< Romanos 10 >
1 Fratres, voluntas quidem cordis mei, et obsecratio ad Deum, fit pro illis in salutem.
Mu vennad ja õed, mu südamesoov − mu palve Jumalale − on Iisraeli rahva pääste!
2 Testimonium enim perhibeo illis quod aemulationem Dei habent, sed non secundum scientiam.
Ma võin tunnistada nende innukast pühendumisest Jumalale, kuid selle aluseks ei ole teadmine, kes ta tegelikult on.
3 Ignorantes enim iustitiam Dei, et suam quaerentes statuere, iustitiae Dei non sunt subiecti.
Nad ei saa aru, kuidas teeb Jumal nad enda ees õigeks, ja nad üritavad end ise õigeks teha. Nad ei võta omaks seda, kuidas Jumal inimesed õigeks teeb.
4 Finis enim legis, Christus, ad iustitiam omni credenti.
Sest Kristus on seaduse täitumine. Kõik, kes temasse usuvad, tehakse õigeks.
5 Moyses enim scripsit, quoniam iustitiam, quae ex lege est, qui fecerit homo, vivet in ea.
Mooses kirjutas: „Igaüks, kes teeb seadusele kuuletudes õigust, elab.“
6 Quae autem ex fide est iustitia, sic dicit: Ne dixeris in corde tuo: quis ascendet in caelum? id est, Christum deducere:
Kuid usust tuleneva õiguse täitmise hoiak ütleb nii: „„Ärge küsige „kes läheb taevasse?“(paludes tuua Kristust alla)“
7 aut quis descendet in abyssum? hoc est, Christum a mortuis revocare. (Abyssos )
ega „kes läheb surnute asupaika?“(paludes tuua Kristust surnuist tagasi).“ (Abyssos )
8 Sed quid dicit Scriptura? Prope est verbum in ore tuo, et in corde tuo: hoc est verbum fidei, quod praedicamus.
Tegelikult ütleb Pühakiri: „Sõnum on teile väga lähedal − see on see, millest te räägite ja mis on teie mõtteis.“Õigupoolest põhineb see sõnum usul, mida esitame.
9 Quia si confitearis in ore tuo Dominum Iesum, et in corde tuo credideris quod Deus illum suscitavit a mortuis, salvus eris.
Sest kui kuulutate, et võtate Jeesuse Issandana vastu, ja olete oma meeltes veendunud, et Jumal äratas ta surnuist üles, siis saate päästetud.
10 Corde enim creditur ad iustitiam: ore autem confessio fit ad salutem.
Teie usk Jumalasse teeb teid õigeks ja heaks ning teid päästab see, et tunnistate avalikult Jumala vastuvõtmist.
11 Dicit enim Scriptura: Omnis, qui credit in illum, non confundetur.
Nagu Pühakiri ütleb: „Kes temasse usuvad, ei pettu.“
12 Non enim est distinctio Iudaei, et Graeci: nam idem Dominus omnium, dives in omnes, qui invocant illum.
Ei ole mingit vahet juudil ja kreeklasel, sest sama Issand on kõigi Issand ja tema annab heldelt igaühele, kes temalt palub.
13 Omnis enim, quicumque invocaverit nomen Domini, salvus erit.
Sest „igaüks, kes Issanda nimele toetub, päästetakse“.
14 Quomodo ergo invocabunt, in quem non crediderunt? Aut quomodo credent ei, quem non audierunt? Quomodo autem audient sine praedicante?
Aga kuidas saavad inimesed toetuda kellelegi, kellesse nad ei usu? Kuidas saavad nad uskuda kellessegi, kellest nad kuulnud ei ole? Kuidas saavad nad kuulda, kui neile ei räägita?
15 Quomodo vero praedicabunt nisi mittantur? sicut scriptum est: Quam speciosi pedes evangelizantium pacem, evangelizantium bona!
Kuidas saavad nad minna välja ja teistele rääkida, kui neid ei läkitata? Just nagu Pühakiri ütleb: „Kes toovad hea uudise, on tõeliselt oodatud!“
16 Sed non omnes obediunt Evangelio. Isaias enim dicit: Domine quis credidit auditui nostro?
Aga mitte kõik ei võta head uudist vastu. Nagu Jesaja küsib: „Issand, kes on uskunud sõnumit, mida nad meilt on kuulnud?“
17 Ergo fides ex auditu, auditus autem per verbum Christi.
Usk Jumalasse tuleb kuulmisest, Kristuse sõnumi kuulmisest.
18 Sed dico: Numquid non audierunt? Et quidem in omnem terram exivit sonus eorum, et in fines orbis terrae verba eorum.
Asi ei ole selles, nagu poleks nad kuulnud. Hoopis vastupidi: „Nende hääli, kes kõnelevad Jumalast, on kuulda üle kogu maa − nende sõnum läks välja kogu maailma.“
19 Sed dico: Numquid Israel non cognovit? Primus Moyses dicit: Ego ad aemulationem vos adducam in non gentem: in gentem insipientem, in iram vos mittam.
Seega on mu küsimus: „Kas Iisrael ei teadnud?“Kõigepealt ütleb Mooses: „Ma muudan su kadedaks, kasutades inimesi, kes pole isegi mitte rahvus; ma muudan su vihaseks, kasutades asjatundmatuid võõramaalasi!“
20 Isaias autem audet, et dicit: Inventus sum a non quaerentibus me: palam apparui iis, qui me non interrogabant.
Jesaja ütles seda siis veel karmimalt: „Mind leidsid inimesed, kes mind isegi ei otsinud; ma ilmutasin end inimestele, kes isegi minu järele ei küsinud.“
21 Ad Israel autem dicit: Tota die expandi manus meas ad populum non credentem, et contradicentem mihi.
Nagu ütleb Jumal Iisraelile: „Kogu päeva sirutasin ma oma käsi sõnakuulmatu ja kangekaelse rahva poole.“