< Malako 1 >
1 Tala ebandeli ya Sango Malamu ya Yesu-Klisto, Mwana na Nzambe,
Commencement de l’Évangile de Jésus-Christ, Fils de Dieu.
2 kolanda ndenge ekomama kati na mokanda ya mosakoli Ezayi: « Nakotinda ntoma na Ngai liboso na Yo, ye nde akobongisela Yo nzela.
Selon ce qui est écrit dans le prophète Isaïe: « Voilà que j’envoie mon messager devant vous, pour vous frayer le chemin.
3 Mongongo ya moto moko ezali kobelela kati na esobe: ‹ Bobongisa nzela mpo na Nkolo, bosembolela Ye banzela ya mike! › »
Une voix crie dans le désert: Préparez le chemin du Seigneur, aplanissez ses sentiers. »
4 Boye Yoane azalaki kati na esobe mpe azalaki kosakola: « Bobongola mitema na bino, bozwa libatisi, mpe Nzambe akolimbisa masumu na bino! »
Jean parut, baptisant dans le désert, et prêchant le baptême de pénitence pour la rémission des péchés.
5 Bavandi nyonso ya Yuda mpe ya Yelusalemi bazalaki kokende epai na ye; bazalaki kotubela masumu na bango, mpe ye, azalaki kobatisa bango na ebale Yordani.
Tout le pays de Judée et tous les habitants de Jérusalem venaient à lui, et, confessant leurs péchés, ils recevaient de lui le baptême dans le fleuve du Jourdain.
6 Yoane azalaki kolata elamba oyo basala na bapwale ya shamo mpe mokaba oyo basala na poso ya nyama, na loketo; azalaki kolia mankoko mpe mafuta ya nzoyi.
Or, Jean était vêtu de poils de chameau; il avait autour de ses reins une ceinture de cuir, et se nourrissait de sauterelles et de miel sauvage. Et il prêchait ainsi:
7 Tala makambo oyo azalaki koteya bato: « Sima na ngai, Moto moko azali koya, aleki ngai na nguya; ngai nabongi kutu te mpo na kogumbama liboso na Ye mpo na kofungola ata basinga ya basandale na Ye.
« Il vient après moi, celui qui est plus puissant que moi, et je ne suis pas digne de délier, en me baissant, les cordons de sa chaussure.
8 Ngai nazali kobatisa bino na mayi, kasi Ye akobatisa bino kati na Molimo Mosantu. »
Moi, je vous ai baptisés dans l’eau, mais lui vous baptisera dans le Saint-Esprit. »
9 Na tango wana, Yesu ayaki wuta na Nazareti ya Galile, mpe Yoane abatisaki Ye na ebale Yordani.
Or, il arriva en ces jours-là que Jésus vint de Nazareth, ville de Galilée, et il fut baptisé par Jean dans le Jourdain.
10 Tango kaka abimaki na mayi, amonaki Likolo kofungwama mpe Molimo kokitela Ye lokola ebenga.
Et, comme il sortait de l’eau, il vit les cieux s’ouvrir et l’Esprit- Saint descendre sur lui comme une colombe.
11 Mongongo moko eyokanaki wuta na Likolo: « Ozali Mwana na Ngai ya bolingo, nasepelaka na Yo mingi! »
Et du ciel une voix se fit entendre: « Tu es mon Fils bien-aimé, en toi j’ai mis mes complaisances. »
12 Mbala moko, Molimo amemaki Yesu kati na esobe
Et aussitôt L’Esprit poussa Jésus au désert.
13 epai wapi avandaki mikolo tuku minei mpe Satana azalaki komeka Ye. Azalaki kuna elongo na banyama ya zamba, mpe ba-anjelu bazalaki kopesa Ye bilei.
Et il y demeura quarante jours, tenté par Satan; il était parmi les bêtes sauvages, et les anges le servaient.
14 Tango babwakaki Yoane kati na boloko, Yesu akendeki na Galile epai wapi azalaki koteya Sango Malamu ya Nzambe.
Après que Jean eut été mis en prison, Jésus vint en Galilée, prêchant l’Évangile du royaume de Dieu.
15 Azalaki koloba: « Tango ekoki, mpe Bokonzi ya Nzambe ekomi pene. Bobongola mitema mpe bondima Sango Malamu. »
Il disait: « Le temps est accompli, et le royaume de Dieu est proche; repentez-vous et croyez à l’Évangile. »
16 Mokolo moko, wana Yesu azalaki koleka pembeni ya ebale ya Galile, amonaki Simona mpe Andre, ndeko na ye. Bazalaki kobwaka monyama na ebale, pamba te bazalaki balobi mbisi.
Passant le long de la mer de Galilée, il vit Simon et André son frère qui jetaient leurs filets dans la mer, car ils étaient pêcheurs.
17 Yesu alobaki na bango: « Bolanda Ngai, mpe nakokomisa bino balobi bato. »
Jésus leur dit: « Venez à ma suite, et je vous ferai devenir pêcheurs d’hommes. »
18 Mbala moko, batikaki minyama na bango mpe balandaki Yesu.
Aussitôt, laissant leurs filets, ils le suivirent.
19 Wana Yesu akobaki kotambola, amonaki na mosika Jake, mwana mobali ya Zebede, oyo azalaki elongo na Yoane, ndeko na ye; bazalaki kobongisa minyama kati na bwato na bango.
Un peu plus loin, il vit Jacques, fils de Zébédée, et Jean son frère, qui étaient, eux aussi, dans une barque, réparant leurs filets.
20 Mbala moko, Yesu abengaki bango. Batikaki Zebede, tata na bango, kati na bwato elongo na basali na ye mpe balandaki Yesu.
Il les appela aussitôt; et, laissant leur père Zébédée dans la barque avec les mercenaires, ils le suivirent.
21 Bongo Yesu elongo na bayekoli na Ye bakendeki na Kapernawumi. Na mokolo ya Saba, Yesu akotaki na ndako ya mayangani mpe abandaki koteya.
Ils se rendirent à Capharnaüm, et dès le premier sabbat, Jésus entrant dans la synagogue, se mit à enseigner.
22 Bato bakamwaki makasi malakisi na Ye, pamba te ateyaki na bokonzi oyo balakisi ya Mobeko bazangaki.
Et ils étaient frappés de sa doctrine, car il les enseignait comme ayant autorité, et non comme les Scribes.
23 Kaka na tango yango, ezalaki na moto moko, kati na ndako ya mayangani, oyo azalaki na se ya bokonzi ya molimo mabe, azalaki koganga:
Or il se trouva dans leur synagogue un homme possédé d’un esprit impur, qui s’écria:
24 — Yesu ya Nazareti, olingi nini? Oyei nde koboma biso? Nayebi Yo malamu, ozali Motindami mpe Mosantu ya Nzambe!
« Qu’avons-nous à faire avec vous, Jésus de Nazareth? Vous êtes venu pour nous perdre! Je sais qui vous êtes, le Saint de Dieu. »
25 Yesu atelemelaki molimo mabe yango mpe apesaki yango mitindo: — Kanga monoko na yo! Bima kati na moto oyo.
Mais Jésus, lui parlant avec menace: « Tais-toi, dit-il, et sors de cet homme. »
26 Molimo mabe eningisaki moto yango makasi mpe ebimaki na koganga.
Et l’esprit impur, l’agitant violemment, sortit de lui en jetant un grand cri.
27 Bato nyonso bakamwaki makasi mpe bakomaki kotunana: — Oyo ezali lisusu likambo nini? Tala mateya ya sika oyo etondi na nguya! Azali kopesa mitindo ata na milimo mabe, mpe ezali kotosa Ye!
Tous furent saisis d’étonnement, de sorte qu’ils se demandaient entre eux: « Qu’est-ce que ceci? Quelle est cette doctrine nouvelle? Car il commande en maître, même aux esprits impurs, et ils lui obéissent. »
28 Mbala moko, sango na tina na Ye epanzanaki kati na etuka mobimba ya Galile.
Et sa renommée se répandit aussitôt dans tout le pays qui avoisine la Galilée.
29 Tango Yesu abimaki na ndako ya mayangani, akendeki elongo na Jake mpe Yoane na ndako ya Simona mpe Andre.
En sortant de la synagogue, ils allèrent aussitôt dans la maison de Simon et d’André, avec Jacques et Jean.
30 Nzokande, mama-bokilo ya Simona azalaki ya kolala mpo ete azalaki kobela fievele; mbala moko, bapesaki Ye sango.
Or, la belle-mère de Simon était au lit, ayant la fièvre; aussitôt ils parlèrent d’elle à Jésus.
31 Boye apusanaki pene ya mama yango, asimbaki ye na loboko mpe atelemisaki ye; fievele esilaki, mpe mama yango akomaki kobongisela bango bilei.
Il s’approcha et la fit lever, en la prenant par la main; au même instant la fièvre la quitta, et elle se mit à les servir.
32 Wana moyi elalaki mpe pokwa eyaki, bamemelaki Yesu babeli nyonso mpe bato oyo bazalaki na se ya bokonzi ya milimo mabe.
Sur le soir, après le coucher du soleil, il lui amenèrent tous les malades et les démoniaques,
33 Bato nyonso ya engumba bayaki kosangana liboso ya ekuke ya ndako;
et toute la ville se pressait devant la porte.
34 bongo Yesu abikisaki bato ebele oyo bazalaki na pasi ya ndenge na ndenge, abenganaki milimo mabe ebele mpe apekisaki yango koloba; pamba te milimo mabe eyebi nani oyo Ye azali.
Il guérit beaucoup de malades affligés de diverses infirmités, et il chassa beaucoup de démons; mais il ne leur permettait pas de parler, parce qu’ils le connaissaient.
35 Na tongo-tongo ya mokolo oyo elandaki, wana molili ezalaki nanu, Yesu alamukaki, abimaki libanda, akendeki na esobe epai wapi azalaki kaka Ye moko mpe akomaki kosambela.
Le lendemain, s’étant levé longtemps avant le jour, il sortit, alla dans un lieu solitaire, et il y pria.
36 Simona elongo na baninga na ye bakendeki koluka Yesu.
Simon et ceux qui étaient avec lui se mirent à sa recherche;
37 Tango bamonaki Ye, balobaki na Ye: — Bato nyonso bazali koluka Yo.
et l’ayant trouvé, ils lui dirent: « Tout le monde vous cherche. »
38 Kasi Ye azongiselaki bango: — Tokende na esika mosusu, na bamboka ya zingazinga, mpo ete nateya mpe kuna, pamba te nayaki mpo na yango.
Il leur répondit: « Allons ailleurs dans les bourgades voisines, afin que j’y prêche aussi; car c’est pour cela que je suis sorti. »
39 Boye, atambolaki na Galile mobimba; azalaki koteya na bandako na bango ya mayangani mpe kobengana milimo mabe.
Et il prêchait dans leurs synagogues, parcourant la Galilée entière, et chassait les démons.
40 Moto moko na maba apusanaki pene na Yesu, afukamaki mpe asengaki na Yesu: — Soki olingi, komisa ngai peto.
Un lépreux vint à lui, et se jetant à ses genoux, il lui dit d’un ton suppliant: « Si vous voulez, vous pouvez me guérir. »
41 Yesu ayokelaki ye mawa, atandaki loboko na Ye, asimbaki ye mpe alobaki: — Nalingi ete ezala bongo, koma peto.
Ému de compassion, Jésus étendit la main, et le toucha, en disant: « Je le veux, sois guéri. »
42 Mbala moko, maba elongwaki na nzoto ya mobeli mpe akomaki peto.
Et dès qu’il eut parlé, la lèpre quitta cet homme, et il fut guéri.
43 Mbala moko, Yesu azongisaki ye mpe akebisaki ye:
Aussitôt Jésus le renvoya, en lui disant d’un ton sévère:
44 — Yoka Ngai malamu, koyebisa likambo oyo na moto moko te; kasi kende komilakisa epai ya Nganga-Nzambe mpe pesa, mpo na kopetolama na yo, likabo oyo Moyize akataki lokola mobeko mpo ete ezala litatoli na miso na bango ete obiki.
« Garde-toi d’en parler à personne; mais va te montrer au prêtre, et offre pour ta guérison ce que Moïse a ordonné pour l’attester au peuple. »
45 Kasi tango kaka abimaki, abandaki koloba mpe kopanza sango. Mpo na yango, Yesu azalaki lisusu te kokoka kokota kati na bingumba na miso ya bato nyonso; kasi akomaki kovanda na libanda ya bingumba, na bisika oyo ebombama. Nzokande, bato bazalaki kaka kowuta bipai na bipai mpo na koya epai na Ye.
Mais cet homme étant parti, se mit à raconter et à publier partout ce qui s’était passé: de sorte que Jésus ne pouvait plus entrer publiquement dans une ville; il se tenait dehors, dans des lieux solitaires, et l’on venait à lui de tous côtés.