< Psalmorum 51 >
1 In finem. Psalmus David, cum venit ad eum Nathan propheta, quando intravit ad Bethsabee. Miserere mei, Deus, secundum magnam misericordiam tuam; et secundum multitudinem miserationum tuarum, dele iniquitatem meam.
Ki he Takimuʻa, ko e Saame ʻa Tevita, ʻi he haʻu kiate ia ʻae palōfita ko Natani, hili ʻene fai kovi mo Patisepa. ʻAloʻofa mai kiate au, ʻE ʻOtua, ʻo fakatatau ki hoʻo manavaʻofa: ke ke tāmateʻi ʻeku ngaahi angahala ʻo fakatatau ki hono lahi ʻo hoʻo ngaahi ʻaloʻofa ongongofua.
2 Amplius lava me ab iniquitate mea, et a peccato meo munda me.
Ke ke fufulu ʻaupito au mei heʻeku hia, mo fakamaʻa au mei heʻeku angahala:
3 Quoniam iniquitatem meam ego cognosco, et peccatum meum contra me est semper.
He ʻoku ou fakamoʻoni ʻeku ngaahi talangataʻa: pea ʻoku tuʻumaʻu aipē ʻi hoku ʻao ʻeku angahala.
4 Tibi soli peccavi, et malum coram te feci; ut justificeris in sermonibus tuis, et vincas cum judicaris.
Naʻaku fai angahala kiate koe, ʻio, kiate koe pē kuo u fai ʻae kovi ni ʻi ho ʻao; koeʻuhi ke tonuhia pe ʻa koe ʻoka ke ka folofola, pea māʻoniʻoni ʻoka ke ka fai ʻae fakamaau.
5 Ecce enim in iniquitatibus conceptus sum, et in peccatis concepit me mater mea.
Vakai, naʻe fanauʻi au ʻi he angakovi pea naʻe tuʻituʻia ʻeku faʻē ʻiate au ko e angahala.
6 Ecce enim veritatem dilexisti; incerta et occulta sapientiæ tuæ manifestasti mihi.
Vakai, ʻoku ke finangalo ki he moʻoni ʻi loto: pea ʻi he fufū te ke ngaohi ai au ke u ʻilo ʻae poto.
7 Asperges me hyssopo, et mundabor; lavabis me, et super nivem dealbabor.
Ke ke fakamaʻa au ʻaki ʻae ʻisope, pea te u maʻa ai: fufulu au, pea te u hinehina lahi ʻi he ʻuha hinehina.
8 Auditui meo dabis gaudium et lætitiam, et exsultabunt ossa humiliata.
Tuku ke u fanongo ki he fiefia mo e nekeneka; ke fiemālie ai ʻae ngaahi hui kuo ke fesiʻi.
9 Averte faciem tuam a peccatis meis, et omnes iniquitates meas dele.
Ke ke fufū ho fofonga mei heʻeku angahala, mo ke tāmateʻi ʻeku ngaahi hia kotoa pē.
10 Cor mundum crea in me, Deus, et spiritum rectum innova in visceribus meis.
ʻE ʻOtua, ke ke fakatupu ʻiate au ʻae loto maʻa; mo ke fakafoʻou ʻiate au ha laumālie tuʻumaʻu.
11 Ne projicias me a facie tua, et spiritum sanctum tuum ne auferas a me.
ʻOua naʻa ke liʻaki au mei ho ʻao pea ʻoua naʻa ke toʻo ʻiate au ho laumālie māʻoniʻoni.
12 Redde mihi lætitiam salutaris tui, et spiritu principali confirma me.
Toe ʻomi kiate au ʻae fiefia ʻo hoʻo fakamoʻui; mo ke poupou ʻaki au ho laumālie tauʻatāina.
13 Docebo iniquos vias tuas, et impii ad te convertentur.
Pea te u akonaki ʻaki ʻae kau talangataʻa ʻa ho ngaahi hala; pea ʻe liliu kiate koe ʻae kau angahala.
14 Libera me de sanguinibus, Deus, Deus salutis meæ, et exsultabit lingua mea justitiam tuam.
ʻE ʻOtua, ko e ʻOtua ʻo ʻeku moʻui, ke ke fakamoʻui au mei he hia ʻoe toto: pea ʻe hiva kalanga ʻa hoku ʻelelo ʻi hoʻo māʻoniʻoni.
15 Domine, labia mea aperies, et os meum annuntiabit laudem tuam.
ʻE ʻEiki ke ke faʻai hoku loungutu, pea ʻe fakahā atu ʻe hoku ngutu ʻa hoʻo fakamālō.
16 Quoniam si voluisses sacrificium, dedissem utique; holocaustis non delectaberis.
He ʻoku ʻikai te ke finangalo ki he feilaulau, koeʻuhi ke u ʻatu ia: ʻoku ʻikai te ke fiemālie ʻi he feilaulau tutu.
17 Sacrificium Deo spiritus contribulatus; cor contritum et humiliatum, Deus, non despicies.
Ko e ngaahi feilaulau ʻoe ʻOtua ko e laumālie mafesi: ko e loto mafesi mo māfofoa, ʻE ʻOtua, ʻe ʻikai te ke manukiʻi.
18 Benigne fac, Domine, in bona voluntate tua Sion, ut ædificentur muri Jerusalem.
Fai lelei ʻi ho finangalo lelei ki Saione: ke ke fokotuʻu hake ʻae ngaahi ʻā ʻo Selūsalema.
19 Tunc acceptabis sacrificium justitiæ, oblationes et holocausta; tunc imponent super altare tuum vitulos.
Pea te ke fiemālie ʻi he ngaahi feilaulau ʻoe māʻoniʻoni, mo e feilaulau tutu, mo e ngaahi feilaulau tutu kotoa: pea te nau toki ʻatu ʻae fanga pulu ki hoʻo feilaulauʻanga.