< 1 Corinth 2 >

1 Ichil-inaosa, eina nakhoigi nanakta Tengban Mapugi athuppa achumba adu sandokpa lakkhiba matam aduda eina thak wangba wangang amadi mioibagi lousing sijinnakhide.
Pour moi, frères, quand je suis venu chez vous, je n'y suis pas venu pour vous annoncer le témoignage de Dieu avec le prestige du langage et de la sagesse.
2 Maramdi eina nakhoiga leiminnaringei matam aduda eina Jisu Christta amasung mahakpu cross-ta hatkhiba adukhaktagi maramda nattana atei kari amata ngangdanaba pukningda lepkhi.
Car je n'ai pas jugé que je dusse savoir parmi vous autre chose que Jésus-Christ, et Jésus-Christ crucifié.
3 Maram aduna eina nakhoiga leiminnaringeida sonna, kina amadi tanik tanikna leirammi.
Quand j'ai vécu parmi vous, j'ai été faible, craintif, tout tremblant.
4 Aduga eigi tambiba amadi pao sandokpa adu mioibagi lousinggi oiba heisingba waheina nattaduna Tengban Mapugi Thawaigi panggalna madu achumbani haiba utpibana oikhi.
Et ma parole et ma prédication n'ont pas consisté dans les discours persuasifs de la sagesse, mais dans une démonstration d'esprit et de puissance,
5 Masi nakhoigi thajaba adu mioibagi lousingda oidaduna Tengban Mapugi panggalda oinabani.
— afin que votre foi fût fondée, non sur la sagesse des hommes, mais sur la puissance de Dieu.
6 Adumakpu thawaida mapungpharaba makhoising aduda eina lousinggi wa ngangngi. Adubu madu taibangpan asigi lousing natte aduga aremba oiragadaba, taibangpan asida pallibasing adugi lousingsu natte. (aiōn g165)
C'est cependant une sagesse que nous prêchons aux hommes faits, mais une sagesse qui n'est pas de ce monde, ni des princes de ce monde qui vont être anéantis. (aiōn g165)
7 Adubu eikhoina ngangthokliba lousing asidi Tengban Mapuna mioibasingdagi lottuna thambiramba adubu taibangpan leisemdringei mamangdagi eikhoigi matik mangalgidamak hanna langduna thambiramlaba Tengban Mapugi athuppa lousing aduni. (aiōn g165)
Nous prêchons la sagesse de Dieu, mystérieuse et cachée, que Dieu avait prédestinée avant les siècles, pour notre gloire. (aiōn g165)
8 Taibangpan asigi leingakpa kananasu lousing asibu khangkhide. Karigumba makhoina masibu khanglamlabadi makhoina matik mangalgi Ibungobu cross-ta hatlamloidabani. (aiōn g165)
Aucun des princes de ce monde ne l'a connue; car, s'ils l'avaient connue, ils n'auraient pas crucifié le Seigneur de gloire. (aiōn g165)
9 Adum oinamak, masi Mapugi puyada ikhiba asimakni, Kananasu keidounungda ukhidaba amadi takhidaba, Kananasu thokkani haina keidounungda khankhidaba pumnamaksing adu, Mahakpu nungsijabasing adugidamak Tengban Mapuna thourangbikhre.
Mais, comme le dit l'Écriture: «Ce sont des choses que l'oeil n'a point vues, que l'oreille n'a pas entendues et qui ne sont pas montées au coeur de l'homme, mais que Dieu a préparées pour ceux qui l'aiment.»
10 Adubu Tengban Mapuna masibu mahakki Thawaigi mapanna eikhoida phongdokpire. Maramdi Thawai aduna pumnamaksing adu haibadi Tengban Mapugi aruba athuppa adu phaoba mahakna thidok-i.
Dieu nous les a révélées par l'Esprit; car l'Esprit sonde toutes choses, même les profondeurs de Dieu.
11 Mi amagi wakhalbu masamakki nungda leiriba thawai aduna nattana mi kanana khangba ngambage? Matou adugumna Tengban Mapugi Thawai adu khak nattana kananasu Tengban Mapugi wakhal adu khangde.
En effet, qui sait ce qui est dans l'homme, sinon l'esprit de l'homme qui est en lui? De même aussi, personne ne connaît ce qui est en Dieu, si ce n'est l'Esprit de Dieu.
12 Eikhoina taibangpan asigi thawai adubu phangjaba natte adubu Tengban Mapuna eikhoida lemna pinabikhraba pumnamaksing adubu eikhoina khangjanaba Tengban Mapuna thabirakpa Thawai adubu eikhoina phangjabani.
Quant à nous, nous n'avons pas reçu l'esprit du monde, mais l'Esprit qui vient de Dieu, afin que nous connaissions les grâces que nous avons reçues de Dieu;
13 Aduna eikhoina ngangba matamda mioibagi lousingna tambiba waheina ngangde, adubu Thawai aduna tambiba waheina, thawaigi oiba hiramsing adubu Thawai adu leiba makhoising aduda sandokna takpibada eikhoina ngang-i.
et nous en parlons, non avec les discours qu'enseigne la sagesse humaine, mais avec ceux qu'enseigne l'Esprit, exposant les choses spirituelles dans un langage spirituel.
14 Thawai adu leitaba mi aduna Tengban Mapugi Thawai adudagi lakpa adu lousinba ngamde. Mahakna hiramsing adubu apangba oina lou-i aduga madubu khangbasu ngamde maramdi makhoi adu Thawaigi mapan khaktana taseng-tasengna khangba ngammi.
Or, l'homme naturel n'accueille point les choses qui, sont de l'esprit de Dieu; car elles sont pour lui une folie, et il ne peut les comprendre, parce que c'est spirituellement qu'on en juge.
15 Thawai adu leiba mahak aduna hiram pumnamak chang yengba ngammi, adubu mahakpudi kananasu chang yengba ngamde.
Mais l'homme spirituel juge de toutes choses, et il n'est lui-même jugé par personne.
16 Masi Mapugi Puyada haikhibagumbani, “Kanana MAPU IBUNGO-gi wakhalbu khangbage? Kanana mangonda paotak piba ngambage?” Adubu eikhoidadi Christtagi pukning adu lei.
Car, qui a connu la pensée du Seigneur, pour lui donner des leçons? Nous, nous avons la pensée de Christ!

< 1 Corinth 2 >