Lioka 17
1 Le hoe re amo mpiama’eo: Tsi-mahay tsy ho avy avao ty mampitsikapy fa hankàñe ami’ty ‘ndaty namalañe aze!
Jeesus ütles oma jüngritele: „Kiusatused on möödapääsmatud, aga häda neile, kelle läbi need tulevad!
2 Hamake te anampezam-bato fandisanañe ty fititia’e vaho ajoroboñe an-driak’ ao, ta t’ie hanirìka ty raik’ amo kedekede retoa.
Sellistel inimestel oleks parem, kui neil oleks veskikivi ümber kaela ja nad heidetaks merre, kui et nad ässitaksid neid väikesi patustama.
3 Mitaòa! Ie anaña’o hakeo ty rahalahi’o, endaho, le iheveo t’ie misoloho.
Nii et olge hoolsad selles, mida te teete. Kui su vend patustab, siis hoiata teda; ja kui ta kahetseb, andesta talle.
4 Ie mandilatse ama’o im-pito ami’ty andro raike, fe mibalike impito hihalaly ama’o manao ty hoe: Misoloho iraho. Le iheveo.
Isegi kui ta patustab sinu vastu seitse korda päevas ning tuleb seitse korda tagasi ja ütleb sulle: „Anna andeks!“, siis andesta talle.“
5 Le hoe ty asa’ o Firaheñeo amy Talè: Tompeo o fatokisa’aio.
Apostlid ütlesid Issandale: „Aita, et meil oleks suurem usk!“
6 Tinoi’ i Talè ty hoe: Ndra te kede manahake ty voam-baro ty fatokisa’ areo le ho saontsie’ areo o lamonty eroañeo ty hoe: Miromata le miketsà an-driak’ añe, le hanoe’e.
Issand vastas: „Kui teie usk oleks kas või nii pisike kui sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end välja ja istuta end merre!“ja puu kuuletuks teile.
7 Ia ama’areo, te amam-pitoroñe miava ndra miarak’ añondry, ie mimpoly boak’ an-tetek’ añe ro hanoa’e ty hoe: Mb’etoa, miambesara, mikamà?
Oletame, et sul on sulane, kes künnab või on karjas. Kui ta tuleb töölt, kas sa ütled talle: „Tule sisse ja istu siia sööma“?
8 Te mone, inao ty hanoa’o: Halankaño o hanekoo, midiaña, le atrao iraho ampara’ te nihinañe naho ninoñe; izay irehe vaho hihinañe naho hinoñe.
Ei. Sa ütled talle: „Valmista mulle toit, pane end riidesse ja teeninda mind, kuni olen söömise lõpetanud. Pärast seda võid ise süüa.“
9 Handriañe’e hao i mpitoroñe nanao i nandilia’eiy?
Ja kas sa tänad sulast selle eest, et ta teeb seda, mida käskisid tal teha? Ei.
10 Aa inahareo ka, ie fa nañeneke ze hene nandiliañe, anò ty hoe: Mpitoroñe tsy jefa’e zahay, ty nandiliañ’ anay avao ty nanoe’ay.
Samamoodi on siis, kui olete teinud kõik, mida teil kästi, peaksite lihtsalt ütlema: „Me oleme vääritud sulased. Me täitsime üksnes oma kohust.““
11 Ie nionjoñe mb’e Ierosaleme mb’eo, le nioza añ’efe-tane’ i Samaria naho i Galilia naho
Kui Jeesus jätkas teekonda Jeruusalemma, läks ta piki Samaaria ja Galilea piiri.
12 nizilik’ an-drova ao vaho nifanalaka’ ty angamae folo lahy, nijohañe ey
Kui ta sisenes ühte külla, tulid talle vastu kümme pidalitõbist ja seisid eemal.
13 nampipozake ty hoe: Ry Iesoà, Tale, ferenaiño zahay.
Nad hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, palun halasta meie peale!“
14 Nivazoho’e le nanoa’e ty hoe: Akia, miboaha amo mpisoroñeo. Aa ie mbe nihitrike mb’eo le nijangañe.
Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: „Minge ja näidake end preestritele.“Teel sinna said nad terveks.
15 Aa naho nirendre’ ty raik’ ama’e t’ie nalio le nibalike nampipoñake renge aman’ Añahare,
Üks neist nägi, et ta oli terveks saanud, ning ta tuli Jumalat ülistades Jeesuse juurde tagasi.
16 naho nihohoke, laharañ’ am-pandia, nañandriañe; nte-Samaria indatiy.
Ta langes Jeesuse jalge ette, et teda tänada. Ta oli samaarlane.
17 Le hoe ty ontane’ Iesoà: Tsy songa nilioveñe hao i folo lahy rey? Aia ty sive?
„Kas mitte kümme pidalitõbist ei saanud terveks?“küsis Jeesus. „Kus on ülejäänud üheksa?
18 Tsy nahatendreke raike hao ty hibalike handrenge an’ Andrianañahare naho tsy ty ambahiny toy?
Kas keegi teine peale selle võõramaalase ei tulnud tagasi Jumalat ülistama?“
19 Le hoe re tama’e: Mitroara, mañaveloa, fa nahajangañe azo o fatokisa’oo.
Jeesus ütles mehele: „Tõuse püsti ja mine oma teed. Su usk on su terveks teinud.“
20 Teo te, nañontane aze o Fariseoo ty hitotsaha’ i Fifehean’ Añaharey; le hoe ty natoi’e: Tsy tendre-biribiry ty hivotraha’ i Fifehean’ Añaharey;
Kord kui variserid tulid ja küsisid, millal tuleb Jumala riik, vastas Jeesus: „Jumala riik ei tule nähtavate märkidega, et saaksite seda jälgida.
21 tsy eo ty hanao ty hoe: Indroke ie! ndra, Intiañe! Fa toe ama’areo ao i Fifehean’ Añaharey.
Ei saa öelda: „Vaata, see on siin!“või „Vaata, see on seal!“, sest Jumala riik on teie seas.“
22 Le hoe re amo mpiama’eo: Ho tondroke ty andro hisalalà’ areo hahaisake ty raik’ amo andro’ i Ana’ ondatiio, fe tsy hahaoniñe.
Siis Jeesus rääkis jüngritele: „Tuleb aeg, mil igatsete näha päeva, mil inimese Poeg tuleb, kuid te ei näe seda.
23 Hoe ty hanoe’ iareo. Indrok’ ie! ndra Intiañe! ko mandeha, ko mañorike iareo.
Teile öeldakse: „Vaata, ta on seal!“või „Vaata, ta on siin!“, aga ärge jookske nende järel.
24 Ho hambañe ami’ty helatse mitsopelatse añ’ila’ i likerañey naho mireandreañe pak’ añ’ ilan-dikerañe eñe ka i Ana’ ondatiy amy andro’ey.
Päev, mil inimese Poeg tuleb, on justkui välk, mis sähvatab ja lööb taeva valgeks ühest äärest teiseni.
25 F’ie tsi-mahay tsy holàñeñe raha maro hey vaho ho tsambolitio’ ty tariratse toy.
Aga kõigepealt peab ta palju kannatama ning see põlvkond hülgab ta.
26 Hambañe ami’ty andro’ i Noe ty ho oniñe añ’andro’ i Ana’ondatiy:
Inimese Poja tulemise aeg on samasugune, nagu oli Noa aeg.
27 nikama iereo, ninoñe iereo, nañenga valy iereo, le natolotse ho engaeñe iereo pak’ amy andro niziliha’ i Noe am-po’ i samboiy; tojeha amy zao i haempoempoañe nañopo iareo iabiy.
Inimesed muudkui sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele kuni selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli uputus ja hävitas nad kõik.
28 Hanahake tañandro’ i Lota ka: nikama iereo, ninoñe iereo, nivily naho nandetake iereo, nitongy iereo, nañoreñe iereo;
See on samamoodi, nagu oli Loti ajal. Inimesed muudkui sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid.
29 fe tamy andro niavota’ i Lota i Sodoma, le nidoindoiñ’ afo aman-tsolifara boak’ andindìñe añe, nampangotomomoke iareo iaby.
Aga sel päeval, kui Lott Soodomast lahkus, sadas taevast alla tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.
30 Ho hambañe amy zay ty andro hisodeha’ i Ana’ondatiy.
Päeval, mil inimese Poeg ilmub, on olukord just selline.
31 Amy andro zay, asoao tsy hizotso hangalake ty vara’e añ’anjomba ao ty an-tafo’e ey; izay ka ty an-tetek’ao, Ee te tsy himpolia’e ze raha ao.
Kui olete sel päeval katusel, ärge minge alla oma asju võtma; ja kui olete põllul, ärge samuti koju tagasi minge.
32 Tiahio ty vali’ i Lota,
Ärge unustage Loti naist!
33 Ndra iaia mipay handromba-piay ro hamoe aze; fe ndra iaia hamoe-piaiñe ro handrombak’ aze.
Kui üritate oma elust kinni hoida, siis kaotate selle; aga kui kaotate elu, siis päästate selle.
34 Itaroñako te, Roe ty hitrao-tihy amy haleñey le ho rambeseñe ty raike naho hadoke ty ila’e.
Ma ütlen teile, sel ajal on kaks öösel voodis – üks võetakse ja teine jäetakse.
35 Hitrao-pandisañe ty roe: ho rambeseñe ty raike naho hapoke ty ila’e.
Kaks naist jahvatavad vilja − üks võetakse ja teine jäetakse.“
37 Le natoi’ iareo ty hoe: Aia, Rañandria? Le hoe ty natoi’e: Ami’ty fate ey ty ivoria’ o koàkeo.
„Kus, Issand?“küsisid nad. „Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad, “vastas Jeesus.
