< Pirmā Samuela 16 >
1 Un Tas Kungs sacīja uz Samuēli: cik ilgi tu žēlojies par Saulu, kad Es to esmu atmetis, ka tam nebūs Israēlim būt par ķēniņu? Pildi savu ragu ar eļļu un noej; Es tevi sūtīšu pie Isajus, tā Bētlemieša, jo Es no viņa dēliem Sev esmu izredzējis ķēniņu.
Pea naʻe folofola ʻe Sihova kia Samuela, “ʻE tuku ʻafē ʻa hoʻo tēngihia ʻa Saula; he kuo u liʻaki ia ke ʻoua naʻa pule ia ki ʻIsileli? fakafonu haʻo nifoʻi manu ʻi he lolo, pea ke ʻalu, te u fekau koe kia Sese ko e tangata Petelihema: he kuo u teuteu ha tuʻi mei hono ngaahi foha.
2 Bet Samuēls sacīja: kā lai es eju? Jo Sauls to dzirdēs un mani nokaus. Tad Tas Kungs sacīja: ņem vienu teļu līdz un saki:
Pea naʻe pehē ʻe Samuela, “ʻE fēfē ʻeku faʻa ʻalu? Kapau ʻe fanongo ki ai ʻa Saula te ne tāmateʻi au.” Pea pehē ʻe Sihova kiate ia, “ʻAve ha pulu fefine mo koe, pea ke pehē, kuo u haʻu ke feilaulau kia Sihova.
3 Es esmu nācis Tam Kungam upurēt. Un aicini Isaju pie tā upura, tad Es tev darīšu zināmu, ko tev būs darīt, un tev būs Man to svaidīt, ko Es tev noteikšu.
Pea ke ui ʻa Sese ki he feilaulau, pea te u fakahā kiate koe ʻaia te ke fai: pea ke pani maʻaku ʻaia te u lau kiate koe.”
4 Un Samuēls darīja, ko Tas Kungs bija runājis, un nāca uz Bētlemi. Tad tās pilsētas vecaji drebēdami viņam gāja pretī un sacīja: vai tu nāci ar mieru?
Pea naʻe fai ʻe Samuela ʻaia naʻe folofola ki ai ʻa Sihova. Pea naʻe tetetete ʻae kau mātuʻa ʻoe kolo ʻi heʻene hoko ki ai, ʻonau pehē, “ʻOku ke haʻu melino pe?”
5 Un viņš sacīja: ar mieru; es esmu nācis Tam Kungam upurēt. Svētījaties un nāciet ar mani pie tā upura. Un viņš svētīja Isaju un viņa dēlus un tos aicināja pie tā upura.
Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku ou haʻu melino pē: kuo u haʻu ke fai ʻae feilaulau kia Sihova: fakatapui ʻakimoutolu, pea mou haʻu mo au ki he feilaulau.” Pea naʻa ne fakatapui ʻa Sese mo hono ngaahi foha, ʻo ne ui ʻakinautolu ki he feilaulau.
6 Un notikās, kad tie nāca, tad viņš uzlūkoja Elijabu un domāja: tiešām, šis ir Tā Kunga priekšā Viņa svaidītais.
Pea ʻi heʻenau hoko mai, naʻe sio ia kia Iliape, pea pehē ʻe ia, “Ta ʻoku ʻi he ʻao ni ʻo Sihova ʻaia kuo ne pani.”
7 Bet Tas Kungs sacīja uz Samuēli: “Neuzlūko viņa ģīmi nedz viņa lielo garumu, jo Es viņu esmu atmetis. Jo tas nav tā, kā cilvēki redz. Jo cilvēks redz, kas priekš acīm, bet Tas Kungs uzlūko sirdi.”
Ka naʻe pehē ʻe Sihova kia Samuela, “ʻOua naʻa ke mamata ki hono mata, pea ki he māʻolunga ʻo hono sino; he kuo u liʻaki ia: he ʻoku ʻikai mamata ʻa Sihova ʻo hangē ko e mamata ʻae tangata; he ʻoku sio ʻae tangata ki he anga ʻoku hā ʻituʻa, ka ʻoku ʻafioʻi ʻe Sihova ʻae loto.”
8 Tad Isajus aicināja Abinadabu, un tam lika iet Samuēla priekšā; bet viņš sacīja: arī šo Tas Kungs nav izredzējis.
Hili ia naʻe ui ʻe Sese ke haʻu ʻa ʻApinatapi, ke ne ʻalu ange ʻi he ʻao ʻo Samuela. Pea naʻa ne pehē, ʻOku ʻikai fili ia foki ʻe Sihova.
9 Tad Isajus Šamum lika nākt priekšā. Bet viņš sacīja: arī šo Tas Kungs nav izredzējis.
Pea naʻe fekau ʻe Sese ke ʻalu ange ʻa Sama. Pea pehē ʻe ia, “ʻOku ʻikai fili foki ia ʻe Sihova.”
10 Tā Isajus saviem septiņiem dēliem lika nākt Samuēla priekšā, bet Samuēls sacīja uz Isaju: Tas Kungs nevienu no šiem nav izredzējis.
Pea naʻe toe fekau ʻe Sese ke ʻalu ange hono foha ʻe toko fitu ʻi he ʻao ʻo Samuela. Pea naʻe pehē ʻe Samuela kia Sese, “ʻOku ʻikai fili ʻe Sihova ʻakinautolu.”
11 Un Samuēls sacīja uz Isaju: vai šie tie jaunekļi visi? Un viņš sacīja: Tas jaunākais vēl atliek, un redzi, viņš gana avis. Tad Samuēls sacīja uz Isaju: nosūti un atvedi viņu šurp; jo mēs neapsēdīsimies, kamēr viņš nebūs atnācis.
Pea naʻe pehē ʻe Samuela kia Sese, “ʻOku ʻi heni hoʻo fānau kotoa pē?” Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku kei toe ʻae kimui, pea vakai, ʻoku ne tauhi ʻae fanga sipi.” Pea naʻe pehē ʻe Samuela kia Sese, “Fekau ke ʻomi ia: koeʻuhi ʻe ʻikai te tau nofo ki lalo kaeʻoua ke haʻu ia.”
12 Tad viņš nosūtīja un to atveda. Un tas bija sarkaniem vaigiem, skaistām acīm un jauku ģīmi. Tad Tas Kungs sacīja: celies un svaidi to, jo tas ir tas.
Pea naʻe fekau ʻe ia, ke ʻomi ia ki loto. Pea naʻe totototo mo e toulekeleka hono mata, ʻo matamatalelei ʻene hā mai. Pea naʻe pehē ʻe Sihova, “Tuʻu hake, ʻo pani ia; he ko eni ia.”
13 Tad Samuēls ņēma savu eļļas ragu un to svaidīja viņa brāļu vidū. Un Tā Kunga Gars nāca pār Dāvidu no šīs dienas un joprojām. Un Samuēls cēlās un nogāja uz Rāmatu.
Pea naʻe toki toʻo ʻe Samuela ʻae nifoʻi manu naʻe ʻi ai ʻae lolo, ʻo ne pani ia ʻi he ʻao ʻo hono ngaahi kāinga; pea naʻe hoko ʻae Laumālie ʻo Sihova kia Tevita talu mei he ʻaho ko ia. Pea naʻe tuʻu ʻa Samuela ʻo ʻalu ki Lama.
14 Un Tā Kunga Gars atkāpās no Saula, un viņu biedināja ļauns gars no Tā Kunga.
Ka naʻe mahuʻi ʻae Laumālie ʻo Sihova meia Saula, pea naʻe fakamamahiʻi ia ʻe he laumālie kovi meia Sihova.
15 Tad Saula kalpi uz to sacīja: redzi jel, ļauns gars no Dieva tevi biedina.
Pea naʻe pehē ʻe he kau tamaioʻeiki ʻa Saula kiate ia, “Ko eni, vakai, ko e laumālie kovi mei he ʻOtua ʻoku ne fakamamahiʻi koe.
16 Lai saka mūsu kungs uz saviem kalpiem, kas tavā priekšā stāv, lai tie meklē kādu vīru, kas māk spēlēt uz koklēm, un kad tas ļaunais gars no Dieva pār tevi nāk, tad lai viņš ar savu roku spēlē, tad tev paliks labāki.
Ke fekau mai ni ʻe homau ʻeiki ki hoʻo kau tamaioʻeiki, ʻoku ʻi ho ʻao, ke kumi ha tangata ʻoku poto ʻi he tā ʻoe haʻape: pea ʻe hoko ʻo pehē, ʻoka ʻiate koe ʻae laumālie kovi mei he ʻOtua, pea ʻe tā ʻe ia ʻaki hono nima, pea te ke moʻui ai.”
17 Tad Sauls sacīja uz saviem kalpiem: lūkojiet man jel pēc tāda vīra, kas labi māk spēlēt, un atvediet to pie manis.
Pea naʻe pehē ʻe Saula ki heʻene kau tamaioʻeiki, “Ko eni, mou kumi leva ni ha tangata ʻoku poto ʻi he tā meʻa faiva pea ʻomi ia kiate au.”
18 Tad viens no viņa sulaiņiem atbildēja un sacīja: raugi, es esmu redzējis vienu Isajus dēlu Bētlemē, tas māk labi spēlēt un ir spēcīgs varonis un karavīrs un gudrs vārdos un skaists no auguma, un Tas Kungs ir ar viņu.
Pea naʻe lea ai ʻae tamaioʻeiki ʻe tokotaha, ʻo pehē, “Vakai, naʻaku mamata ki he foha ʻo Sese ko e tangata Petelihema, ʻaia ʻoku poto ʻi he tā, pea ko e tangata toʻa ʻaupito ia, mo e tangata tau, pea ʻoku anga fakapotopoto, pea ko e tangata matamatalelei, pea ʻoku ʻiate ia ʻa Sihova.”
19 Tad Sauls sūtīja vēstnešus pie Isajus un tam sacīja: sūti pie manis savu dēlu Dāvidu, kas ir pie avīm.
Ko ia naʻe fekau ai ʻe Saula ʻae kau talafekau kia Sese, ʻo pehē, “Tuku mai ho foha ko Tevita, ʻaia ʻoku ʻi he fanga sipi, ke haʻu kiate au.”
20 Tad Isajus ņēma ēzeli ar maizi un trauku vīna un vienu kazlēnu, un to sūtīja Saulam caur sava dēla Dāvida roku.
Pea naʻe ʻave ʻe Sese ʻae ʻasi naʻe tauloto mā, mo e hina uaine, mo e ʻuhikiʻi sipi, ʻo ne ʻatu ia kia Saula ʻi he nima ʻo hono foha ko Tevita.
21 Tā Dāvids nāca pie Saula un stāvēja viņa priekšā, un tas viņu ļoti iemīlēja, un viņš tam bija par bruņu nesēju.
Pea naʻe hoko ange ʻa Tevita kia Saula, ʻo tuʻu ʻi hono ʻao: pea naʻe ʻofa lahi ia kiate ia; pea hoko ia ko hono hoa tau.
22 Un Sauls sūtīja pie Isajus un lika sacīt: lai jel Dāvids paliek pie manis, jo viņš ir žēlastību atradis manās acīs.
Pea naʻe fekau ʻe Saula kia Sese, ʻo pehē, “ʻOku ou kole kiate koe tuku mai ʻa Tevita ke nofo ia ʻi hoku ʻao; he ʻoku ou leleiʻia ai au.”
23 Un notikās, kad gars no Dieva nāca pār Saulu, tad Dāvids ņēma kokles un spēlēja ar savu roku: tad Sauls atspirga un tam palika labāki, un tas ļaunais gars no viņa atstājās.
Pea ʻi he hoko kia Saula ʻae laumālie mei he ʻOtua, pea pehē, naʻe toʻo ʻe Tevita ʻae haʻape ʻo ne tā ʻaki ia hono nima: pea naʻe fakafiemālie ai ʻa Saula, pea moʻui ai, pea naʻe ʻalu ʻiate ia ʻae laumālie kovi.