< Proverbiorum 6 >

1 Fili mi, si spoponderis pro amico tuo, defixisti apud extraneum manum tuam:
Ka capa, nam pui ih laiba pathok pae hanah lokkamhaih to na sak moe, minawk kalah abomh hanah lokkamhaih na sak moeng pongah,
2 illaqueatus es verbis oris tui, et captus propriis sermonibus.
na thuih ih lok pongah na manh moe, na pakha hoi tacawt lok mah na naeh moeng nahaeloe,
3 Fac ergo quod dico, fili mi, et temetipsum libera, quia incidisti in manum proximi tui. Discurre, festina, suscita amicum tuum.
ka capa, nam pui ih ban thungah na krakhaih hoiah na loih thai hanah hae tiah sah ah; nam pui khaeah, Caeh loe, poeknaemhaih hoiah anih tlim ah om paeh; nam pui ban thung hoi loih thai hanah tahmenhaih hni ah.
4 Ne dederis somnum oculis tuis, nec dormitent palpebræ tuæ.
Na mik to iipsak hmah loe, angamsak hmah.
5 Eruere quasi damula de manu, et quasi avis de manu aucupis.
Moi kat kami ih ban thung hoiah kaloih tasuk baktih, dongh patung kami ih ban thung hoiah kaloih tavaa baktiah nangmah hoi nangmah to loih ah.
6 Vade ad formicam, o piger, et considera vias ejus, et disce sapientiam.
Nang thasae kami, cahmat khaeah caeh ah, a caehhaih loklamnawk to khen ah loe, palungha ah;
7 Quæ cum non habeat ducem, nec præceptorem, nec principem,
cahmat loe lam patuekkung hoi thuitaekkung tawn ai, ukkung doeh tawn ai,
8 parat in æstate cibum sibi, et congregat in messe quod comedat.
toe anih loe nipui tue hoi caang aah tue ah rawkcak to patung.
9 Usquequo, piger, dormies? quando consurges e somno tuo?
Aw thasae kami, nasetto maw na iih han vop? Natuek naah maw iihhaih ahmuen hoiah nang thawk han?
10 Paululum dormies, paululum dormitabis, paululum conseres manus ut dormias;
Atue setta thungah na iih moe, atue setta thungah na ngam, nawnetta thung nang hak moe, na ban pakhuem duem nathung ah;
11 et veniet tibi quasi viator egestas, et pauperies quasi vir armatus. Si vero impiger fueris, veniet ut fons messis tua, et egestas longe fugiet a te.
kholong caeh kami baktiah amtanghaih mah na patom ueloe, vawthaih mah maiphaw sin kami baktiah na patom tih.
12 Homo apostata, vir inutilis, graditur ore perverso;
Kasae kami hoi amram aak kami loe lok amlai hoiah ni khosak o;
13 annuit oculis, terit pede, digito loquitur,
minawk aling hanah mikpakhrip thuih, khok hoiah angmathaih a paek moe, banpazungnawk hoiah patuk o;
14 pravo corde machinatur malum, et omni tempore jurgia seminat.
anih loe palung thungah alinghaih to koi moe, kahoih ai poekhaih to vaa thai ai, maeto hoi maeto misa angcoengsak hanah a poek.
15 Huic extemplo veniet perditio sua, et subito conteretur, nec habebit ultra medicinam.
To pongah nihcae loe poek ai pui hoi amrohaih mah pha thui tih; abuephaih om ai ah nawnetta thung amro tih.
16 Sex sunt quæ odit Dominus, et septimum detestatur anima ejus:
Angraeng mah hnukma ih hmuen tarukto oh; ue, panuet thok hmuen sarihto oh;
17 oculos sublimes, linguam mendacem, manus effundentes innoxium sanguinem,
amoek kami ih mik tamdai, amsawnlok thui thaih palai, zaehaih tawn ai kami humhaih ban,
18 cor machinans cogitationes pessimas, pedes veloces ad currendum in malum,
kasae poekhaih palungthin, hmuesae sakhaih bangah caeh karang khok,
19 proferentem mendacia testem fallacem, et eum qui seminat inter fratres discordias.
amsawnlok pongah hnukungah kaom, nawkamya poek amkhraeng han sah kaminawk hae ni.
20 Conserva, fili mi, præcepta patris tui, et ne dimittas legem matris tuæ.
Ka capa, nam pa lokpaekhaih to pakuemh loe, nam no patukhaih doeh pahnawt hmah;
21 Liga ea in corde tuo jugiter, et circumda gutturi tuo.
na palung thungah zaeng ah loe, na tahnong ah kom caeng ah.
22 Cum ambulaveris, gradiantur tecum; cum dormieris, custodiant te: et evigilans loquere cum eis.
Na caehhaih loklam to anih mah patuek tih; na iih naah na toep ueloe, nang lawt naah, lok na thui tih.
23 Quia mandatum lucerna est, et lex lux, et via vitæ increpatio disciplinæ:
Lokpaekhaih loe hmaithaw ah oh; patukhaih lok loe aanghaih ah oh; zae thuitaekhaih loe hinghaih loklam ah oh.
24 ut custodiant te a muliere mala, et a blanda lingua extraneæ.
Kahoih ai nongpata, lok hoiah minawk kazoek thaih nongpata khae hoiah na pakaa tih.
25 Non concupiscat pulchritudinem ejus cor tuum, nec capiaris nutibus illius:
Nongpata kranghoihaih to khit hmah, a mik pakhriphaih pongah aman hmah.
26 pretium enim scorti vix est unius panis, mulier autem viri pretiosam animam capit.
Tangyat zawhhaih hoiah takaw kae maeto ni qan thai tih; sava laep ah zaehaih sah nongpata loe atho kana hinghaih to amrosak thaih.
27 Numquid potest homo abscondere ignem in sinu suo, ut vestimenta illius non ardeant?
Kami mah angmah ih saoek hmai hoi thlaek naah, angmah ih laihaw to hmai mah kangh mak ai maw?
28 aut ambulare super prunas, ut non comburantur plantæ ejus?
Kami mah hmai nuiah caeh naah, a khok to hmai mah kangh mak ai maw?
29 sic qui ingreditur ad mulierem proximi sui, non erit mundus cum tetigerit eam.
Na imtaeng kami ih zu khaeah caeh kami doeh to tiah oh; mi kawbaktih doeh to nongpata sui kami loe, zaehaih hoiah loih thai ai.
30 Non grandis est culpa cum quis furatus fuerit: furatur enim ut esurientem impleat animam;
Zok amthlam pongah zok amthlamhaih dipsak hanah paqu kami loe, mi mah doeh kasae thui mak ai.
31 deprehensus quoque reddet septuplum, et omnem substantiam domus suæ tradet.
Kamqu to naeh naah alet sarihto pathoksak moe, a tawnh ih hmuennawk boih paeksak han oh.
32 Qui autem adulter est, propter cordis inopiam perdet animam suam;
Toe zu laep ah nongpata hoi zaehaih sah kami loe, poekhaih tawn ai kami ah ni oh; to kami loe a hinghaih amrosak kami ah oh.
33 turpitudinem et ignominiam congregat sibi, et opprobrium illius non delebitur:
Anih to bop o tih, a nuiah khingyahaih tawn o mak ai; anih kasae thuihaih loe boeng thai mak ai.
34 quia zelus et furor viri non parcet in die vindictæ,
Zu nuiah palung haenghaih mah sava to palungphuisak; to pongah danpaekhaih tue phak naah tahmenhaih roe tawn mak ai.
35 nec acquiescet cujusquam precibus, nec suscipiet pro redemptione dona plurima.
Kawbaktih ronghaih phoisa doeh koeh mak ai, tangqum paroeai paek cadoeh palungphui dip mak ai.

< Proverbiorum 6 >