< Proverbiorum 16 >
1 Hominis est animam præparare, et Domini gubernare linguam.
Hlang taengah lungbuei kah rhoekbahnah om dae olka hlatnah he BOEIPA lamkah ni.
2 Omnes viæ hominis patent oculis ejus; spirituum ponderator est Dominus.
Hlang kah a longpuei boeih he amah mikhmuh ah khui dae, BOEIPA long tah a mueihla ni a. khiinglang pah.
3 Revela Domino opera tua, et dirigentur cogitationes tuæ.
Na bibi te BOEIPA taengah hal lamtah, na kopoek cikngae bitni.
4 Universa propter semetipsum operatus est Dominus; impium quoque ad diem malum.
Soeprhaep boeih he amah kah a hlatnah ham BOEIPA loh a saii. Te dongah halang pataeng yoethae hnin kah ham a hlun.
5 Abominatio Domini est omnis arrogans; etiamsi manus ad manum fuerit, non est innocens. Initium viæ bonæ facere justitiam; accepta est autem apud Deum magis quam immolare hostias.
Kut neh kut hlaengtang tih lungbuei aka oek boeih BOEIPA kah a tueilaehkoi la a om dongah hmil mahpawh.
6 Misericordia et veritate redimitur iniquitas, et in timore Domini declinatur a malo.
Sitlohnah neh oltak loh thaesainah a dawth tih, BOEIPA hinyahnah loh boethae lamkah a nong sak.
7 Cum placuerint Domino viæ hominis, inimicos quoque ejus convertet ad pacem.
Hlang kah khosing te BOEIPA loh a moeithen vaengah a thunkha rhoek pataeng amah taengah a rhong sak.
8 Melius est parum cum justitia quam multi fructus cum iniquitate.
Duengnah neh yol mai cakhaw, a tiktam mueh canghum cangpai lakah then.
9 Cor hominis disponit viam suam, sed Domini est dirigere gressus ejus.
Hlang kah lungbuei loh amah longpuei te a moeh tih, BOEIPA loh a khokan a cikngae sak.
10 Divinatio in labiis regis; in judicio non errabit os ejus.
Manghai ka dongkah bihma tah laitloeknah ham ni, te dongah a ka vikvawk boel saeh.
11 Pondus et statera judicia Domini sunt, et opera ejus omnes lapides sacculi.
Tiktamnah cooi neh coilung tah BOEIPA taeng lamkah ni, sungsa coilung boeih khaw amah kah a bibi ni.
12 Abominabiles regi qui agunt impie, quoniam justitia firmatur solium.
Duengnah loh ngolkhoel a cikngae sak dongah, manghai rhoek loh halangnah a saii ham tah tueilaehkoi la om.
13 Voluntas regum labia justa; qui recta loquitur diligetur.
Duengnah hmuilai tah manghai rhoek kah kolonah om tih, a thuem aka thui te a lungnah.
14 Indignatio regis nuntii mortis, et vir sapiens placabit eam.
Manghai kah kosi tah dueknah puencawn ni. Te dongah hlang cueih long ni kosi a daeh sak thai eh.
15 In hilaritate vultus regis vita, et clementia ejus quasi imber serotinus.
Manghai kah maelhmai khosae dongah hingnah tih, a kolonah tah tlankhol vaengkah khomai banghui ni.
16 Posside sapientiam, quia auro melior est, et acquire prudentiam, quia pretiosior est argento.
Cueihnah lai he sui lakah bahoeng then tih, yakmingnah lai he khaw tangka n'tuek lakah then.
17 Semita justorum declinat mala; custos animæ suæ servat viam suam.
Boethae lamloh aka nong hamla a thuem longpuei om tih, a hinglu aka ngaithuen loh a longpuei a kueinah.
18 Contritionem præcedit superbia, et ante ruinam exaltatur spiritus.
Pocinah kah a hmaiah hoemdamnah om tih, cungkunah kah a hmaiah ah mueihla oeknah a lamhma pah.
19 Melius est humiliari cum mitibus quam dividere spolia cum superbis.
Thinthah neh kutbuem n'tael lakah kodo mangdaeng neh mueihla kunyun te then.
20 Eruditus in verbo reperiet bona, et qui sperat in Domino beatus est.
Olka neh aka cangbam long tah hnothen a dang tih, BOEIPA dongah aka pangtung tah a yoethen pai.
21 Qui sapiens est corde appellabitur prudens, et qui dulcis eloquio majora percipiet.
Lungbuei aka cueih te aka yakming la a khue uh tih, hmuilai dongkah olding loh rhingtuknah a thap.
22 Fons vitæ eruditio possidentis; doctrina stultorum fatuitas.
Lungmingnah te a kungmah la aka khueh long tah hingnah thunsih la om tih, aka ang rhoek kah thuituennah tah anglat la poeh.
23 Cor sapientis erudiet os ejus, et labiis ejus addet gratiam.
Aka cueih kah lungbuei tah a ka a cangbam tih, a hmuilai dongah rhingtuknah a thap.
24 Favus mellis composita verba; dulcedo animæ sanitas ossium.
Ol then tah, hinglu ham khoitui khoitak bangla didip tih, rhuh hamla hoeihnah la om.
25 Est via quæ videtur homini recta, et novissima ejus ducunt ad mortem.
Hlang mikhmuh ah longpuei te thuem dae a hmailong ah dueknah longpuei la om.
26 Anima laborantis laborat sibi, quia compulit eum os suum.
Thakthaekung kah a hinglu loh amah hamla thakthae tih a ka te a kamcah sak.
27 Vir impius fodit malum, et in labiis ejus ignis ardescit.
Hlang muen loh boethae a vueh tih, a hmuilai dongah hmai bangla rhangto.
28 Homo perversus suscitat lites, et verbosus separat principes.
Calaak hlang loh olpungkacan a haeh tih, hlang aka thet loh boeihlum a pamhma sak.
29 Vir iniquus lactat amicum suum, et ducit eum per viam non bonam.
Kuthlahnah hlang loh a hui a hloeh tih, longpuei a then pawt la a caeh puei.
30 Qui attonitis oculis cogitat prava, mordens labia sua perficit malum.
Calaak te moeh hamla a mik aka him tih, a hmui saibaeh loh boethae a cung sak.
31 Corona dignitatis senectus, quæ in viis justitiæ reperietur.
Sampok he boeimang rhuisam la om tih, duengnah longpuei kah aka om loh a dang.
32 Melior est patiens viro forti, et qui dominatur animo suo expugnatore urbium.
Thintoek aka ueh tah hlangrhalh lakah, a mueihla aka taem khaw khopuei aka ta lakah then.
33 Sortes mittuntur in sinum, sed a Domino temperantur.
A rhang dongah hmulung khoh cakhaw a laitloeknah boeih tah BOEIPA lamkah ni a om.