< Matayo 14 >
1 Na tango wana, sango na tina na Yesu epanzanaki makasi mpe ekomaki kino na matoyi ya Erode, moyangeli ya Galile.
En ce temps-là, Hérode le tétrarque, ayant entendu parler de Jésus, dit à ses serviteurs: C’est Jean-Baptiste!
2 Alobaki na basali na ye: — Ezali penza Yoane Mobatisi! Asekwi kati na bakufi; yango wana azali na nguya ya kosala bikamwa.
Il est ressuscité des morts, et c’est pour cela qu’il se fait par lui des miracles.
3 Nzokande, Erode amipeselaki mitindo ete bazwa Yoane, bakanga ye minyololo mpe babwaka ye kati na boloko, likolo ya Erodiade, mwasi ya Filipo, ndeko mobali ya Erode;
Car Hérode, qui avait fait arrêter Jean, l’avait lié et mis en prison, à cause d’Hérodias, femme de Philippe, son frère,
4 pamba te Yoane azalaki koloba na ye: « Ozali na ndingisa te ya kosangisa na ye nzoto mpo ete azali mwasi na yo te. »
parce que Jean lui disait: Il ne t’est pas permis de l’avoir pour femme.
5 Boye, Erode akomaki koluka nzela ya koboma Yoane, kasi azalaki kobanga bato mpo ete bazalaki kozwa Yoane lokola mosakoli.
Il voulait le faire mourir, mais il craignait la foule, parce qu’elle regardait Jean comme un prophète.
6 Nzokande, na mokolo ya kosepela mbotama ya Erode, mwana mwasi ya Erodiade abinaki liboso ya babengami na feti yango mpe asepelisaki Erode makasi.
Or, lorsqu’on célébra l’anniversaire de la naissance d’Hérode, la fille d’Hérodias dansa au milieu des convives, et plut à Hérode,
7 Boye, Erode alakaki mwasi yango, na nzela ya ndayi, ete akopesa ye nyonso oyo akosenga.
de sorte qu’il promit avec serment de lui donner ce qu’elle demanderait.
8 Lokola mama akotisaki makanisi mabe kati na mwana, mwana mwasi alobaki na Erode: « Pesa ngai awa, na sani, moto ya Yoane Mobatisi. »
A l’instigation de sa mère, elle dit: Donne-moi ici, sur un plat, la tête de Jean-Baptiste.
9 Tango mokonzi ayokaki eloko oyo mwana mwasi asengaki, ayokaki mawa mingi na motema; kasi mpo na ndayi oyo alapaki mpe mpo na bato oyo abengisaki na feti, apesaki mitindo ete bapesa ye moto yango.
Le roi fut attristé; mais, à cause de ses serments et des convives, il commanda qu’on la lui donne,
10 Atindaki moto moko ete akende kokata moto ya Yoane kati na boloko.
et il envoya décapiter Jean dans la prison.
11 Bamemaki, na sani, moto ya Yoane Mobatisi mpe bapesaki yango epai ya mwana mwasi, mpe mwana mwasi amemaki yango epai ya mama na ye.
Sa tête fut apportée sur un plat, et donnée à la jeune fille, qui la porta à sa mère.
12 Bayekoli ya Yoane bayaki kozwa nzoto na ye mpe bakundaki yango; sima na yango, bakendeki kopesa sango epai ya Yesu.
Les disciples de Jean vinrent prendre son corps, et l’ensevelirent. Et ils allèrent l’annoncer à Jésus.
13 Tango Yesu ayokaki sango yango, azwaki bwato mpo na kokende kati na esobe, na esika oyo akozala kaka Ye moko. Wana ebele ya bato bayokaki bongo, babimaki na bamboka na bango mpe balandaki Yesu na makolo.
A cette nouvelle, Jésus partit de là dans une barque, pour se retirer à l’écart dans un lieu désert; et la foule, l’ayant su, sortit des villes et le suivit à pied.
14 Tango Yesu akitaki wuta na bwato mpe amonaki ebele ya bato penza, ayokaki mawa makasi mpo na bango. Boye, abandaki kobikisa bandeko na bango, oyo bazalaki kobela.
Quand il sortit de la barque, il vit une grande foule, et fut ému de compassion pour elle, et il guérit les malades.
15 Na pokwa, bayekoli bapusanaki pene na Yesu mpe balobaki na Ye: — Esika oyo ezali esobe, mpe ngonga epusani makasi! Zongisa bango mpo ete bakende komisombela biloko ya kolia kati na bamboka ya zingazinga.
Le soir étant venu, les disciples s’approchèrent de lui, et dirent: Ce lieu est désert, et l’heure est déjà avancée; renvoie la foule, afin qu’elle aille dans les villages, pour s’acheter des vivres.
16 Kasi Yesu alobaki na bango: — Bazali na tina na kokende kuna te! Bopesa bango bino moko biloko ya kolia.
Jésus leur répondit: Ils n’ont pas besoin de s’en aller; donnez-leur vous-mêmes à manger.
17 Bayekoli bazongisaki: — Tozali kaka na mapa mitano mpe bambisi mibale.
Mais ils lui dirent: Nous n’avons ici que cinq pains et deux poissons.
18 Yesu alobaki: — Boya na yango awa epai na Ngai.
Et il dit: Apportez-les-moi.
19 Yesu apesaki mitindo na bato ete bavanda na matiti; azwaki mapa mitano mpe bambisi mibale yango, atombolaki miso na Ye na likolo mpe azongisaki matondi epai ya Nzambe; akataki mapa yango mpe apesaki biteni na yango epai ya bayekoli na Ye mpo ete bakabola yango epai ya bato.
Il fit asseoir la foule sur l’herbe, prit les cinq pains et les deux poissons, et, levant les yeux vers le ciel, il rendit grâces. Puis, il rompit les pains et les donna aux disciples, qui les distribuèrent à la foule.
20 Bato nyonso baliaki mpe batondaki. Bongo bayekoli balokotaki biteni oyo etikalaki, mpe biteni yango etondisaki bitunga zomi na mibale.
Tous mangèrent et furent rassasiés, et l’on emporta douze paniers pleins des morceaux qui restaient.
21 Bato oyo baliaki bazalaki mibali pene nkoto mitano, longola basi mpe bana.
Ceux qui avaient mangé étaient environ cinq mille hommes, sans les femmes et les enfants.
22 Mbala moko, Yesu atindaki bayekoli na Ye ete bamata na bwato mpe bakende liboso na Ye, na ngambo mosusu ya ebale, wana akozongisa bato.
Aussitôt après, il obligea les disciples à monter dans la barque et à passer avant lui de l’autre côté, pendant qu’il renverrait la foule.
23 Sima na Ye kozongisa bato, amataki na ngomba mpo na kosambela na esika oyo azalaki kaka Ye moko. Kino na pokwa, azalaki wana kaka Ye moko.
Quand il l’eut renvoyée, il monta sur la montagne, pour prier à l’écart; et, comme le soir était venu, il était là seul.
24 Nzokande, kaka na tango yango, wana bwato ekomaki mosika, na molayi ya bametele koleka nkama moko longwa na mokili, mbonge ekomaki koningisa bwato yango makasi, pamba te mopepe ezalaki kobeta na ndenge ya kozongisa bwato na sima.
La barque, déjà au milieu de la mer, était battue par les flots; car le vent était contraire.
25 Wana tongo ekomaki pene ya kotana, Yesu atambolaki likolo ya mayi ya ebale mpo na kolanda bango, mpe alingaki kutu koleka bango.
A la quatrième veille de la nuit, Jésus alla vers eux, marchant sur la mer.
26 Tango bayekoli bamonaki Yesu azali kotambola likolo ya mayi ya ebale, somo makasi ekangaki bango mpe bakomaki koloba: — Elima! Elima! Elima! Bagangaki mpo na somo.
Quand les disciples le virent marcher sur la mer, ils furent troublés, et dirent: C’est un fantôme! Et, dans leur frayeur, ils poussèrent des cris.
27 Kasi, mbala moko, Yesu alobaki na bango: — Kimia! Kimia! Bobanga te! Ezali nde Ngai!
Jésus leur dit aussitôt: Rassurez-vous, c’est moi; n’ayez pas peur!
28 Petelo alobaki na Ye: — Nkolo, soki ezali penza Yo, loba na ngai ete naya kokutana na Yo likolo ya mayi.
Pierre lui répondit: Seigneur, si c’est toi, ordonne que j’aille vers toi sur les eaux.
29 Yesu alobaki na ye: — Yaka. Mbala moko, Petelo akitaki na bwato mpe atambolaki na likolo ya mayi mpo na kokende kokutana na Yesu.
Et il dit: Viens! Pierre sortit de la barque, et marcha sur les eaux, pour aller vers Jésus.
30 Kasi tango amonaki ndenge mopepe ezali kopepa makasi, akomaki na somo mpe, lokola akomaki kozinda, agangaki: — Nkolo, bikisa ngai!
Mais, voyant que le vent était fort, il eut peur; et, comme il commençait à enfoncer, il s’écria: Seigneur, sauve-moi!
31 Mbala moko, Yesu asembolaki loboko epai na ye, asimbaki ye mpe alobaki na ye: — Moto na kondima moke, mpo na nini otie tembe?
Aussitôt Jésus étendit la main, le saisit, et lui dit: Homme de peu de foi, pourquoi as-tu douté?
32 Tango bamataki na bwato, mopepe ekitaki.
Et ils montèrent dans la barque, et le vent cessa.
33 Bato oyo bazalaki kati na bwato bagumbamelaki Yesu mpe balobaki: — Ya solo, ozali Mwana na Nzambe!
Ceux qui étaient dans la barque vinrent se prosterner devant Jésus, et dirent: Tu es véritablement le Fils de Dieu.
34 Sima na bango kokatisa ebale, bakomaki na mabele ya Genezareti.
Après avoir traversé la mer, ils vinrent dans le pays de Génésareth.
35 Tango bavandi ya esika wana basosolaki ete ezali Yesu, bapanzaki sango kati na etuka mobimba; mpe bamemelaki Ye babeli nyonso.
Les gens de ce lieu, ayant reconnu Jésus, envoyèrent des messagers dans tous les environs, et on lui amena tous les malades.
36 Basengaki na Ye ete apesa babeli nzela ya kosimba ata singa ya songe ya elamba na Ye. Mpe bato nyonso oyo balongaki kosimba yango babikaki na bokono na bango.
Ils le prièrent de leur permettre seulement de toucher le bord de son vêtement. Et tous ceux qui le touchèrent furent guéris.