< John 18 >

1 Jisuna haijaba loirabada Ibungona mahakki tung-inbasingga loinana Kidron lok lanthokle. Mapham aduda ingkhol ama leirammi maduda Jisu amadi mahakki tung-inbasingna chatlammi.
Après avoir dit ces choses, Jésus s'en alla avec ses disciples au delà du torrent du Cédron; il y avait là un jardin dans lequel il entra, ainsi que ses disciples.
2 Jisuna mahakki tung-inbasingga toina unaba mapham oibanina mapham asi Jisubu pithokpa Judas-na khanglammi.
Or, Judas, celui qui le trahissait, connaissait aussi cet endroit, parce que Jésus et ses disciples s'y étaient souvent réunis.
3 Maram asina Judas-na Rome-gi lanmising amadi Ningnasanggi lanmi kangbu ama puduna athoiba purohitsing amasung pharisee-singga loinana ingkhol aduda laklammi. Makhoina meira, thaomei amadi khutlai pairaklammi.
Judas, ayant donc pris la cohorte et les agents envoyés par les principaux sacrificateurs et les pharisiens, vint dans ce lieu avec des lanternes, des torches et des armes.
4 Ibungona mangonda thoklagadaba pumnamak adu khangladuna Ibungona thoraktuna makhoida hairak-i, “Nakhoina kanabu thiribano?”
Jésus, qui savait tout ce qui allait lui arriver, s'avança et leur dit: Qui cherchez-vous?
5 “Eikhoi Nazareth-ki Jisubu thiribani,” haina makhoina khumlak-i. Maduda Jisuna hairak-i, “Mahak adu eini.” Jisubu pithokpa Judas mapham aduda makhoiga loinana leptuna leirammi.
Ils lui répondirent: Jésus de Nazareth. Jésus leur dit: C'est moi! Judas, qui le trahissait, se trouvait aussi avec eux.
6 “Mahak adu eini” haina Jisuna haiba matamda makhoina tung hallaga leimaida ture.
Dès que Jésus leur eut dit: C'est moi! — ils reculèrent et tombèrent à terre.
7 Ibungona makhoida amuk hanglak-i, “Nakhoina kanabu thiribano?” Maduda makhoina khumlak-i, “Eikhoi Nazareth-ki Jisubu thiribani,”
Il leur demanda encore une fois: Qui cherchez-vous? Ils répondirent: Jésus de Nazareth.
8 “Mahak adu eini haina eina nakhoida haikhre,” haina Jisuna khumlak-i. “Nakhoina eibu thiba oirabadi makhoising adu chat-hankhro”
Jésus reprit: Je vous ai dit que c'est moi; si donc c'est moi que vous cherchez, laissez aller ceux-ci.
9 (“Ipa, nahakna eingonda pibiba makhoi kana amatabu eina mang-hande,” haiba Ibungogi wahei adu thungnaba Ibungona masi haibani.)
Ainsi fut accomplie la parole qu'il avait dite: Je n'ai perdu aucun de ceux que tu m'as donnés.
10 Maduda Simon Peter-na mahakki thangsang adu satlaga purohitlen-gi manaigi yet thangba mana adu kakthatlammi. Manai adugi maming Malchus kou-i.
Alors Simon Pierre, qui avait une épée, la tira, frappa le serviteur du souverain sacrificateur, et lui coupa l'oreille droite. Ce serviteur s'appelait Malchus.
11 Jisuna Peter-da hairak-i, “Thangsang adu makhumda hapchillu. Ipana eingonda piba awabagi tenggot adu eina thakloidra?”
Mais Jésus dit à Pierre: Remets ton épée dans le fourreau: ne boirai-je pas la coupe que le Père m'a donnée à boire?
12 Rome-gi lanmi kangbu amadi makhoigi luchingbasing aduga ningnasanggi lanmisinggana Jisubu pharammi amadi pullammi
La cohorte, le tribun et les agents des Juifs, se saisirent alors de Jésus et le chargèrent de liens.
13 aduga makhoina Jisubu Annas-ki manakta hanna puraklammi. Annas chahi adugi Purohitlen oiriba Caiaphas-ki makubokni.
Ils l'emmenèrent d'abord chez Anne; car il était le beau-père de Caïphe, qui était souverain sacrificateur cette année-là.
14 Mi amana miyamgi mahutta sibana henna phei haina Jihudisinggi luchingbasingda paotak pikhiba mi adu Caiaphas asini.
Or, Caïphe était celui qui avait donné ce conseil aux Juifs: Il vaut mieux qu'un seul homme meure pour le peuple.
15 Simon Peter amadi atoppa tung-inba aduna Jisugi tung illammi. Atoppa tung-inba aduga purohitlen aduga munna khangnaba maramna mahakna Jisuga loinana purohitlen-gi sumangda changlammi.
Simon Pierre, avec un autre disciple, suivait Jésus. Cet autre disciple était connu du souverain sacrificateur; il entra donc avec Jésus dans la cour du souverain sacrificateur.
16 Adubu Peter-di mapanda thong manakta leplammi. Purohitlenna masak khangba atoppa tung-inba aduna hallaktuna mapham aduda thong sangbagi mathou touribi nupimacha aduda hairaga Peter-bu manungda pusillammi.
Mais Pierre se tenait dehors, près de la porte. L'autre disciple, qui était connu du souverain sacrificateur, sortit, parla à la portière, et fit entrer Pierre.
17 Thongsangbi nupimacha aduna Peter-da hairak-i, “Nahaksu mi asigi tung-inabasinggi marakta ama nattra?” Maduda Peter-na khumlak-i, “Ei natte.”
Alors cette servante, qui gardait la porte, dit à Pierre: N'es-tu pas, toi aussi, des disciples de cet homme? Il répondit: Je n'en suis pas.
18 Matam adu ingbagi maramna minaising amadi ngaksellibasing aduna meitan thagatlaga madugi akoibada leptuna mei tiklammi. Peter-su makhoiga loinana leptuna mei tikminnarammi.
Les serviteurs et les agents se tenaient là auprès d'un feu qu'ils avaient allumé, parce qu'il faisait froid, et ils se chauffaient. Pierre se tenait avec eux, et il se chauffait aussi.
19 Purohitlenna Ibungogi tung-inbasing amadi Ibungogi tambibagi matangda Ibungoda hanglammi.
Le souverain sacrificateur interrogea donc Jésus sur ses disciples et sur sa doctrine.
20 Maduda Jisuna khumlak-i, “Eina taibangpanda iphong phongna wa hai aduga Jihudisingna tinnaba maphamsing haibadi synagogue-sing amadi Mapugi Sanglenda eina tambibani. Eina kari amata lonna haikhide.
Jésus lui répondit: J'ai parlé ouvertement au monde; j'ai toujours enseigné dans la synagogue et dans le temple, où se rassemblent tous les Juifs, et je n'ai rien dit en secret.
21 Aduga karigi nahakna eingonda madugi wahang adu hanglibano? Eina haiba takhiba makhoi aduda eina kari kari haikhi haibadu hang-u. Eina haikhiba adu makhoina khangbani.”
Pourquoi m'interroges-tu? Demande à ceux qui m'ont entendu ce que je leur ai dit; ceux-là savent ce que j'ai dit.
22 Jisuna masi haiba matamda lanmi amana Ibungogi maida khubakna tharaga hairak-i, “Nangna adumna Purohitlenda khumbra?”
Comme il parlait ainsi, un des agents qui étaient présents donna un soufflet à Jésus, en disant: Est-ce ainsi que tu réponds au souverain sacrificateur?
23 Maduda Jisuna hairak-i, “Eina aranba haikhiba leiradi madu leiriba mayam mamang asida haiyu. Aduga eina achumba hairabadi karigi nahakna eingonda nakhut tharibano?”
Jésus lui répondit: Si j'ai mal parlé, fais voir ce que j'ai dit de mal; mais si j'ai bien parlé, pourquoi me frappes-tu?
24 Madudagi Annas-na pullaga leiriba Ibungobu Purohitlen Caiaphas-ki maphamda tharammi.
Alors Anne l'envoya, chargé de liens, à Caïphe, le souverain sacrificateur.
25 Mapham aduda Peter leptuna mei tiklammi. Maduda makhoina Peter-da hanglak-i, “Nahaksu mi asigi tung-inba ama nattra?” Madu Peter-na yaramde aduga hairak-i, “Ei natte.”
Cependant, Simon Pierre se tenait là et se chauffait; et on lui dit: N'es-tu pas, toi aussi, de ses disciples? Il le nia et répondit: Je n'en suis pas.
26 Peter-na mana kakkhiba nupa adugi mari mata oiba purohitlen-gi manai amana Peter-da hairak-i, “Ingkhol aduda nahakna mahakka loinana leiba adu eina ukhidabra?”
L'un des serviteurs du souverain sacrificateur, parent de celui à qui Pierre avait coupé l'oreille, lui dit: Ne t'ai-je pas vu dans le jardin avec lui?
27 Madu Peter-na amuk hanna yaramde. Khudak aduda yenbarabana khonglak-i.
Pierre nia une fois encore; et aussitôt le coq chanta.
28 Jihudisingna Jisubu Caiaphas-ki maphamdagi Rome-gi leingak mapugi sanggaida puraklammi. Matam adu ayuk anganba oirammi. Makhoina Lanthokpibagi chakkhangba adu yaoba yananaba laininggi oiba masa sengna leinanaba makhoina sanggai manungdadi changlamde.
Ils emmenèrent ensuite Jésus de chez Caïphe au prétoire; c'était le matin. Mais ils n'entrèrent pas eux-mêmes dans le prétoire, afin de ne point se souiller et de pouvoir manger la Pâque.
29 Maram aduna Pilate-na mapanda thoraktuna makhoida hanglak-i, “Nakhoina mi asi kari maral lei hairibano?”
Pilate sortit donc, alla vers eux et leur dit: Quelle accusation portez-vous contre cet homme?
30 Maduda makhoina khumlak-i, “Mahak asi phattaba touba mi oiramdrabadi eikhoina mahakpu nahakki naphamda puraklamloi.”
Ils lui répondirent: Si ce n'était pas un malfaiteur, nous ne te l'aurions pas livré.
31 Pilate-na hairak-i, “Nakhoina mahakpu puduna nakhoigi wayel yathanggi matung inna wayellu.” Maduda makhoina khumlak-i, “Mi amabu hatpa yabagi ayaba adu eikhoida pide.”
Alors Pilate leur dit: Prenez-le vous-mêmes et jugez-le selon votre loi. Les juifs lui dirent: Il ne nous est pas permis de faire mourir personne.
32 Masi Jisuna mahak karamba ma-ongda sigani haina haikhiba adu thungnanabani.
C'était afin que fût accompli ce que Jésus avait dit, pour indiquer de quelle mort il devait mourir.
33 Madudagi Pilate-na sanggai manungda amuk changle aduga Jisubu kousillaga hanglak-i, “Nahak Jihudisinggi ningthoura?”
Alors Pilate rentra dans le prétoire, et, ayant fait venir Jésus, il lui dit: C'est toi qui es le roi des Juifs?
34 Jisuna khumlak-i, “Madu nahak nasadagi lakpa wahangla nattraga atoppa misingna nangonda eigi maramda haibagira?”
Jésus répondit: Dis-tu cela de ton propre mouvement, ou d'autres te l'ont-ils dit de moi?
35 Pilate-na khumlak-i, “Eibu Jihudira? Nahakki mising amadi athoiba purohitsingna nahakpu eingonda sinnarakpani. Nahakna kari toukhrabage?”
Pilate répondit; Suis-je Juif? Ta nation et les principaux sacrificateurs t'ont livré à moi; qu'as-tu fait?
36 Maduda Jisuna hairak-i, “Eigi leibakti taibangpan asigi natte. Taibangpan asigi oiramlabadi Jihudisingna eibu phaba thingnanaba eigi inaisingna lan soknaramgadabani. Adubu eigi leibakti mapham asigi natte.”
Jésus répondit: Mon règne n'est pas de ce monde. Si mon règne était de ce monde, mes gens combattraient, pour que je ne fusse pas livré aux Juifs; mais maintenant mon règne n'est pas d'ici-bas.
37 Pilate-na hairak-i, “Adu oirabadi nahak ningthounine!” Maduda Jisuna khumlak-i, “Ei ningthouni haina nahakna haiba adu nahakna chumna haire. Maram asigidamak eihak pokpani amadi achumbagi maramda hainanaba taibangpan asida lakpani. Achumbagi maikeida leiba mi khudingna eigi khonjel tai.”
Alors Pilate lui dit: Tu es donc roi? Jésus répondit: Tu le dis, je suis roi. Voici pourquoi je suis né et pourquoi je suis venu dans le monde: c'est pour rendre témoignage à la vérité. Quiconque est pour la vérité écoute ma voix.
38 Pilate-na Ibungoda hanglak-i, “Achumba haibasi karino?” Madudagi Pilate-na mapanda thoktuna makhoida hairak-i, “Eina mangonda maral piba yaba kari amata phangde.
Pilate lui dit: Qu'est-ce que la vérité? Quand Pilate eut dit cela, il sortit de nouveau pour aller vers les Juifs, et il leur dit: Je ne trouve aucun crime en lui.
39 Adubu Lanthokpibagi chakkhangba matamda eina mi amabu thadokpagi nakhoigi chatnabi lei. Maram aduna Jihudisinggi ningthou adu nakhoigidamak thadokpa pambra?”
Mais vous avez une coutume, c'est que je vous relâche quelqu'un à la fête de Pâque; voulez-vous donc que je vous relâche le roi des Juifs?
40 Maduda makhoina kanna laorak-i, “Natte, mahak natte! Barabbas-pu thadok-u!” (Barabbas asi daku amani.)
Alors ils s'écrièrent de nouveau: Non! Pas lui, mais Barabbas! Or, Barabbas était un brigand.

< John 18 >