Mattheum 14
1 In illo tempore audivit Herodes tetrarcha famam Jesu:
Sel ajal kuulis tetrarh Heroodes, mida Jeesus teeb,
2 et ait pueris suis: Hic est Joannes Baptista: ipse surrexit a mortuis, et ideo virtutes operantur in eo.
ning ta ütles oma sulastele: „Ta on ilmselt surnuist üles tõusnud Ristija Johannes, sellepärast on tal sellised võimed!“
3 Herodes enim tenuit Joannem, et alligavit eum: et posuit in carcerem propter Herodiadem uxorem fratris sui.
Heroodes oli Johannese vahistanud ning lasknud ta ahelates vangi panna oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast.
4 Dicebat enim illi Joannes: Non licet tibi habere eam.
Sest Johannes oli talle öelnud: „Temaga abiellumine ei ole seaduspärane.“
5 Et volens illum occidere, timuit populum: quia sicut prophetam eum habebant.
Heroodes tahtis Johannest tappa, kuid ta kartis rahva reaktsiooni, sest rahvas pidas Johannest prohvetiks.
6 Die autem natalis Herodis saltavit filia Herodiadis in medio, et placuit Herodi:
Aga Heroodese sünnipäeval tantsis Heroodiase tütar peol ja Heroodes oli selle üle rõõmus.
7 unde cum juramento pollicitus est ei dare quodcumque postulasset ab eo.
Ta tõotas vandega anda neiule, mida iganes too tahab.
8 At illa præmonita a matre sua: Da mihi, inquit, hic in disco caput Joannis Baptistæ.
Ema õhutusel ütles tütar: „Anna mulle Ristija Johannese pea siin taldrikul.“
9 Et contristatus est rex: propter juramentum autem, et eos qui pariter recumbebant, jussit dari.
Siis kuningas kahetses antud lubadust, kuid õhtusöögikülaliste ees antud vannete pärast andis ta käsu nii teha.
10 Misitque et decollavit Joannem in carcere.
Käsk anti edasi ja Johannesel võeti vanglas pea maha.
11 Et allatum est caput ejus in disco, et datum est puellæ, et attulit matri suæ.
Johannese pea toodi taldrikul ja anti neiule, kes viis selle oma emale.
12 Et accedentes discipuli ejus, tulerunt corpus ejus, et sepelierunt illud: et venientes nuntiaverunt Jesu.
Johannese jüngrid tulid ja võtsid tema keha ning matsid maha. Seejärel nad läksid ja rääkisid sellest Jeesusele.
13 Quod cum audisset Jesus, secessit inde in navicula, in locum desertum seorsum: et cum audissent turbæ, secutæ sunt eum pedestres de civitatibus.
Kui Jeesus kuulis uudist, läks ta paadiga vaiksesse kohta, et omapead olla, aga kui rahvahulk sai teada, kus ta on, järgnesid nad linnadest talle jalgsi.
14 Et exiens vidit turbam multam, et misertus est eis, et curavit languidos eorum.
Kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, täitis teda kaastunne nende vastu ja ta tegi nende haiged terveks.
15 Vespere autem facto, accesserunt ad eum discipuli ejus, dicentes: Desertus est locus, et hora jam præteriit: dimitte turbas, ut euntes in castella, emant sibi escas.
Kui õhtu saabus, läksid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on kõikjalt kaugel ja aeg on hiline. Saada rahvas minema, et nad saaksid minna küladesse ja endale toitu osta.“
16 Jesus autem dixit eis: Non habent necesse ire: date illis vos manducare.
Aga Jeesus ütles neile: „Neil ei ole vaja lahkuda. Andke teie neile midagi süüa!“
17 Responderunt ei: Non habemus hic nisi quinque panes et duos pisces.
„Kõik, mis meil on, on viis leiba ja paar kala, “vastasid nad.
18 Qui ait eis: Afferte mihi illos huc.
„Tooge need mulle, “ütles Jeesus.
19 Et cum jussisset turbam discumbere super fœnum, acceptis quinque panibus et duobus piscibus, aspiciens in cælum benedixit, et fregit, et dedit discipulis panes, discipuli autem turbis.
Ta käskis rahval murule maha istuda. Siis võttis ta viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas neid. Seejärel murdis ta leivad tükkideks ja andis jüngritele ning jüngrid andsid leiva rahvale.
20 Et manducaverunt omnes, et saturati sunt. Et tulerunt reliquias, duodecim cophinos fragmentorum plenos.
Kõik sõid, kuni kõht sai täis. Pärast kogusid nad kokku jääke, mida oli kaksteist korvitäit.
21 Manducantium autem fuit numerus quinque millia virorum, exceptis mulieribus et parvulis.
Umbes viis tuhat meest sõi seda toitu, peale selle veel naised ja lapsed.
22 Et statim compulit Jesus discipulos ascendere in naviculam, et præcedere eum trans fretum, donec dimitteret turbas.
Kohe pärast seda sundis ta jüngrid paati istuma ja teisele poole järve tagasi minema, samal ajal saatis ta ise rahva minema.
23 Et dimissa turba, ascendit in montem solus orare. Vespere autem facto solus erat ibi:
Kui ta oli rahva ära saatnud, läks ta mägedesse palvetama. Saabus õhtu ja ta oli seal ihuüksinda.
24 navicula autem in medio mari jactabatur fluctibus: erat enim contrarius ventus.
Nüüdseks oli paat kaldast kaugel ning lained peksid seda, sest tuul puhus neile vastu.
25 Quarta enim vigilia noctis, venit ad eos ambulans super mare.
Umbes kella kolme ajal öösel jõudis Jeesus neile mere peal kõndides järele.
26 Et videntes eum super mare ambulantem, turbati sunt, dicentes: Quia phantasma est. Et præ timore clamaverunt.
Kui jüngrid nägid teda merel kõndimas, kohkusid nad väga. Nad karjusid hirmunult: „See on tont!“
27 Statimque Jesus locutus est eis, dicens: Habete fiduciam: ego sum, nolite timere.
Aga kohe ütles Jeesus neile: „Ärge kartke, see olen mina! Ärge tundke hirmu!“
28 Respondens autem Petrus, dixit: Domine, si tu es, jube me ad te venire super aquas.
„Issand, kui see oled tõesti sina, siis käsi mul tulla sinu juurde ja vee peal kõndida, “vastas Peetrus.
29 At ipse ait: Veni. Et descendens Petrus de navicula, ambulabat super aquam ut veniret ad Jesum.
„Tule siis, “ütles Jeesus. Peetrus astus paadist välja ja kõndis mööda vett Jeesuse poole.
30 Videns vero ventum validum, timuit: et cum cœpisset mergi, clamavit dicens: Domine, salvum me fac.
Aga kui ta nägi, kui tugev oli tuul, hakkas ta kartma ja vette vajuma. „Issand! Päästa mind!“karjatas ta.
31 Et continuo Jesus extendens manum, apprehendit eum: et ait illi: Modicæ fidei, quare dubitasti?
Kohe sirutas Jeesus käe, haaras temast kinni ja ütles: „Sul on nii väike usk minusse. Miks sa kahtlesid?“
32 Et cum ascendissent in naviculam, cessavit ventus.
Kui nad paati astusid, vaibus tuul,
33 Qui autem in navicula erant, venerunt, et adoraverunt eum, dicentes: Vere Filius Dei es.
ja need, kes paadis olid, kummardasid teda, öeldes: „Sa oled tõesti Jumala Poeg!“
34 Et cum transfretassent, venerunt in terram Genesar.
Pärast järve ületamist jõudis nad Genneesaretti.
35 Et cum cognovissent eum viri loci illius, miserunt in universam regionem illam, et obtulerunt ei omnes male habentes:
Kui sealsed inimesed mõistsid, et Jeesus on saabunud, kuulutasid nad seda kogu piirkonnas. Nad tõid tema juurde kõik, kes olid haiged,
36 et rogabant eum ut vel fimbriam vestimenti ejus tangerent. Et quicumque tetigerunt, salvi facti sunt.
ja anusid, et ta lubaks haigetel vaid oma kuueserva puudutada. Kõik, kes teda puudutasid, said terveks.
