< Thessalonicenses Ii 2 >

1 Rogamus autem vos fratres per adventum Domini nostri Iesu Christi, et nostrae congregationis in ipsum:
Na, he mea tenei na matou ki a koutou, e oku teina, mo te taenga mai o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti, mo to tatou huihuinga atu ano ki a ia;
2 ut non cito moveamini a vestro sensu, neque terreamini, neque per spiritum, neque per sermonem, neque per epistolam tamquam per nos missam, quasi instet dies Domini.
Kei hohoro te rurea o o koutou hinengaro, kei ohorere ranei i ta te wairua, i ta te kupu, i ta te pukapuka ranei e kiia ana na matou, e mea ana kua tae tonu mai inaianei te ra o te Ariki.
3 Nequis vos seducat ullo modo: quoniam nisi venerit discessio primum, et revelatus fuerit homo peccati, filius perditionis,
Kei tinihangatia koutou i tetahi mea e te tangata: e kore hoki e tae wawe mai, kia matua tae mai te takanga atu, kia whakakitea mai ano hoki te tangata o te hara, te tama a te whakangaro:
4 qui adversatur, et extollitur supra omne, quod dicitur Deus, aut quod colitur, ita ut in templo Dei sedeat ostendens se tamquam sit Deus.
He hoariri nei ia, e whakakake ana i a ia ki runga ake i nga mea katoa e kiia ana he Atua, e karakiatia ana; kia noho ai ia i te whare tapu o te Atua, kia whakaatu ai i a ia ko ia te Atua.
5 Non retinetis quod cum adhuc essem apud vos, haec dicebam vobis?
Kahore ranei koutou e mahara i ahau ano i a koutou, i korerotia e ahau enei mea ki a koutou?
6 Et nunc quid detineat scitis, ut reveletur in suo tempore.
Na ka matau koutou inaianei ki te mea e arai ana, kia whakakitea mai ra ano ia a tona taima.
7 Nam mysterium iam operatur iniquitatis: tantum ut qui tenet nunc, teneat, donec de medio fiat.
No te mea kei te mahi inaianei te mea huna o te kino, otira tera tetahi kei te arai inaianei, kia whakawateatia rawatia ano ia.
8 Et tunc revelabitur ille iniquus, quem Dominus Iesus interficiet spiritu oris sui, et destruet illustratione adventus sui eum:
Ko reira whakakitea mai ai taua tangata kino, e whakangaromia e te Ariki ki te ha o tona mangai, e whakakahoretia ki te putanga nui o tona taenga mai;
9 cuius est adventus secundum operationem satanae in omni virtute, et signis, et prodigiis mendacibus,
Ara a ia pu, i rite nei tona taenga mai ki te mahinga a Hatana, i runga i te mana, i nga tohu, i nga merekara teka,
10 et in omni seductione iniquitatis iis, qui pereunt: eo quod charitatem veritatis non receperunt ut salvi fierent.
I nga mahi tinihanga katoa hoki o te he, i roto i te hunga e whakangaromia ana; no te mea kihai i riro i a ratou te aroha o te pono, kia ora ai ratou.
11 Ideo mittet illis Deus operationem erroris ut credant mendacio,
Mo konei hoki ka tukua atu e te Atua ki a ratou he pohehe e mahi ana, kia whakapono ai ratou ki te teka:
12 ut iudicentur omnes, qui non crediderunt veritati, sed consenserunt iniquitati.
Kia tukua ai ki te he te hunga katoa kahore i whakapono ki te pono, i ahuareka ke ki te he.
13 Nos autem debemus gratias agere Deo semper pro vobis fratres dilecti a Deo, quod elegerit vos Deus primitias in salutem in sanctificatione spiritus, et in fide veritatis:
Tika tonu ia kia whakawhetai atu matou ki te Atua mo koutou i nga wa katoa, e oku teina e arohaina nei e te Ariki, he mea whiriwhiri na hoki koutou na te Atua no te timatanga ra ano mo te ora, i runga i te whakatapu a te Wairua, i runga ano i te whakapono ki te pono;
14 in qua et vocavit vos per Evangelium nostrum in acquisitionem gloriae Domini nostri Iesu Christi.
Ko te mea tena i karangatia ai koutou e ia, he mea na to matou rongopai, ara kia whiwhi ki te kororia o to tatou Ariki, o Ihu Karaiti.
15 Itaque fratres state: et tenete traditiones, quas didicistis, sive per sermonem, sive per epistolam nostram.
Heoi, e oku teina, e tu koutou: kia mau ki nga whakarerenga iho i whakaakona ai koutou e te kupu, e ta matou pukapuka ranei.
16 Ipse autem Dominus noster Iesus Christus, et Deus et Pater noster, qui dilexit nos, et dedit consolationem aeternam, et spem bonam in gratia, (aiōnios g166)
Na, ma to tatou Ariki, ma Ihu Karaiti pu ano, ma te Atua, ma to tatou Matua, i aroha mai nei ki a tatou, i homai nei i te whakamarie mutungakore, me te mea pai e tumanakohia atu nei, he meatanga na te aroha noa, (aiōnios g166)
17 exhortetur corda vestra, et confirmet in omni opere, et sermone bono.
Mana e whakamarie o koutou ngakau, mana koutou e whakau ki runga ki nga kupu, ki nga mahi pai katoa.

< Thessalonicenses Ii 2 >