< मरकुस 4 >

1 फिर सी यीशु न गलील की झील को किनार पर शिक्षा देन लग्यो। अऊर असी बड़ी भीड़ ओको जवर जमा भय गयी कि ऊ एक डोंगा पर चढ़ क बैठ गयो। अऊर पूरी भीड़ झील को किनार पर खड़ी रही।
Aru Tai Galilee Nodi kinar te sikhabole shuru korise, aru bisi Tai usorte dangor bhir joma hoi jaise. Titia Tai ekta naw pora samundar te bohi jaise, aru bisi thaka khan samundar kinar sukha jagate khara thakise.
2 अऊर ऊ उन्ख दृष्टान्त म बहुत सी बात सिखावन लग्यो, अऊर अपनो शिक्षा म उन्को सी कह्यो।
Titia Tai taikhan ke dristanto pora bisi kotha sikhai dise, aru Tai updesh te taikhan ke eneka koise.
3 “सुनो! एक किसान बीज बोवन निकल्यो।
“Huni bhi! Bijon diya manu ekjon bijon hissi bole jaise.
4 तब बीज बोवतो समय कुछ रस्ता को किनार पर गिरयो अऊर पक्षिंयों न आय क ओख खाय लियो।
Aru eneka hoise, Tai bijon hissi dise, aru kunba bijon rasta kinar te giri jaise, aru chiriya khan ahikena khai dise.
5 अऊर कुछ बीज गोटाड़ी जमीन पर गिरयो जित ओख थोड़ी सी माटी मिली होती, अऊर गहरी माटी नहीं मिलन को वजह जल्दी उग गयो,
Kunba olop mati thaka pathor te giri jaise, ta te mati bisi nathaka karone joldi uthijaise.
6 अऊर जब सूरज निकल्यो त बड़ो पौधा जर गयो, अऊर गहरी जड़ी नहीं पकड़न को वजह सूख गयो।
Kintu jitia suryo uporte uthise aru gham dise, taikhan jor nathaka karone phat sukhi jaise.
7 कुछ बीज काटा को झाड़ियों म गिरयो, अऊर झाड़ियों न बढ़ क ओख दबाय दियो, अऊर ओन फर नहीं लायो।
Aru kunba bijon to kata thaka jagate giri jaise, aru kata uthi kene bijon ke dabai loise, etu karone guti dhoribo para nai.
8 पर कुछ बीज अच्छी जमीन पर गिरयो, अऊर ऊ उग्यो अऊर बढ़ क ओख अच्छो फर लग्यो; अऊर कोयी तीस गुना, कोयी साठ गुना अऊर कोयी सौ गुना फर लायो।”
Kintu baki bijon bhal matite girise, aru taikhan uthijaise, aru bhal hoi kene guti dhurise, aru kunba tis guna, kunba saat aru kunba sou guna dise.
9 तब यीशु न कह्यो, “जेको जवर सुनन लायी कान हय, ऊ सुन ले।”
Aru Tai taikhan ke koise, jun laga huni bole kaan ase, taike hunibo dibi!”
10 जब यीशु अकेलो रह्य गयो, त ओको संगियों न उन बारा चेलावों समेत ओको सी इन दृष्टान्तों को बारे म पुच्छ्यो।
Kintu jitia Tai ekla hoi jaise, titia Tai laga chela aru Tai logote thaka khan Taike etu dristanto laga motlob hudise.
11 ओन उन्को सी कह्यो, “तुम्ख त परमेश्वर को राज्य को भेद की समझ दी गयी हय, पर बाहेर वालो लायी सब बाते दृष्टान्तों म होवय हय।
Aru Tai taikhan ke koise, “Tumikhan ke to Isor rajyo laga lukaikene thaka kotha janibole dise. Kintu bahar manu khan ke to dristanto pora koi ase,
12 “हि लोग देखय हय पर देख नहीं सकय, अऊर सुनय हय पर सुन नहीं सकय, अऊर हि समझ नहीं पायेंन। अऊर हि समझ सकय त परमेश्वर को तरफ मुड़ सकय हय अऊर उन्को पाप माफ होय सकय हय।”
Kelemane taikhan sai thakibo, kintu nadikhibo, Aru taikhan huni thakibo kintu nabujhi bo, Etu nimite taikhan ghuri ahikena taikhan laga paap pora khyama napai.”
13 तब यीशु न उन्को सी पुच्छ्यो, “का तुम यो दृष्टान्त नहीं समझय? त फिर अऊर कोयी दृष्टान्तों ख कसो समझो?
Aru Jisu pora taikhan ke hudise, “Kile tumikhan etu dristanto na bujhe? Tinehoile tumikhan sob dristanto kineka bujhi bo paribo?
14 बोवन वालो परमेश्वर को सन्देश बोवय हय।
Kheti kora manu he Isor laga kotha hissi diya jon ase.
15 कुछ लोग बीज को जसो हय जो रस्ता को किनार पर आवय हय, जब हि सन्देश सुनय हय, त शैतान तुरतच आवय हय अऊर जो सन्देश उन्म बोयो गयो हय ओख उठाय लिजावय हय।
Rasta kinar te kotha hissi dise, aru jitia taikhan kotha hunise, Saitan joldi ahikena taikhan monte thaka kotha loijai.
16 कुछ लोग ऊ बीज को जसो होवय हय, जो गोटाड़ी जमीन पर गिरय हय। जसोच हि सन्देश सुनय हय, हि तुरतच खुशी सी स्वीकार कर लेवय हय।
Tineka he pathor jagate hissi diya khan ke bhi hoise, taikhan kotha huni kene khushi pora joldi mani loise.
17 पर उन्म जड़ी गहरायी तक नहीं होवय हय, अऊर हि जादा दिन तक नहीं रह्य सकय। येकोलायी सन्देश स्वीकार नहीं करन को वजह सी भूल जावय हय, त उन पर कठिनायी यां उपद्रव आवय हय, त हि तुरतच ठोकर खावय हय।
Kintu jor nathaka karone olop din he thakibo parise. Etu pichete jitia kotha karone dukh kosto ahise, titia joldi taikhan giri jaise.
18 कुछ लोग काटा की झाड़ियों म जगन वालो बीज को जसो हय जो सन्देश ख सुनय हय,
Aru kata te hissi diya to jun manu kotha ke huni loise,
19 अऊर जीवन की चिन्ता, अऊर धन को धोका, अऊर दूसरी चिजों को लोभ ओको म समाय क सन्देश ख दबाय देवय हय अऊर ऊ असफल रह्य जावय हय। (aiōn g165)
kintu duniya laga chinta, aru dhun laga thoga baji, aru kisim-kisim jinis laga lalos pora taikhan monte jai kene, kotha ke dabai dise aru phol ulabo napara hoijai. (aiōn g165)
20 पर कुछ लोग अच्छी जमीन म बोयो गयो बीज को जसो हंय जो सन्देश ख सुन क स्वीकार करय हंय अऊर अच्छो फर लावय हंय: कोयी तीस गुना, कोयी साठ गुना, कोयी सौ गुना।”
Kintu bhal matite hali diya khan ase, jun khan kotha huni kene mani loise, aru phol dibo parise, kunba tis guna kunba sat guna aru kunba sou guna.”
21 यीशु न उन्को सी कह्यो, “का दीया ख येकोलायी लावय हय कि बर्तन यां खटिया को खल्लो रख्यो जायेंन? का येकोलायी नहीं कि दीवट पर रख्यो जायेंन?
Jisu taikhan ke arubi eneka koidi thakise, “Kunbi saaki julai kene ekta tukri nohoile bisna nichete narakhe nohoi? Etu ke jolai kene khamba uporte rakhe nohoi?
22 असो कुछ भी नहाय, जो लूक्यो हय अऊर खोल्यो नहीं जायेंन अऊर नहीं कुछ लूक्यो हय, जो प्रकाश म नहीं लायो जायेंन।
Kelemane yate lukai rakhibole eku bhi nai, jitia tak dikhai nadiye, aru lukaikene ki kaam korise eitu khan sob puhor te dikhi jabo.
23 यदि कोयी को कान हय, त ऊ सुन ले।”
Jodi kunba huni bole kaan ase, taike hunibo dibi!”
24 तब ओन उन्को सी यो भी कह्यो, “तुम सुनय हय ओको पर ध्यान देवो! उच नियम सी तुम दूसरों को न्याय करय हय उच नियम तुम्हरो लायी भी व्यवहार म लायो जायेंन, अऊर तुम्हरो लायी त ओको सी भी जादा होयेंन।
Titia Tai koise, “Tumikhan bhal pora huni bhi, ji naap tumi naapi dise, etu pora tumike bhi naapibo, aru etu pora bhi bisi di dibo.
25 कहालीकि जेको जवर हय, उन्ख जादा दियो जायेंन; अऊर जेको जवर नहाय, ओको सी ऊ भी जो ओको जवर हय, ले लियो जायेंन।”
Kelemane jun logote kiba ase, taike aru di dibo, kintu jun logote eku bhi nai, tai pora olop thaka ke bhi loijabo.”
26 यीशु न कह्यो, “परमेश्वर को राज्य असो हय। जसो कोयी आदमी जमीन म बीज बोवय हय,
Aru Tai koise, “lsor laga rajyo to kunba matite bijon hali diya nisena ase.
27 अऊर रात ख सोवय हय, अऊर दिन ख जागय हय, तब सब बीज अंकुरित होय क असो बढ़य हय। कि ऊ नहीं जानय की यो कसो भयो।
Aru tai ghumai kene rati aru dinte uthi thake, aru bijon dangor hoi thake, kintu tai najane kineka pora dangor hoi.
28 जमीन अपनो आप फर लावय हय, पहिले अंकुर, तब लोम्ब, अऊर तब लोम्बा म तैयार दाना।
Mati nijor pora ghas ulai aru dhaan diye: poila to phul diye aru hawa khai, etu pichete dangor hoi kene dhaan diye.
29 पर जब फसल पक जावय हय, तब ऊ तुरतच हसिया सी काटय हय, कहालीकि काटन को समय आय गयो हय।”
Kintu jitia dhaan pakki jai, titia tai joldi dhaan kata manu khan ke pathai, kelemane katibo somoi huwa karone.”
30 तब यीशु न कह्यो, “परमेश्वर को राज्य कसो हय ओख समझावन लायी कौन सो दृष्टान्त सी ओको वर्नन कर सकय हय?
Titia Tai koise, “Kineka pora amikhan Isor laga rajyo ke tulona koribo? Nohoile ki dristanto pora etu dikhai dibo?
31 ऊ राई को दाना को जसो हय: जब जमीन म बोयो जावय हय त जमीन को सब बीजावों सी छोटो होवय हय,
Etu to sorso dana nisena ase, jitia etu matite hissi dise, etu somoi matite sob pora chutu guti ase.
32 पर जब बोयो गयो, त उग क सब पौधा सी बड़ो होय जावय हय, अऊर ओकी असी बड़ी डगाली निकलय हय कि आसमान को पक्षी ओकी छाव म घोसला बनाय क बसेरा कर सकय हय।”
Kintu, jitia etu ke hissi diye, aru uthi jai, kheti te thaka pata sob pora bhi dangor hoijai, aru tai daal dangor hoi kene, akas laga chiriya bhi etu laga chaya te ghor bonai thake.”
33 यीशु न लोगों ख सन्देश दियो, असो कुछ दृष्टान्तों को उपयोग करतो हुयो ओन उन्ख उतनोच बतायो जितनो हि समझ सकत होतो।
Aru Tai dristanto pora eneka bisi kotha taikhan ke bujhi bole koi dise.
34 अऊर बिना दृष्टान्त को ऊ उन्को सी कुछ भी नहीं बोलत होतो; पर एकान्त म ऊ अपनो चेलावों ख सब बातों को मतलब समझावत होतो।
Kintu dristanto nohoi kene taikhan ke eku bhi kowa nai. Aru jitia Tai ekla hoise, Tai chela khan ke eitu khan laga motlob samjhai dise.
35 ओनच दिन शाम ख, ओन अपनो चेलावों सी कह्यो, “आवो, हम झील को ओन पार चलबो।”
Etu din jitia saam hoise, Jisu pora chela khan ke koise, “Ahibi, amikhan etu jagate jabo.”
36 येकोलायी हि भीड़ ख छोड़ क जो डोंगा म यीशु पहिलेच बैठ्यो होतो, वसोच चेलावों भी ओख डोंगा पर ओन पार ले गयो; अऊर ओको संग अऊर भी डोंगा होतो।
Aru taikhan bhir ke chari kene, Tai logot naw te uthise. Aru dusra nawkhan bhi thakise.
37 तब अचानक बड़ी आन्धी तूफान आयी, अऊर लहर डोंगा सी यहां तक टकरावन लगी कि ऊ पानी सी भरन लगी।
Titia dangor hawa ahise, aru tufan pora naw ke mari thaka karone naw to pani bhorta hoi jaise.
38 यीशु खुद जहाज को पीछू को भाग म मुन्डेसो लगाय क सोय रह्यो होतो। तब चेलावों न ओख जगायो अऊर कह्यो, “हे गुरु, का तोख चिन्ता नहाय कि हम मरन पर हय?”
Kintu Jisu to kinar te palis uporte ghumai thakise. Aru taikhan Taike uthaikene koise, “Shika manu, amikhan khotom hobole ase aru Apuni chinta nai?”
39 यीशु न उठ क आन्धी ख आज्ञा दियो, “शान्त रह, थम जा!” अऊर आन्धी थम गयी, अऊर बड़ो चैन मिल गयो।
Titia Jisu uthi kene andhi ke galise aru nodi ke koise, “Chup thakijabi!” Aru hawa rukhi jaise aru sob shanti hoi jaise.
40 तब यीशु न अपनो चेलावों सी कह्यो, “तुम कहाली डरय हय? का तुम्ख अब भी विश्वास नहाय?”
Kintu Tai Taikhan ke hudise, “Kile tumikhan bhoi korise? Tumikhan etiya bhi biswas nakore?”
41 हि बहुतच डर गयो अऊर आपस म बोलन लग्यो, “यो आदमी कौन आय? कि आन्धी अऊर लहर भी ओकी आज्ञा मानय हय!”
Aru taikhan bisi bhoi hoi kene ekjon majote kotha korise, “Etu kun ase? Hawa aru nodi bhi Tai laga kotha mane!”

< मरकुस 4 >