< Engero 10 >
1 Engero za Sulemaani: Omwana ow’amagezi asanyusa kitaawe; naye omwana omusirusiru anakuwaza nnyina.
Le fils sage réjouit son père; le fils insensé est le chagrin de sa mère.
2 Eby’obugagga ebifuniddwa mu makubo amakyamu tebirina kye bigasa, naye abatuukirivu banunulwa okuva mu kufa.
Les trésors ne serviront de rien aux pervers; mais l'équité délivrera de la mort.
3 Mukama taalekenga mutuukirivu we kufa njala, naye aziyiza abakozi b’ebibi okufuna bye beetaaga.
Le Seigneur ne laissera pas mourir de faim l'âme du juste; mais Il détruira la vie des impies.
4 Emikono emigayaavu gyavuwaza, naye emikono eminyiikivu gireeta obugagga.
L'indigence abaisse l'homme; mais des mains fortes enrichissent. Le fils bien enseigné sera sage, et il se fera servir par l'insensé.
5 Omuvubuka ow’amagezi akungulira mu biseera ebituufu, naye oyo eyeebakira mu biro eby’okukunguliramu mwana aswaza ennyo.
Le fils prudent n'a point à souffrir de la grande chaleur; mais le fils pervers est un épi consumé par le vent pendant la moisson.
6 Omukisa gubeera ku mutwe gw’omutuukirivu, naye akamwa k’omukozi w’ebibi kajjula obukambwe.
La bénédiction du Seigneur est sur la tête du juste; mais des deuils imprévus couvrent la tête des impies.
7 Omutuukirivu anajjukirwanga n’essanyu, naye erinnya ly’omubi linaavundanga.
La mémoire des justes a la louange pour elle; mais le nom des impies s'éteint.
8 Alina omutima ogw’amagezi agondera ebiragiro, naye omusirusiru ayogerayogera, azikirizibwa.
Le sage recueille les commandements en son cœur; mais l'homme aux lèvres indiscrètes prend des détours et trébuche.
9 Atambulira mu bwesimbu y’atambula emirembe, naye akwata amakubo amakyamu alitegeerebwa.
Celui qui marche en sa simplicité, marche avec confiance; celui qui se détourne dans ses voies sera découvert.
10 Oyo atta ku liiso ng’akweka amazima aleeta ennaku, n’omusirusiru ayogerayogera alizikirizibwa.
Celui qui approuve d'un regard rusé prépare toute sorte de chagrins aux hommes; mais celui qui réprimande avec franchise est un pacificateur.
11 Akamwa ak’omutuukirivu nsulo ya bulamu, naye akamwa k’omukozi w’ebibi kajjula bulabe.
Il y a une source de vie dans la main du juste; mais la perdition est cachée dans la bouche des impies.
12 Obukyayi buleeta enjawukana, naye okwagala kubikka ku bibi bingi.
La haine suscite la discorde; l'amitié protège tous ceux qui n'aiment point les querelles.
13 Amagezi gasangibwa ku mimwa gy’oyo alina okutegeera, naye omuggo gukangavvula oyo atamanyi kusalawo bulungi.
Celui dont les lèvres professent la sagesse frappe d'une verge l'homme privé de sens.
14 Abantu ab’amagezi batereka okumanya, naye akamwa k’omusirusiru kaaniriza kuzikirira.
Les sages cachent leur science; mais la bouche du téméraire le conduit à la confusion.
15 Obugagga bw’omugagga kye kibuga kye ekiriko ebigo, naye obwavu kwe kuzikirira kw’omwavu.
La fortune des riches est leur forteresse, et la pauvreté est pour les impies le brisement du cœur.
16 Empeera y’omutuukirivu bulamu, naye empeera y’omukozi w’ebibi emuleetera kubonerezebwa.
Les œuvres des justes donnent la vie; mais les fruits des impies sont autant de péchés.
17 Oyo assaayo omwoyo eri okubuulirirwa aba mu kkubo ery’obulamu, naye oyo atassaayo mwoyo ku kunenyezebwa aleetera abalala okuwaba.
L'instruction garde droites les voies de la vie; mais l'instruction superficielle égare.
18 Oyo akisa obukyayi alina emimwa egirimba, era omuntu akonjera, musirusiru.
Les paroles bien mesurées recèlent la haine; mais ceux qui se répandent en injures sont des plus insensés.
19 Mu bigambo ebingi temubula kwonoona, naye akuuma olulimi lwe aba wa magezi.
Par la multitude des paroles, tu n'éviteras pas le péché; par la discrétion des lèvres, tu seras sage.
20 Olulimi lw’omutuukirivu ffeeza ya muwendo, naye omutima gw’omukozi w’ebibi gugasa katono.
La langue du juste est de l'argent pur; mais le cœur de l'impie est sans valeur.
21 Ebigambo by’omutuukirivu biriisa abantu bangi, naye abasirusiru bazikirira olw’okubulwa amagezi.
Les lèvres des justes savent des vérités sublimes; les insensés meurent dans l'indigence.
22 Omukisa gwa Mukama guleeta obugagga era tagwongerako buyinike.
La bénédiction du Seigneur est sur la tête du juste; elle l'enrichit, et il ne s'y joindra aucune tristesse de cœur.
23 Omusirusiru asanyukira okukola ebibi, naye omuntu alina okutegeera asanyukira eby’amagezi.
L'insensé fait le mal en riant; la sagesse de l'homme enfante la prudence.
24 Omukozi w’ebibi ky’atayagala kirimutuukako, naye abatuukirivu bye baagala biribaweebwa.
L'impie est emporté dans sa perdition; mais le désir du juste est exaucé.
25 Embuyaga bw’ejja, abakozi b’ebibi batwalibwa, naye abatuukirivu banywera emirembe gyonna.
Comme la tempête passe, ainsi l'impie disparaît; le juste s'en détourne, et il est sauvé pour tous les siècles.
26 Ng’omususa bwe gunyeenyeza amannyo, n’omukka nga bwe gubalagala mu maaso, n’omugayaavu bw’abeera bw’atyo eri abamutuma.
Comme le fruit vert nuit aux dents et la fumée aux yeux, de même l'iniquité nuit aux injustes.
27 Okutya Mukama kuwangaaza omuntu, naye emyaka gy’ababi girisalibwako.
La crainte du Seigneur multiplie les jours; mais les années des impies sont abrégées.
28 Essuubi ly’abatuukirivu livaamu ssanyu, naye okusuubira kw’abakozi b’ebibi tekulivaamu kantu.
La joie du juste est durable; l'espérance des impies périra.
29 Ekkubo lya Mukama kye kiddukiro ky’abatuukirivu, naye abakozi b’ebibi libasaanyaawo.
La crainte du Seigneur est la forteresse du saint; mais l'affection vient à ceux qui font le mal.
30 Abatuukirivu tebajjululwenga ennaku zonna, naye abakozi b’ebibi tebalisigala mu nsi.
Le juste ne se relâchera jamais; mais les impies n'habiteront pas la terre.
31 Akamwa k’omutuukirivu koogera eby’amagezi, naye olulimi olwogera eby’obubambavu lulisalibwamu.
La bouche du juste distille la sagesse; la langue des impies périra.
32 Emimwa gy’omutuukirivu gyogera ebisaanidde; naye emimwa gy’omukozi w’ebibi gyogera eby’obubambavu.
Les lèvres du juste distillent la grâce; la bouche des impies, la perversité.