< Isaiæ 40 >

1 Consolamini, consolamini popule meus, dicit Deus vester.
E HOOMAHA aku, e hoomaha aku oukou i ko'u poe kanaka, Wahi a ke Akua o oukou.
2 Loquimini ad cor Ierusalem, et advocate eam: quoniam completa est malitia eius, dimissa est iniquitas illius: suscepit de manu Domini duplicia pro omnibus peccatis suis.
E olelo hoomaha aku i ko Ierusalema, E kahea aku hoi ia ia, ua pau kona kaua ana, Ua kalaia hoi kona hala; No ka mea, ma ka lima o Iehova, Ua loaa papalua ia ia no na hewa ona a pau.
3 Vox clamantis in deserto: Parate viam Domini, rectas facite in solitudine semitas Dei nostri.
Ka leo o ka mea e kala ana, ma ka waonahele, E hoomakaukau oukou i alanui no Iehova, E hoopololei hoi ma ka waoakua, I kuamoo no ko kakou Akua.
4 Omnis vallis exaltabitur, et omnis mons et collis humiliabitur, et erunt prava in directa, et aspera in vias planas.
E hoopihaia'na na awawa a pau, A e hoohaahaaia'na na mauna a pau, a me na puu; E lilo no ka mea kekee i pololei, A me kahi puupuu i laumania.
5 Et revelabitur gloria Domini, et videbit omnis caro pariter quod os Domini locutum est.
E hoikeia mai no ka nani o Iehova, A e ike pu aku no na kanaka a pau; No ka mea, na ka waha o Iehova i olelo mai.
6 Vox dicentis: Clama. Et dixi: Quid clamabo? Omnis caro foenum, et omnis gloria eius quasi flos agri.
I mai la ka leo, E kala aku. I aku la ia, Heaha ka'u o kala'i? He mauu no na kanaka a pau, Ua like hoi kona nani a pau me ka pua o ke kula;
7 Exiccatum est foenum, et cecidit flos, quia spiritus Domini sufflavit in eo. Vere foenum est populus:
Mimino ka mauu, a mae wale ka pua, Ke pa mai ka makani o Iehova maluna ona; He oiaio no, he mauu keia poe kanaka.
8 exiccatum est foenum, et cecidit flos: Verbum autem Domini nostri manet in aeternum.
Mimino ka mauu, a mae wale ka pua; Aka, o ka olelo a ko kakou Akua, e kupaa mau loa no ia.
9 Super montem excelsum ascende, tu qui evangelizas Sion: exalta in fortitudine vocem tuam, qui evangelizas Ierusalem: exalta, noli timere. Dic civitatibus Iuda: Ecce Deus vester:
E ka mea hai i ka olelo maikai no Ziona, E pii aku oe iluna o ka mauna kiekie; E ka mea hai i ka olelo maikai no Ierusalema, E hookiekie oe i kou leo me ka ikaika; E hookiekie hoi, mai makau; E olelo ae i na kulanakauhale o ka Iuda, Aia hoi ko oukou Akua!
10 ecce Dominus Deus in fortitudine veniet, et brachium eius dominabitur: ecce merces eius cum eo, et opus illius coram illo.
Aia hoi, e hele mai ana ka Haku, o Iehova me ka ikaika, Na kona lima no e malama ia; Aia hoi, me ia pu no kana uku mai, A o kana ukuhuna hoi ma kona alo.
11 Sicut pastor gregem suum pascet: in brachio suo congregabit agnos, et in sinu suo levabit, foetas ipse portabit.
E hanai no oia i kana ohana me he kahuhipa la; E hoiliili no hoi i na keikihipa i kona lima, A hiipoi hoi ia lakou ma kona poli, A alakai i ka poe hanai waiu.
12 Quis mensus est pugillo aquas, et caelos palmo ponderavit? quis appendit tribus digitis molem terrae, et libravit in pondere montes, et colles in statera?
Owai ka mea i ana i na wai maloko o ka poho o kona lima? A ana aku hoi i na lani ma ke kikoo, A ana no hoi i ka lepo o ka honua iloko o ka mea ana, A kaupaona i na kuahiwi ma na mea kaupaona, A me na mauna hoi maloko o na paonakaulike?
13 Quis adiuvit spiritum Domini? aut quis consiliarius eius fuit, et ostendit illi?
Owai ka mea i alakai i ka Uhane o Iehova, A noho i kakaolelo nona, a ao aku ia ia?
14 Cum quo iniit consilium, et instruxit eum, et docuit eum semitam iustitiae, et erudivit eum scientiam, et viam prudentiae ostendit illi?
Me wai la oia i kukakuka pu ai? Nawai hoi i ao aku ia ia, A kuhikuhi hoi ia ia i ke ia ala o ka pono, A hoike aku ia ia i ke ala o ka naauao?
15 Ecce Gentes quasi stilla situlae, et quasi momentum staterae reputatae sunt: ecce insulae quasi pulvis exiguus.
Aia hoi, ua like na lahuikanaka, me ke kulu hookahi o ka bakeke, A ua manaoia hoi o like me ka huna lepo uuku maloko o na mea kaulike; Kaikai oia i na aina me he mea uuku la.
16 Et Libanus non sufficiet ad succendendum, et animalia eius non sufficient ad holocaustum.
Aole i nui o Lebanona i mea puhi, Aole hoi i nui kolaila holoholona, i mea mohaikuni.
17 Omnes gentes quasi non sint, sic sunt coram eo, et quasi nihilum et inane reputatae sunt ei.
Me he mea ole la na lahuikanaka a pau imua ona, A ua manaoia lakou e ia ua uuku iho i ka ole, He mea lapuwale loa hoi.
18 Cui ergo similem fecisti Deum? aut quam imaginem ponetis ei?
Me wai oukou e hoohalike ai i ke Akua? Heaha ka mea like, e hoohalike ai oukou me ia?
19 Numquid sculptile conflavit faber? aut aurifex auro figuravit illud, et laminis argenteis argentarius?
O ka mea hana, hoohehee no oia i akuakii, A o ka mea hana gula, hohola ae la oia i ke gula maluna o ia mea, A hana hoi i na kaula kala.
20 Forte lignum, et imputribile elegit: artifex sapiens quaerit quomodo statuat simulacrum, quod non moveatur.
A o ka mea loaa ole ka mohai no ka hune, Wae no oia i wahi laau popo ole; A imi aku la i kahuna akamai i ka hana, Nana e hoomakaukau i akuakii kalaiia naueue ole.
21 Numquid non scitis? numquid non audistis? numquid non annunciatum est vobis ab initio? numquid non intellexistis fundamenta terrae?
Aole anei oukou i ike, aole hoi i lohe? Aole anei i haiia mai ia oukou mai kinohi mai? Aole anei oukou i hoomaopopo, mai ka hookumu ana o ka honua?
22 Qui sedet super gyrum terrae, et habitatores eius sunt quasi locustae: qui extendit velut nihilum caelos, et expandit eos sicut tabernaculum ad inhabitandum.
Oia no ke noho ma ka poai o ka honua, A ua like hoi kolaila poe e noho ana me na uhini; Nana no e hoopalahalaha aku na lani me he paku la, A hohola no hoi lakou me he hale lole la, kahi e noho ai.
23 Qui dat secretorum scrutatores quasi non sint, iudices terrae velut inane fecit:
Oia ke hoolilo i na'lii i mea ole, A me na lunakanawai o ka honua, me he mea lapuwale la.
24 et quidem neque plantatus, neque satus, neque radicatus in terra truncus eorum: repente flavit in eos, et aruerunt, et turbo quasi stipulam auferet eos.
He oiaio, aole lakou e kanuia, Ho oiaio, aole lakou e luluia, He oiaio, aole e paa ka lakou kumu maloko o ka honua; A e puhi mai Oia maluna o lakou, a e mae wale lakou, A e lawe no ka puahiohio ia lakou me he opala la.
25 Et cui assimilastis me, et adaequastis, dicit sanctus?
Me wai la hoi oukou e hoohalike ai ia'u? A e like au me wai? wahi a ka Mea Hemolele.
26 Levate in excelsum oculos vestros, et videte quis creavit haec: qui educit in numero militiam eorum, et omnes ex nomine vocat: prae multitudine fortitudinis et roboris, virtutisque eius, neque unum reliquum fuit.
E alawa ae i ko oukou mau maka iluna, E nana hoi i ka Mea nana i hana i kela mau mea, Alakai aku no oia i ko lakou lehulehu a pau ma ka helu ana. Hea aku no oia ia lakou a pau ma ka iuoa, No ka nui loa o kona mana, a me ka mana loa o kona ikaika; Aohe mea o lakou i nalowale.
27 Quare dicis Iacob, et loqueris Israel: Abscondita est via mea a Domino, et a Deo meo iudicium meum transivit?
No ke aha la oe e olelo ai, o Iakoba, A kamailio iho, e ka Iseraela, Ua hunaia ko'u ala, mai o Iehova aku, Ua hoaloia ko'u hoaponoia mai ko'u Akua aku?
28 Numquid nescis, aut non audisti? Deus sempiternus Dominus, qui creavit terminos terrae: non deficiet, neque laborabit, nec est investigatio sapientiae eius.
Aole anei oe i ike, aole anei oe i lohe? O ke Akua mau loa o Iehova, O ka mea nana i hana i na kukulu o ka honua; Aole ia e maule, aole hoi e luhi; Aohe mea e hiki ke hoomaopopo i kona ike.
29 Qui dat lasso virtutem: et his, qui non sunt, fortitudinem et robur multiplicat.
Nana no i haawi i ka ikaika i ka mea i maule; A o ka mea ikaika ole, hoomahuahua no ia i ka ikaika.
30 Deficient pueri, et laborabunt, et iuvenes in infirmitate cadent.
E maule auanei ka poe ui, a e maloeloe hoi, E kulanalana loa no na kanaka hou:
31 Qui autem sperant in Domino, mutabunt fortitudinem, assument pennas sicut aquilae, current et non laborabunt, ambulabunt et non deficient.
Aka, o ka poe hilinai aku ia Iehova, e ulu hou no ko lakou ikaika; E pii eheu aku no lakou iluna, e liko me na aito; E holo no lakou, aole hoi e maloeloe, E hele mua no lakou, aole hoi e maule.

< Isaiæ 40 >