< Lamentationes 5 >

1 Recordare Domine quid acciderit nobis: intuere, et respice opprobrium nostrum.
Rangarirai Jehovha, zvakatiwira; tarirai, mugoona kunyadziswa kwedu.
2 Hereditas nostra versa est ad alienos: domus nostrae ad extraneos.
Nhaka yedu yakapiwa kuvatorwa, misha yedu kumabvakure.
3 Pupilli facti sumus absque patre, matres nostrae quasi viduae.
Tava nherera, hatina vabereki, vanamai vedu sechirikadzi.
4 Aquam nostram pecunia bibimus: ligna nostra pretio comparavimus.
Tinofanira kutenga mvura yatinonwa; huni dzedu dzinongowanikwa chete nomutengo.
5 Cervicibus nostris minabamur, lassis non dabatur requies.
Avo vanotidzinganisa vari pedyo pedyo; taneta uye hatina zororo.
6 Aegypto dedimus manum, et Assyriis ut saturaremur pane.
Takazviisa pasi peIjipiti neAsiria, kuti tiwane chingwa chakakwana.
7 Patres nostri peccaverunt, et non sunt: et nos iniquitates eorum portavimus.
Madzibaba edu akatadza uye vakafa, uye tava kurangwa nokuda kwavo.
8 Servi dominati sunt nostri: non fuit qui redimeret de manu eorum.
Varanda vanotitonga, uye hapana angatisunungura kubva pamaoko avo.
9 In animabus nostris afferebamus panem nobis, a facie gladii in deserto.
Tinowana chingwa chedu nokuisa upenyu hwedu munjodzi, nokuda kwomunondo murenje.
10 Pellis nostra, quasi clibanus exusta est a facie tempestatum famis.
Ganda redu rava kupisa sechoto, nokuda kwokupisa kwenzara.
11 Mulieres in Sion humiliaverunt, et virgines in civitatibus Iuda.
Vakachinya vakadzi muZioni, mhandara, mumaguta eJudha.
12 Principes manu suspensi sunt: facies senum non erubuerunt.
Machinda akasungirirwa namaoko avo; vakuru havakudzwi.
13 Adolescentibus impudice abusi sunt: et pueri in ligno corruerunt.
Majaya anoshanda paguyo; vakomana vanotatarika vakatakura mitoro yehuni.
14 Senes defecerunt de portis: iuvenes de choro psallentium.
Vakuru vakabva pasuo reguta; majaya akarega kuimba kwavo.
15 Defecit gaudium cordis nostri: versus est in luctum chorus noster.
Mufaro mumwoyo medu waguma; kutamba kwedu kwapinduka kukava kuchema.
16 Cecidit corona capitis nostri: vae nobis, quia peccavimus.
Korona yawa kubva pamusoro wedu. Tine nhamo isu, nokuti takatadza!
17 Propterea moestum factum est cor nostrum, ideo contenebrati sunt oculi nostri.
Nokuda kwaizvozvi mwoyo yedu yapera simba, nokuda kwezvinhu izvi meso edu otadza kuona,
18 Propter montem Sion quia disperiit, vulpes ambulaverunt in eo.
nokuti Gomo reZioni rava dongo, makava ofambamo.
19 Tu autem Domine in aeternum permanebis, solium tuum in generatione et generationem.
Imi Jehovha, munotonga nokusingaperi; chigaro chenyu choushe chiripo kuzvizvarwa zvose.
20 Quare in perpetuum oblivisceris nostri? derelinques nos in longitudine dierum?
Sei muchigara muchitikanganwa? Sei muchitikanganwa kwenguva yakareba kudai?
21 Converte nos Domine ad te, et convertemur: innova dies nostros, sicut a principio.
Tidzoserei kwamuri, Jehovha, kuti tigodzoka; vandudzai mazuva edu senguva yekare,
22 Sed proiiciens repulisti nos, iratus es contra nos vehementer.
kana musina kutiramba zvachose kana kutitsamwira zvikuru kwazvo.

< Lamentationes 5 >