Romanos 2
1 Propter quod inexcusabilis es, o homo omnis qui judicas. In quo enim judicas alterum, teipsum condemnas: eadem enim agis quæ judicas.
Seepärast ei ole sinulgi mingit vabandust, kes sa ka iganes oled, sina, kes mõistad kohut! Sest milles sa teise üle kohut mõistad, selles mõistad sa süüdi ka ennast, sest sina, kes sa kohut mõistad, teed sedasama!
2 Scimus enim quoniam judicium Dei est secundum veritatem in eos qui talia agunt.
Me teame, et Jumala kohtuotsus sääraste tegude tegijale on õige.
3 Existimas autem hoc, o homo, qui judicas eos qui talia agunt, et facis ea, quia tu effugies judicium Dei?
Sina aga, kes teiste üle kohut mõistad, ise aga sedasama teed, kas sa arvad, et sa saad põgeneda Jumala kohtu eest?
4 an divitias bonitatis ejus, et patientiæ, et longanimitatis contemnis? ignoras quoniam benignitas Dei ad pœnitentiam te adducit?
Või põlgad sa tema helduse, sallivuse ja pika meele rohkust? Kas sa ei saa aru, et Jumala heldus juhib sind meelt parandama?
5 Secundum autem duritiam tuam, et impœnitens cor, thesaurizas tibi iram in die iræ, et revelationis justi judicii Dei,
Sa kogud enesele viha oma südame kanguse ja kahetsuseta südamega Jumala viha päevaks, kui tema õiglane kohus saab avalikuks.
6 qui reddet unicuique secundum opera ejus:
Jumal „tasub igaühele ta tegude järgi“:
7 iis quidem qui secundum patientiam boni operis, gloriam, et honorem, et incorruptionem quærunt, vitam æternam: (aiōnios g166)
igavest elu neile, kes püsiva heategemise kaudu püüdlevad kirkust, au ja kadumatust, (aiōnios g166)
8 iis autem qui sunt ex contentione, et qui non acquiescunt veritati, credunt autem iniquitati, ira et indignatio.
ent viha ja raevu neile, kes on isekad, põlgavad ära tõe ja järgivad kurja.
9 Tribulatio et angustia in omnem animam hominis operantis malum, Judæi primum, et Græci:
Valu ja vaev saab osaks igale inimhingele, kes teeb kurja – esmalt juudile, siis mittejuudile,
10 gloria autem, et honor, et pax omni operanti bonum, Judæo primum, et Græco:
kuid kirkus, au ja rahu igaühele, kes teeb head – esmalt juudile, siis mittejuudile.
11 non enim est acceptio personarum apud Deum.
Sest Jumal ei tee vahet isikute vahel!
12 Quicumque enim sine lege peccaverunt, sine lege peribunt: et quicumque in lege peccaverunt, per legem judicabuntur.
Kes teevad pattu Seadust tundmata, ka hukkuvad Seadust tundmata, ja kes teevad pattu seadusealustena, mõistetakse süüdi Seaduse alusel.
13 Non enim auditores legis justi sunt apud Deum, sed factores legis justificabuntur.
Ei ole ju Seaduse kuuljad õiged Jumala ees, vaid Seaduse täitjad mõistetakse õigeks.
14 Cum autem gentes, quæ legem non habent, naturaliter ea, quæ legis sunt, faciunt, ejusmodi legem non habentes, ipsi sibi sunt lex:
Seepärast kui mittejuudid, kellel Seadust ei ole, loomusunnil teevad seda, mida Seadus nõuab, on nad Seadust omamata iseendale seaduseks.
15 qui ostendunt opus legis scriptum in cordibus suis, testimonium reddente illis conscientia ipsorum, et inter se invicem cogitationibus accusantibus, aut etiam defendentibus,
Nad näitavad, et Seaduse nõuded on kirjutatud neile südamesse. Seda kinnitab ka nende südametunnistus, kui mõtted neid vaheldumisi süüdistavad või kaitsevad.
16 in die, cum judicabit Deus occulta hominum, secundum Evangelium meum per Jesum Christum.
Minu evangeeliumi kohaselt sünnib see päeval, kui Jumal Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle.
17 Si autem tu Judæus cognominaris, et requiescis in lege, et gloriaris in Deo,
Kuidas on lugu sinuga, kes sa nimetad end juudiks? Sa loodad Seadusele, sa kiitled Jumalast,
18 et nosti voluntatem ejus, et probas utiliora, instructus per legem,
sa tunned tema tahet ja oskad eristada olulist, sest sa oled seda Seadusest õppinud.
19 confidis teipsum esse ducem cæcorum, lumen eorum qui in tenebris sunt,
Sul on kindel veendumus, et sina oled pimedate teejuht, pimeduses olijate valgus,
20 eruditorem insipientium, magistrum infantium, habentem formam scientiæ, et veritatis in lege.
arutute juhendaja, väetimate õpetaja, sest on ju teadmine ja tõde sinu päralt Seaduse kujul.
21 Qui ergo alium doces, teipsum non doces: qui prædicas non furandum, furaris:
Kuidas siis sina, kes sa õpetad teisi, ennast ei õpeta? Sa kuulutad: „Ära varasta!“, aga ise varastad?
22 qui dicis non mœchandum, mœcharis: qui abominaris idola, sacrilegium facis:
Sa ütled: „Ära riku abielu!“, aga ise rikud abielu? Sa jälestad ebajumalaid, aga riisud Templit?
23 qui in lege gloriaris, per prævaricationem legis Deum inhonoras.
Sa uhkustad Seadusega, aga oma üleastumisega Seadusest sa heidad halba varju Jumalale!
24 (Nomen enim Dei per vos blasphematur inter gentes, sicut scriptum est.)
Sest nagu Pühakirjas öeldakse: „Teie pärast teotatakse Jumala nime mittejuutide seas!“
25 Circumcisio quidem prodest, si legem observes: si autem prævaricator legis sis, circumcisio tua præputium facta est.
Ümberlõikamisest on ju tõesti kasu, kui sa toimid Seaduse järgi. Aga kui sa Seadust rikud, ei ole sa millegi poolest parem ümberlõikamatuist.
26 Si igitur præputium justitias legis custodiat, nonne præputium illius in circumcisionem reputabitur?
Seepärast, kui mõni ümberlõikamatu Seaduse nõudeist kinni peab, eks loeta siis ta võrdseks ümberlõigatutega?
27 et judicabit id quod ex natura est præputium, legem consummans, te, qui per litteram et circumcisionem prævaricator legis es?
Ja see ihu poolest ümberlõikamatu, kes järgib Seadust, mõistab kord kohut sinu üle, kes sa rikud Seadust kirjatähest ja ümberlõikamisest hoolimata.
28 Non enim qui in manifesto, Judæus est: neque quæ in manifesto, in carne, est circumcisio:
Sest juut ei ole ju see, kes seda on väliselt, ja ümberlõikamine see, mida ihul võib näha,
29 sed qui in abscondito, Judæus est: et circumcisio cordis in spiritu, non littera: cujus laus non ex hominibus, sed ex Deo est.
vaid juut on see, kes seda on sisemiselt, ja ümberlõikamine on südame ümberlõikamine Vaimu läbi, mitte kirjutatud käsu läbi. Selline saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.
