< Marcum 5 >

1 Et venerunt trans fretum maris in regionem Gerasenorum.
Adudagi Jisu amadi mahakki tung-inbasingna Galilee patki wangmada leiba Gerasa-gi lamda thunglammi.
2 Et exeunti ei de navi, statim occurrit de monumentis homo in spiritu immundo,
Amasung Jisuna hidagi hek kumthabaga, phattaba thawai changba mi amana mongpham maraktagi Ibungobu unanaba thoraklammi.
3 qui domicilium habebat in monumentis, et neque catenis iam quisquam poterat eum ligare:
Nupa adu mongpham marakta leibani. Aduga kana amatana mahakpu amuk hanna yotlina punduna thamba ngamdre.
4 quoniam saepe compedibus et catenis vinctus, dirupisset catenas, et compedes comminuisset, et nemo poterat eum domare.
Makhoina mahakki makhong makhut adu kayarak hanna pullurabani adubu mahakpu hek punba khudingmakta mahakna yotli adu thadatli amasung yotling phalang adubu matek matek thudek-i. Mahak yamna kanba maramna kanamatana mahakpu phajinba ngamlamde.
5 et semper die ac nocte in monumentis, et in montibus erat, clamans, et concidens se lapidibus.
Ahing nungthil animak mahakna mongpham marakta amadi chingda koichat chattuna koirao laoraga masa mathantabu nungna sudatcharammi.
6 Videns autem Iesum a longe, cucurrit, et adoravit eum:
Jisuna lapna leiringeida mahakna Jisubu urammi aduga mahakna chellaktuna Ibungogi mangda khuru khudak kunduna tuthajarammi.
7 et clamans voce magna dixit: Quid mihi, et tibi, Iesu fili Dei altissimi? adiuro te per Deum, ne me torqueas.
Amasung mahakna ahouba khonjelda laoraduna hairak-i, “He Jisu, khwaidagi wangthoiraba Mapu Ibungogi Machanupa! Nangna eingonda kari touba pambage? Eina Mapu Ibungo panduna haijari, eibu ot-neiduna cheirak pibiganu!”
8 Dicebat enim illi: Exi spiritus immunde ab homine isto.
(Mahakna masi haibagi maramdi Jisuna, “Phattaba thawai, mi asidagi thokkhro!” haina hanna haikhibagini.)
9 Et interrogabat eum: Quod tibi nomen est? Et dicit ei: Legio mihi nomen est, quia multi sumus.
Maduda Jisuna mangonda hanglak-i, “Naming kari kou-i?” Mahakna khumlak-i, “Eigi mingdi ‘Tenggol’ kou-i, maramdi eikhoi yammi!”
10 Et deprecabantur eum multum, ne se expelleret extra regionem.
Aduga mahakna Jisuda makhoibu mapham adudagi tanthokpidanaba hanjin hanjin haijarammi.
11 Erat autem ibi circa montem grex porcorum magnus, pascens in agris.
Matam aduda manak nakpa ching-ya amada ok sanggu ama machinjak chaduna leirammi.
12 Et deprecabantur eum spiritus, dicentes: Mitte nos in porcos ut in eos introeamus.
Maram aduna phattaba thawaising aduna Jisuda nonjaduna haijarak-i, “Eikhoibu oksing asida thabiduna makhoida chang-hanbiyu.”
13 Et concessit eis statim Iesus. Et exeuntes spiritus immundi introierunt in porcos: et magno impetu grex praecipitatus est in mare ad duo millia, et suffocati sunt in mari.
Adudagi Ibungona makhoida ayaba adu pire, amasung phattaba thawaisingduna mi adudagi thokkhraga oksing aduda changkhre. Chaorakna masing lising animuk oiba ok sanggu adu angamba adudagi pat tamna thuna chenthakhiduna pat aduda iraknaduna sire.
14 Qui autem pascebant eos, fugerunt, et nunciaverunt in civitatem, et in agros. Et egressi sunt videre quid esset factum:
Maduda ok sellambasing aduna chenkhiduna saharduda amadi khunsingda thoudok adugi paodu sandokle. Adudagi misingna thokkhiba thoudok adu yengnanabagidamak mapham aduda laklammi.
15 et veniunt ad Iesum: et vident illum, qui a daemonio vexabatur, sedentem, vestitum, et sanae mentis, et timuerunt.
Amasung makhoina Jisugi nakta lakpada, phattaba thawai tenggol changlamba nupa aduna maphamduda maphi marol ningthina settuna amadi wakhal tana phambadu ubada makhoi loina kire.
16 Et narraverunt illis, qui viderant, qualiter factum esset ei, qui daemonium habuerat, et de porcis.
Aduga phattaba thawaising changlamba nupa amasung oksing aduda kari thokkhibage haibadu uhoubasingna makhoida tamle.
17 Et rogare coeperunt eum ut discederet de finibus eorum.
Maram aduna Jisubu makhoigi lam adu thadoktuna chatpikhinaba makhoina Jisuda haijare.
18 Cumque ascenderet navim, coepit illum deprecari, qui a daemonio vexatus fuerat, ut esset cum illo,
Aduga Jisuna hida kakhatpa matamda phattaba thawaising changlamba nupa aduna Jisuda nonjaduna haijarak-i, “Eisu Ibungoga loinana chatchage!”
19 et non admisit eum, sed ait illi: Vade in domum tuam ad tuos, et annuncia illis quanta tibi Dominus fecerit, et misertus sit tui.
Adubu madu Jisuna yakhide. Amasung Ibungona mangonda hairak-i, “Nahakna nayumda amasung nahakki oiba mising adugi manakta handuna Mapu Ibungona nahakkidamak kayada chaoba thabak toubikhiba amadi nahakpu kayagi matik nungsibiba haibadu makhoida tamlu.”
20 Et abiit, et coepit praedicare in Decapoli, quanta sibi fecisset Iesus: et omnes mirabantur.
Maduda mahakna chatkhiduna Decapolis haina khangnaba Sahar Tara adugi mapham khudingda Jisuna mangonda toubikhibasing adu sandokpa hourammi. Amasung madu taba mi pumnamakna ngaklammi.
21 Et cum ascendisset Iesus in navi rursum trans fretum, convenit turba multa ad eum, et erat circa mare.
Adudagi Jisuna patki wangmada amuk hallakle. Aduga yamlaba miyam amana Ibungogi akoibada tillare.
22 Et venit quidam de archisynagogis nomine Iairus: et videns eum, procidit ad pedes eius,
Adudagi Jairus kouba synagogue-ki luchingba amana mapham aduda lakle, aduga mahakna Jisubu ubaga Jisugi khuyakhada tuthajaduna,
23 et deprecabatur eum multum, dicens: Quoniam filia mea in extremis est, Veni, impone manum tuam super eam, ut salva sit, et vivat.
yamna nollukna haijarak-i, “Eigi piklibi ichanupi sigadabagi phibhamda yamna kanna nare. Mahakna naba phajaduna hingjananaba, Ibungona lakpiduna mahakki mathakta Ibungogi khut thambiyu.”
24 Et abiit cum illo, et sequebatur eum turba multa, et comprimebant eum.
Maduda Jisuna Jairus-ka loinana chatminnare. Amasung yamlaba miyam amana Ibungogi matung illammi aduga makhoina Ibungogi akoibada krik-krik innaduna chatlammi.
25 Et mulier, quae erat in profluvio sanguinis annis duodecim,
Mapham aduda chahi taranithoi chupna ee taduna naraklabi nupi ama leirammi.
26 et fuerat multa perpessa a compluribus medicis: et erogaverat omnia sua, nec quidquam profecerat, sed magis deterius habebat:
Mahakna layengba mi kaya amada yengduna awaba kaya khangkhre aduga mahakki areiba sel pumbasu sijinnakhre, adubu phagatlakpagi mahutta anaba henna henjillammi.
27 cum audisset de Iesu, venit in turba retro, et tetigit vestimentum eius:
Mahakna Jisugi maramda taraduna miyam marakta Ibungogi tunglomda laklaga mahak masa mathanta “Eina Ibungogi phi asi sokta sokcharabadi, ei naba phajagani” haina mapukningda khanjabaga loinana Ibungogi phida sokcharammi.
28 dicebat enim: Quia si vel vestimentum eius tetigero, salva ero.
29 Et confestim siccatus est fons sanguinis eius: et sensit corpore quia sanata esset a plaga.
Mahakna Ibungogi phi adu hek sokchabaga, khudak aduda mahakki ee tarambadu lepkhre; amasung mahak masana masada leiba anaba adu phajare haibadu khangjakhi.
30 Et statim Iesus in semetipso cognoscens virtutem, quae exierat de illo, conversus ad turbam, aiebat: Quis tetigit vestimenta mea?
Maduda Jisuna mangondagi panggal thokkhre haibadu khudak aduda khangladuna, miyam aduda onsillaktuna hanglak-i, “Kanana eigi phi sokkhibage?”
31 Et dicebant ei discipuli sui: Vides turbam comprimentem te, et dicis: Quis me tetigit?
Ibungogi tung-inbasingna khumlak-i, “Yengbiyu, miyamsing asina Ibungogi akoibada krik-krik innaduna leiri; aduga ‘Kanana eibu sokkhibage?’ haina karigi Ibungona hangbiribano?”
32 Et circumspiciebat videre eam, quae hoc fecerat.
Adubu mangonda sokkhibi nupi adubu unanaba Ibungona koina yenglammi.
33 Mulier vero timens et tremens, sciens quod factum esset in se, venit et procidit ante eum, et dixit ei omnem veritatem.
Nupi aduna mangonda kari thokkhibage haibadu khanglabada kibana masadu niklammi amasung mahakna laktuna Ibungogi khuyakhada tuthajaraga thokkhiba thoudok pumnamak Ibungoda tamjare.
34 Ille autem dixit ei: Filia, fides tua te salvam fecit: vade in pace, et esto sana a plaga tua.
Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Ichanupi, nanggi thajabana nahakpu phahanbire. Ingthana chatlo, aduga nahakki laina adudagi phajaro!”
35 Adhuc eo loquente, veniunt nuncii ad archisynagogum, dicentes: Quia filia tua mortua est: quid ultra vexas Magistrum?
Jisuna masi hairingeida synagogue-ki luchingba Jairus-ki yumdagi mi khara laklaga mangonda hairak-i, “Nahakki nachanupi sire. Oja Ibungobu amuk wahallubagi kari kanagani?”
36 Iesus autem audito verbo, quod dicebatur, ait archisynagogo: Noli timere: tantummodo crede.
Makhoina haibadu hek tabaga karisu thousaba toudana Ibungona Jairus-ta hairak-i, “Kiganu, thada thajou.”
37 Et non admisit quemquam se sequi nisi Petrum, et Iacobum, et Ioannem fratrem Iacobi.
Adudagi Peter, Jacob amadi mahakki manao John nattana atei kana amatabu mahakka loinana chatminnaba Ibungona yadre.
38 Et veniunt in domum archisynagogi, et videt tumultum, et flentes, et eiulantes multum.
Amasung makhoina Jairus-ki yumda lakle aduga mapham aduda irang langba, kappa laoba amadi tengtha nawoiba Ibungona ure.
39 Et ingressus, ait illis: Quid turbamini, et ploratis? puella non est mortua, sed dormit.
Adudagi Ibungona changsinduna makhoida hairak-i, “Karigi nakhoina irang langduna kapna-laonaribano? Angang asi siba natte, mahak tumlibani!”
40 Et irridebant eum. Ipse vero eiectis omnibus assumit patrem, et matrem puellae, et qui secum erant, et ingreditur ubi puella erat iacens.
Maduda makhoina Ibungoda karemnaduna noknarammi. Adubu Ibungona makhoi pumnamak mapanda thok-hankhraga, angangdugi mama mapa amadi Ibungogi tung-inba ahumduga loinana, angangduna hipliba ka aduda changle.
41 Et tenens manum puellae, ait illi: Talitha cumi, quod est interpretatum: Puella (tibi dico) surge.
Aduga Ibungona angang adugi khut pairaduna hairak-i, “Talitha kumi!” haibagi wahanthokti, “Nupimacha, eina nangonda hairi, hougatlu!”
42 et confestim surrexit puella, et ambulabat: erat autem annorum duodecim: et obstupuerunt stupore magno.
Khudaktuda nupimachadu hougattuna koichat chatle. (Mahak chahi taranithoi surabini.) Maduda makhoi yamna ngaklammi.
43 Et praecepit illis vehementer ut nemo id sciret: et iussit dari illi manducare.
Adubu Ibungona makhoida kana amatada haidoktanaba akanba yathang pirammi, aduga mahakna makhoida hairak-i, “Nupimacha aduda chanaba khara piyu.”

< Marcum 5 >