< Lioka 22 >

1 Ie fa antitotse ty Sabadida-Mofo-tsy-aman-dalivay, i atao Fihelañey le
Nüüd oli lähenemas hapnemata leibade püha, mida nimetati ka paasapühaks.
2 nipay hanao afero mamitak’ ate amy Iesoà o mpisorom-beio naho o mpanoki-dilio, fe nimarimariheñe i lahialeñey.
Ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad otsisid võimalust Jeesuse tapmiseks, aga nad kartsid, mida teeks siis rahvas.
3 Ie amy zao, nitsamoahe’ i mpañìnjey ty tro’ i Jodasy (ty atao nte-Kariota), mpiamy folo ro’ amby rey.
Saatan läks Juuda sisse, kelle liignimi oli Iskariot ja kes oli üks kaheteistkümnest jüngrist.
4 Aa le nimb’ amo mpisorom-beio naho o kapite­nio re nikilily ty hanolora’e Iesoà.
Ta läks ja arutles ülempreestrite ja valvuritega, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda.
5 Niehake iereo, naho nisafiry t’ie hitoloran-drala.
Neil oli hea meel ja nad pakkusid talle raha.
6 Le niantofa’e, vaho nandiñe ty hamotets’ aze am’ iereo, ie tsy amy lahialeñey.
Ta oli nõus, ning hakkas otsima võimalust, et anda Jeesus nende kätte siis, kui rahvast ei ole ligi.
7 Tondrok’ amy zao ty Sabadida-Mofo tsy aman-dalivay, ty andro fandentàñe i Fihelañey.
Hapnemata leibade päev saabus siis, kui tuli ohverdada paasatall.
8 Le nirahe’e t’i Petera naho i Jaona ami’ty hoe: Akia, halankaño i Fihelañey ho kamaen-tikañe.
Jeesus saatis Peetruse ja Johannese ning ütles neile: „Minge ja valmistage paasapüha söömaaeg, nii et me saaksime seda koos süüa.“
9 Hoe iereo tama’e: Aia ty zoto’o hañajariañe aze?
Nad küsisid talt: „Kus sa tahad, et me selle sulle valmistaksime?“
10 Hoe ty natoi’e: Ie mizilik’ an-drova ao nahareo le hifanojo ami’ t’indaty minday siny pea rano; oriho mb’an-traño imoaha’e ao.
Ta vastas: „Kui te jõuate linna, kohtate üht veekannu kandvat meest. Minge talle järele ja astuge majja, kuhu ta sisse läheb.
11 Le anò ty hoe amy tompon’ anjombay: Hoe t’i Talè ama’o: Aia ty trañon’ ambahiny hitraofako fikama ty Fihelañe toy amo mpiamakoo?
Öelge majaomanikule, et Õpetaja küsib talt: „Kus on söögituba, kus ma saaksin koos oma jüngritega paasapüha söömaaega süüa?“
12 le ho toroa’e traño mitratrañàka am-batsa vory haraotse; halankaño ao.
Ta näitab teile suurt ülemise korruse tuba, kus on vajalik sisustus juba olemas. Valmistage söömaaeg seal.“
13 Nienga iereo, nahaoniñe hambañ’ amy tsinara’ey vaho nañalankañe i Fihelañey.
Nad läksid ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu ta neile öelnud oli, ning nad valmistasid seal paasapüha söömaaja.
14 Ie tondroke i oray, le niambesatse re naho o Firàhe’eo.
Kui jõudis kätte aeg, istus ta lauda koos oma apostlitega. Ta ütles neile:
15 Le nanoa’e ty hoe: Nisalala hikama ty Fihelañe toy iraho mindre ama’ areo aolo’ ty haoreako.
„Ma olen tõesti oodanud, et saaksin koos teiega seda paasapüha söömaaega süüa, enne kui mu kannatused algavad.
16 Itaroñako te, tsy ihinanako ka, ampara’ ty hifonira’e am-Pifehean’ Añahare ao.
Ma ütlen teile, ma ei söö seda enam uuesti, kuni aeg saab täis Jumala riigis.“
17 Rinambe’e ty fitovy le nañandriañe nanao ty hoe: Rambeso toy, ifanjotsò,
Jeesus võttis karika, ja kui ta oli tänanud, ütles ta: „Võtke see ja jagage omavahel.
18 Itaroñako te tsy hinomako ka ty voa’ i vahey henàne zao ampara’ te tendreke i Fifehean’ Añaharey.
Ma ütlen teile, et ma ei joo viinapuu viljast enam enne, kui Jumala riik tuleb.“
19 Nandrambe mofo re le nañandriañe naho nifolahe’e vaho nazotso’e am’iereo ami’ty hoe: Intoy ty vatako banabanaeñe ho anahareo, anò zao ho fitiahiañe ahy.
Ta võttis veidi leiba, ja kui ta oli tänanud, murdis selle tükkideks ja andis neile. „See on minu ihu, mis on antud teie eest; tehke seda, et mind meeles pidada, “ütles Jeesus neile.
20 Hoe izay ka i fitoviy, ie fa nikama, nanao ty hoe: Ty fitovy toy ro fañina nivaoeñe ami’ ty lioko nadoañe ho anahareo.
Samamoodi võttis ta pärast õhtusöögi lõpetamist karika ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis on teie eest välja valatud.“
21 Le hehe te mindre an-tañako am-pandambañañe etoañe ty fitañe hifotetse ahiko.
„Hoolimata sellest istub mu äraandja siinsamas lauas minuga koos.
22 Toe hitoronjo amy nilaharañey i Ana’ondatiy; fe hankàñe am’ indaty mifotetse azey!
Sest on määratud, et inimese Poeg sureb, aga kui hukatuslik on see tema äraandja jaoks!“
23 Aa le hene nifañontàne te ia am’ iereo ty hanao izay.
Nad hakkasid isekeskis arutlema, et kes see võiks olla ja kes suudaks seda teha.
24 Mbore nialy vava te ia am’ iereo ty atao loha’e.
Samal ajal hakkasid nad ka vaidlema, kes neist on kõige tähtsam.
25 Le hoe t’Iesoà am’ iereo: Manindritindry o kilakila’ ondatio ty mpanjaka’ iareo, mbore tokaveñe ty hoe matarike o mpifele’ iareoo.
Jeesus rääkis neile: „Võõramaa kuningad valitsevad oma alamate üle ja need, kellel on võim, tahavad, et inimesed nimetaksid neid heategijaks.
26 F’ie tsy hanahake izay, fa hisare te zai’areo ty zoke’areo, naho teu mpito­roñe ty mpifehe.
Aga teiega ei tohiks nii olla! Kes iganes on teie hulgas kõrgeim, see peaks olema madalaim, ja juht peaks olema nagu teenija.
27 Aa ia ty bey, i miambesatse am-pandambaña eoy, ke ty manjotso? Tsy i miambesatse mikamay hao? Fe mitraoke ama’ areo iraho hoe te mpitoroñe.
Kes on suurem: kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Kas mitte see, kes istub lauas? Aga mina olen teie keskel nagu see, kes teenib.
28 F’inahareo ro nipitek’ amako amo fañolañ’ay nizoeñeo,
Te olete jäänud minuga mu katsumuste keskel.
29 le hifañinako manahake ty fifeheañe nifañinan-dRaeko amako,
Ja just nagu minu Isa andis mulle õiguse valitseda, annan ma ka teile selle õiguse,
30 soa te hikama naho hinoñe am-pandambañako am-pifeheako ao nahareo vaho hiambesatse am-piambesan-droandriañe eo hizaka i fifokoa’ Israele folo ro’ amby rey.
nii et te võiksite süüa ja juua mu kuningriigis minu lauas ning istuda troonil ja mõista kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.“
31 O Simona, Simona, toe nangatahe’ i Ratiy amako irehe ho tsara­rahe’e hoe lilañe,
„Siimon, Siimon, Saatan on tahtnud lasta teid kõiki sõeluda nagu nisu,
32 fe ihalaliako, te tsy hilesa ty fatokisa’o; le ihe mitam­poly, ampahozaro o rahalahi’oo.
aga ma olen sinu eest palunud, et su usk minusse ei lõpeks. Ja kui sa pöördud, siis julgusta oma vendi.“
33 Le hoe ty natoi’e aze: O Talè, veka’e hindre ama’o iraho ndra ho am-balabey ndra ho an-kibory ao.
Peetrus ütles: „Issand, ma olen valmis minema sinuga koos vanglasse ja surma!“
34 Hoe t’Iesoà: Taroñeko ama’o, Petera, Mbe tsy hikoike i akoholahiy te anito t’ie fa nanao jebe ahy in-telo.
Jeesus vastas: „Ma ütlen sulle, Peetrus, enne kui kukk täna kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind üldse tunned.“
35 Le hoe re am’ iereo: Ie niraheko tsy aman-koro tsy aman-kotrañe tsy aman-kana; ino ty tsy niheneke ama’ areo? Leo raike, hoe iereo.
Jeesus küsis neilt: „Kui ma läkitasin teid välja ilma raha, koti ja varusandaalideta, kas teil oli siis millestki puudus?“„Ei, mitte millestki, “vastasid nad.
36 Aa le hoe re tam’ iereo: Henaneo, ze aman-koroñe, endeso, izay ka ty kotrañe; le ze tsy amam-pibara ro handetake ty sarimbo’e hikaloa’e.
„Aga nüüd, kui teil on raha, peaksite selle võtma, samuti koti, ja kui teil ei ole mõõka, müüge kuub ära ja ostke mõõk.
37 Itaroñako te tsi-mete tsy henefañe amako ze pinatetse ty hoe, Nivolilieñe amo tsereheñeo re; eka, amam-pirefea’e ka ze hifetsak’ amako.
Ma ütlen teile, et see väide minu kohta Pühakirjas peab täide minema: „Ta arvati patuste hulka.“Nüüd läheb täide see, mida on minu kohta öeldud.“
38 Hoe o mpiama’eo, O Talè, intoa ty mesolava roe. Soa izay, hoe re.
„Vaata, Issand, siin on kaks mõõka, “ütlesid nad. „Sellest piisab, “vastas ta.
39 Le nienga mb’am-bohitse Oliva mb’eo re ami’ty lili’e naho nañorik’aze o mpiama’eo.
Jeesus lahkus ja läks nagu tavaliselt koos oma jüngritega Õlimäele.
40 Ie an-toetse eo, le hoe re tam’iereo: Mihalalia tsy hivariñe am-panjiziañe ao.
Kui nad kohale jõudsid, ütles ta neile: „Palvetage, et te kiusatusele järele ei annaks.“
41 Nihankaña’e va’e tra-torake, nitafatongaleke naho nihalaly
Siis lahkus ta neist ja läks umbes kiviviske kaugusele, kus ta põlvitas maha ja palvetas.
42 ty hoe: O Aba, naho satri’o, asitak’ amako ty fitovy toy, fe tsy ty satriko fa ty Azo ro hanoeñe.
„Isa, “palvetas ta, „kui sa tahad, siis palun võta see kannatuste karikas minult ära. Aga ma tahan teha seda, mida tahad sina, mitte seda, mida tahan mina.“
43 Le nisodehañe ama’e ty anjely hirik’ andindìñe ao nampaozatse aze.
Siis ilmus taevast ingel, et talle jõudu anda.
44 Kanao nalovolovy, nimanea’e i halali’ey, le hoe fitsopan-dio jabajaba ty liñe’e nipopok’ an-tane eo.
Suures ängistuses palvetas Jeesus veel enam ning tema higi langes maapinnale nagu verepiiskadena.
45 Ie nitroatse amy halali’ey le nimb’ amo mpiama’eo mb’eo vaho nizoe’e nirotse ty hontoke.
Ta lõpetas palvetamise, tõusis püsti ja läks jüngrite juurde. Ta leidis nad kurvastusest väsinuna magamas.
46 Hoe re am’iereo: Ino ty irota’ areo? Miongaha, le milolofa tsy mone hijoñe am-panjizieñe ao.
„Miks te magate?“küsis ta neilt. „Tõuske üles ja palvetage, et te kiusatusse ei langeks.“
47 Ie mbe nisaontsy, hehek’ i màroy naho i atao Jodasy, mpiamy folo ro’ amby rey, niaolo iareo naho nitotoke Iesoà vaho nañorok’ aze.
Kui ta alles rääkis, ilmus välja rahvahulk, keda juhtis Juudas, üks kaheteistkümnest jüngrist. Juudas läks Jeesuse juurde, et teda suudelda.
48 Aa hoe t’Iesoà tama’e, O Jodasy, ondroke hao ty ifotera’o i Ana’ondatiy?
Aga Jeesus küsis temalt: „Juudas, kas sa annad inimese Poja suudlusega ära?“
49 Ie nirendre’ o mpiama’eo ty hizò, le hoe iereo ama’e: O Rañandria, ho lafà’ay am-pibara hao?
Jeesuse järelkäijad küsisid talt: „Issand, kas peaksime neid mõõkadega ründama?“
50 Le kinitsi’ ty raik’ ama’e ty ravembia havana’ ty mpitoro’ i talèm-pisoroñey.
Ja üks neist lõi ülempreestri sulast, nii et lõikas tema parema kõrva küljest ära.
51 Fe tinoi’ Iesoà ty hoe: Adono amy zao. Le tsinapa’e i ravembia’ey vaho nampijangañe’e.
„Lõpetage! Aitab sellest!“ütles Jeesus. Ta puudutas mehe kõrva ja tegi ta terveks.
52 Le hoe t’Iesoà amo nimb’ama’e mb’eoo, o mpisorom-beio naho o mpifelek’ Anjomban’ Añahareo vaho o roandriañeo: Ia ty nihofiha’ areo boak’ ao reke-pibara naho doda hoe mañoridañe malaso?
Seejärel rääkis Jeesus ülempreestrite, templivalvurite ja vanematega. „Kas ma olen mingisugune kurjategija, et pidite tulema mõõkade ja nuiadega?“küsis ta.
53 Nifamoem­boeñe ama’areo añ’ Anjomban’ Añahare ao boak’ andro iraho, fa tsy na­ñitiam-pitàñe. Fe henaneo ty ora’ areo naho ty haozara’ i ìeñey.
„Te ei võtnud mind kinni varem, kui ma olin iga päev koos teiega templis. Aga see on praegu teie hetk, aeg, mil pimedus võimutseb.“
54 Rinambe’iereo re, le nikozozòteñe mb’eo vaho nazilik’ añ’an­jomba’ i mpisorom-beiy. Nanonjohy ey t’i Petera.
Nad võtsid ta kinni ja viisid ülempreestri majja. Peetrus järgnes eemalt.
55 Teo ty namiañ’ afo an-kiririsa ey naho nitoboke, le niambesatse am’ iereo eo t’i Petera.
Nad tegid õue keskele tule ja istusid selle juurde. Peetrus oli seal nende hulgas.
56 Nitrea’ ty mpitoroñ’ ampela namindro amy afoy re naho niharefe’e, le hoe re: Nimpiama’e ka t’indaty tìañe.
Kui ta seal istus, märkas üks teenijatüdruk teda tule valgel, vaatas ainiti ja ütles:
57 Fe hoe ty lie’e: O Rampela, jebe ahy izay.
„See mees oli temaga koos.“Kuid Peetrus salgas seda. „Naine, ma ei tunne teda!“ütles ta.
58 Ie añe, nahaoniñe aze ka ty raike, le hoe re: Mpiam’ iareo ka irehe. Hoe t’i Petera: O koahe, tsy izaho zay!
Veidi aega hiljem vaatas teda keegi teine ja ütles: „Sina oled ka üks neist.“„Ei, ei ole!“vastas Peetrus.
59 Ie ho ora raik’ añe le eo ty nisikisiky namente ami’ty hoe: Toe nimpindre ama’e re fa nte-Galilia.
Umbes tunni aja pärast väitis järgmine inimene: „Ma olen kindel, et ka tema oli koos temaga – ta on galilealane.“
60 Aa hoe t’i Petera: O korahe nofiko z’o saontsie’o zao! Tsipaepae izay, ie mbe nisaontsy, le nikoike i akoholahiy,
„Mul pole aimugi, millest sa räägid!“vastas Peetrus. Just siis, kui ta alles rääkis, kires kukk. Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa.
61 le nitolike t’i Talè nitalahatse amy Petera. Aa le nitiahi’ i Petera i tsinara’ i Talè ama’ey ty hoe: Aolo’ ty koihe’ i mpikoikey, le hanao jebe ahy in-telo irehe.
Ja Peetrusele tuli meelde, mida Issand oli öelnud, kuidas ta oli talle rääkinud: „Enne kui kukk täna kireb, salgad sa mind kolm korda.“
62 Niakatse amy zao t’i Petera nangololoike ty rovetse.
Peetrus läks välja ja nuttis kibedasti.
63 Nikobìke naho namofoke Iesoà o lahilahy namontititse azeo.
Jeesust valvavad mehed hakkasid teda mõnitama ja peksma.
64 Kinàpe’ iereo o fihaino’eo vaho rinarateha’ iareo ty lahara’e, le nañontane aze: Mitokia! Ia o nandafa Azoo?
Nad sidusid ta silmad kinni ja küsisid siis talt: „Kui sa oskad prohvetlikult kuulutada, siis ütle meile, kes sind seekord lõi!“
65 Maro ka ty fiteraterà’ iereo ama’e.
ja nad karjusid talle palju teisi solvanguid.
66 Naho nanjirike àndro, nivory o roandriañeo, o talem-pisoroñeo reketse mpanoki-dily; le nasese am-pivori’iareo ao re, vaho nanoañe ty hoe:
Hommikul vara kogunes vanemate nõukogu koos ülempreestrite ja vaimulike õpetajatega. Jeesus viidi nõukogu ette.
67 Naho ihe i Norizañey, atalilio. Aa le hoe t’Iesoà am’iereo: Ndra te itaroñako, toe tsy hiantoke
„Kui sa tõesti oled Messias, siis ütle meile, “ütlesid nad. „Isegi kui ma teile ütleksin, ei usuks te mind, “vastas Jeesus.
68 le ndra t’ie añontaneako tsy hanoiñe ka.
„Ja kui ma esitaksin teile küsimuse, siis te ei vastaks.
69 Henane zao te hiambesatse an-kavanan-kaozaran’ Añahare eo i Ana’ ondatiy.
Aga nüüdsest peale istub inimese Poeg vägeva Jumala paremal käel.“
70 Aa le hoe ty rodo-bei’ iareo: Anan’ Añahare arè v’Iheo? Hoe ty natoi’e: Ie saontsie’ areo.
Nad kõik küsisid: „Nii et sa oled Jumala poeg?“„Teie ütlete, et ma olen, “vastas Jeesus.
71 Le hoe iereo: Inoñe ka ty ipaian-tika valolombeloñe? kanao sambe nahajanjiñe am-bava’e.
„Miks on meil veel tunnistajaid vaja?“ütlesid nad. „Oleme seda ise tema enda suust kuulnud!“

< Lioka 22 >