Ibungo mahakki aningba adudi asini, Ibungo mahakna eingonda pibikhraba makhoi kana amatabu eina mang-handaduna aroiba numitta makhoibu hinggat-hanba aduni.
Or, la volonté de Celui qui m'a envoyé, c'est que je ne perde rien de ce qu'il m'a donné, mais que je ressuscite tout au dernier jour.
40 Eigi Ipagi aningba adudi Machanupa adubu ujaba amadi Ibungo mahakpu thajaba makhoi pumnamakna lomba naidaba hingba phangbani aduga eina makhoibu aroiba numitta hinggat-hanbigani.” (aiōnios )
Oui, la volonté de mon Père c'est que quiconque contemple le Fils et croit en lui ait la vie éternelle, et moi-même je le ressusciterai au dernier jour.» (aiōnios )
41 “Swargadagi kumtharakpa tal adu eini” haina Ibungona haibagi maramna Jihudisingna Ibungogi maramda yaningdabagi murum murum sonba hourammi.
Cependant les Juifs murmuraient contre cette parole de lui: «C'est moi qui suis le pain descendu du ciel.» —
42 “Mahak asi Joseph-ki machanupa Jisu adu nattra? Mahakki mama mapa eikhoina khang-i. Aduga kamdouna mahakna ‘Ei swargadagi kumtharakpani’ haina hairibano?”
«Est-ce que ce n'est pas là Jésus, le fils de Joseph, disaient-ils, Jésus dont nous connaissons le père et la mère? Comment cet homme peut-il dire: «je suis descendu du ciel?»
43 Maduda Jisuna khumlak-i, “Nakhoi nasen-gi narakta murum murum sonnariba adu leppu.
Jésus leur répondit par ces paroles: «Ne murmurez pas entre vous;
44 Eibu thabirakpa Ipa aduna chingsinbidrabadi kanagumba amatana eigi inakta lakpa ngamde aduga aroiba numitta eina makhoibu hinggat-hanbigani.
nul ne peut venir à moi, sans être attiré par le Père qui m'a envoyé, et c'est moi qui ressusciterai celui-là au dernier jour.
45 Mapu Ibungogi wa phongdokpibasingna asumna irammi, ‘Tengban Mapuna makhoi pumnamakpu tambigani.’ Ipagi khonjel taba amadi Ibungo mangondagi tamjaba makhoina eingonda lakkani.
Il est écrit dans les prophètes: «Ils seront tous enseignés de Dieu.» «Quiconque a entendu le Père et a appris, vient à moi.
46 Masina Ipa adubu kanagumba amana ukhare haibadi natte; Tengban Mapudagi lakpa mahak adu khaktana Ipa adubu ukhre.
Non que quelqu'un ait vu le Père, sauf celui qui est de la part de Dieu, lui, il a vu le Père.»
47 Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, eibu thajaba mahak aduna lomba naidaba hingba phangle. (aiōnios )
«En vérité, en vérité, je vous le dis, celui qui croit a la vie éternelle. (aiōnios )
48 Hingbagi tal adu eini.
Je suis, moi, le pain de la vie.
49 Nakhoigi napa napusingna lamjao lamhangda manna chakhi adubu makhoi sikhi.
Vos pères ont mangé la manne dans le désert; puis ils sont morts.
50 Adubu kanagumba amana swargadagi kumtharakpa tal adu charabadi mahak siraroi.
Voici le pain descendant du ciel, afin qu'on en mange et qu'on ne meure points.
51 Swargadagi kumtharakpa ahingba tal adu eini. Kanagumbana tal asi charabadi mahak lomba naidana hinggani. Taibangpan asina hingjanaba eina pigadouriba tal adu eigi hakchangni.” (aiōn )
Je suis, moi, le pain vivant descendu du ciel. Si quelqu'un mange de ce pain, il vivra éternellement. Et le pain que je donnerai pour la vie du monde, c'est ma chair.» (aiōn )
52 Masina Jihudisinggi marakta kanna yetnaduna hainarak-i, “Kamdouna mi asina eikhoida mahakki hakchangbu chanaba oina pigadouribano?”
Il y eut alors un débat entre les Juifs; ils disaient: «Comment cet homme peut-il nous donner à manger sa chair?»
53 Maduda Jisuna makhoida hairak-i, “Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, nakhoina Migi Machanupa adugi hakchang adu chadraba aduga mahakki ee adu thaktrabadi nakhoida hingba leiroi.
«En vérité, en vérité, je vous le dis, reprit Jésus, si vous ne mangez la chair du Fils de l'homme, et si vous ne buvez son sang, vous n'avez pas la vie en vous-mêmes.
54 Adubu eigi hakchang charaba amadi eigi ee thaklaba mi aduna lomba naidana hingba phangle aduga eina mahakpu aroiba numitta hinggat-hanbigani. (aiōnios )
Qui mange ma chair et boit mon sang a la vie éternelle, et je le ressusciterai au dernier jour. (aiōnios )
55 Eigi hakchangdi tasengnamak chinjakni aduga eigi eedi tasengnamak thaknabani.
Car ma chair est une vraie nourriture, et mon sang est un vrai breuvage.
56 Eigi hakchangbu chaba amadi eigi eebu thakpa makhoina eingonda lei aduga eina makhoida lei.
Celui qui mange ma chair et boit mon sang demeure en moi et moi en lui.
57 Ahingba Ipa aduna eibu thabirakpani aduga Ibungo mahakki maramna ei hingbani, matou adugumna eibu chaba mahak aduna eigi maramna hinggani.
De même que Celui qui est vivant, le Père, m'a envoyé et que, moi, je vis par le Père, de même aussi celui qui me mange vivra par moi.
58 Masini swargadagi kumtharaklaba tal adu. Nakhoigi napa napusingna manna chakhi aduga sikhi adubu tal asi chaba mahak adudi lomba naidana hinggani.” (aiōn )
Tel est le pain descendu du ciel. Il n'en est pas de lui comme de la manne dont se nourrirent vos pères, lesquels sont morts ensuite. Celui qui mange ce pain-ci vivra éternellement.» (aiōn )
59 Waramsing asi Ibungona Capernaum-da leiba synagogue-ta tambiringeida haibani.
Telles furent les paroles de Jésus enseignant dans la synagogue à Capharnaüm.
60 Ibungogi tung-inba mayam amana masi tabada hairak-i, “Masigi tambiba asi yamna lui. Kanana masibu lousinba ngamgani?”
Après les avoir entendues, plusieurs de ses disciples dirent: «C'est dur à accepter ce qu'il dit là! Qui peut écouter ces paroles?»
61 Mahakki tung-inbasingna murum murum sonnariba adu khangladuna Ibungona hairak-i, “Masina nakhoida tokningba phaohanbra?
Sachant en lui-même les murmures de ses disciples à ce sujet, Jésus leur dit: «Cela vous scandalise!
62 Adu oirabadi Migi Machanupa aduna mahakna hanna leiramba mapham aduda amuk kakhatkhiba nakhoina uba tarabadi kari khan-gani?
Et si vous voyiez le Fils de l'homme montant là où il était auparavant!
63 Hingba piba adu Mapu Ibungogi Thawainani. Mioibagi panggaldi kari amata kannade. Eina nakhoida haikhiba waheising adu thawai amasung hingbani.
C'est l'Esprit qui vivifie; la chair ne sert de rien. Les paroles que je vous ai dites sont esprit et sont vie.
64 Adubu nakhoi kharanadi eibu thajade.” (Ibungobu kana kanana thajaroidage aduga kanana Ibungobu pithokkadage haibasi houbadagi Ibungona khang-i.)
Mais il en est parmi vous quelques-uns qui, ne croient pas!» (Dès le commencement, en effet, Jésus savait quels étaient ceux qui ne croyaient point, et quel était l'homme qui le livrerait.)
65 Jisuna makha tana hairak-i, “Maram aduna eina nakhoida haikhre, Ipa aduna makhoibu ngamhanbidrabadi makhoi kana amatana eingonda lakpa ngamloi.”
«Voilà pourquoi, ajoutait-il, je vous ai dit que nul ne peut venir à moi, à moins que cela ne lui soit donné par le Père.»
66 Maram asina Ibungogi tung-inba mayam ama hankhre aduga Ibungoga amuk chatminnakhidre.
Ce fut alors qu'un grand nombre de ses disciples se retirèrent; ils ne furent plus de sa suite; ils ne marchaient plus avec lui.
67 Maram aduna Ibungona mahakki tung-inba taranithoi aduda hanglak-i, “Nakhoisu eibu thadoktuna chatninglabra?”
«Et vous, voulez-vous aussi vous en aller?» dit Jésus aux douze.
68 Maduda Simon Peter-na khumlak-i, “Ibungo, eikhoina kanada chatlugani? Ibungoda lomba naidaba hingba pibiba waheising adu lei. (aiōnios )
Simon Pierre lui répondit: «Seigneur, à qui irions-nous? tu as des paroles de vie éternelle, (aiōnios )
69 Aduga Ibungodi Tengban Mapudagi lakpiba Asengba Mahak aduni haiba eikhoina thajei amadi khangjei.”
et nous, nous avons cru et nous avons reconnu que tu es le Saint de Dieu.»
70 Jisuna makhoida hairak-i, “Eina nakhoi taranithoibu khanba nattra? Adubu nakhoigi marakta amadi devil-ni!”
Jésus reprit: «N'est-ce pas moi qui vous ai choisis tous les douze? eh bien, l'un de vous est un démon!»
71 Ibungona hairiba adu Simon Iscariot-ki machanupa Judas-gi maramdani. Judas asi Ibungogi tung-inba taranithoigi marakta ama oirabasu mahakna Ibungobu pithokkani.
Il parlait de Judas, fils de Simon, l'Iskariôte. C'était lui, en effet, qui devait le livrer, lui, l'un des douze.