Lucam 21
1 Respiciens autem, vidit eos qui mittebant munera sua in gazophylacium, divites.
Ringi vaadates jälgis Jeesus, kuidas jõukad inimesed panid oma annetusi kogumiskasti.
2 Vidit autem et quamdam viduam pauperculam mittentem æra minuta duo.
Ta nägi ka, kuidas üks väga vaene lesknaine pani sinna kaks pisikest münti.
3 Et dixit: Vere dico vobis, quia vidua hæc pauper plus quam omnes misit.
„Ma räägin teile tõtt, “ütles ta, „see vaene lesknaine pani kasti rohkem kui kõik ülejäänud kokku.
4 Nam omnes hi ex abundanti sibi miserunt in munera Dei: hæc autem ex eo quod deest illi, omnem victum suum quem habuit, misit.
Kõik nad andsid oma jõukusest, mis neil oli, kuid tema andis oma vaesusest kõik, millest ta pidi elama.“
5 Et quibusdam dicentibus de templo quod bonis lapidibus et donis ornatum esset, dixit:
Mõned neist seal rääkisid templist, selle peenelt tahutud kividest ja suurepärastest annetustest, mida nad andnud olid. Aga Jeesus ütles:
6 Hæc quæ videtis, venient dies in quibus non relinquetur lapis super lapidem, qui non destruatur.
„Nende asjade kohta, mida te silmas peate: tuleb aeg, mil ei jäeta üht kivi teise peale, kõik hävitatakse!“
7 Interrogaverunt autem illum, dicentes: Præceptor, quando hæc erunt, et quod signum cum fieri incipient?
„Õpetaja, millal see toimub?“küsisid nad talt. „Missugune on märk, et need asjad hakkavad toimuma?“
8 Qui dixit: Videte ne seducamini: multi enim venient in nomine meo, dicentes quia ego sum: et tempus appropinquavit: nolite ergo ire post eos.
„Veenduge, et teid ei petetaks, “hoiatas Jeesus neid. „Paljud tulevad ja väidavad, et nad on mina, öeldes: „Siin ma olen!“ja „Aeg on käes!“, aga ärge neid järgige.
9 Cum autem audieritis prælia et seditiones, nolite terreri: oportet primum hæc fieri, sed nondum statim finis.
Kui te kuulete sõdadest ja revolutsioonidest, ärge ehmuge, sest kõigepealt peavad need asjad toimuma, kuid lõpp ei tule kohe.
10 Tunc dicebat illis: Surget gens contra gentem, et regnum adversus regnum.
Rahvas sõdib rahvaga ja kuningriik kuningriigiga, “ütles ta neile.
11 Et terræmotus magni erunt per loca, et pestilentiæ, et fames, terroresque de cælo, et signa magna erunt.
„Paljudes maades on ränki maavärinaid, näljahädasid ja haiguste epideemiaid ning erakordseid märke taevas, mis kohutavad.
12 Sed ante hæc omnia injicient vobis manus suas, et persequentur tradentes in synagogas et custodias, trahentes ad reges et præsides propter nomen meum:
Aga enne kõike seda võtavad nad teid kinni ja kiusavad taga. Nad veavad teid sünagoogide ette ja heidavad vanglasse, nad viivad teid minu pärast kohtusse kuningate ja maavalitsejate ette.
13 continget autem vobis in testimonium.
Aga see annab teile võimaluse kõneleda nende ees minust.
14 Ponite ergo in cordibus vestris non præmeditari quemadmodum respondeatis:
Niisiis, otsustage juba ette, et te ei muretse sellepärast, kuidas end kaitsta,
15 ego enim dabo vobis os et sapientiam, cui non poterunt resistere et contradicere omnes adversarii vestri.
sest mina annan teile tarkusesõnad, mida teie vaenlased ei suuda vaidlustada ega ümber lükata.
16 Trademini autem a parentibus, et fratribus, et cognatis, et amicis, et morte afficient ex vobis:
Teid reedavad isegi teie vanemad, vennad ja sõbrad ning nad tapavad teist mõned.
17 et eritis odio omnibus propter nomen meum:
Kõik vihkavad teid minu pärast.
18 et capillus de capite vestro non peribit.
Aga teie peast ei lähe kaotsi ainsatki juuksekarva.
19 In patientia vestra possidebitis animas vestras.
Kindlalt seistes võidate oma elu.
20 Cum autem videritis circumdari ab exercitu Jerusalem, tunc scitote quia appropinquavit desolatio ejus:
Aga kui te näete, et sõjaväed piiravad Jeruusalemma ümber, siis teate, et selle hävitus on lähedal.
21 tunc qui in Judæa sunt, fugiant ad montes, et qui in medio ejus, discedant: et qui in regionibus, non intrent in eam,
Kes on Juudamaal, peaksid põgenema mägedesse, ja kes on Jeruusalemmas, peaksid lahkuma, ning need, kes on maal, ei tohiks linna minna.
22 quia dies ultionis hi sunt, ut impleantur omnia quæ scripta sunt.
Sest need on karistuse päevad, mis täidavad kõik, mida on kirjutatud.
23 Væ autem prægnantibus et nutrientibus in illis diebus! erit enim pressura magna super terram, et ira populo huic.
Kui raske on neil, kes on sel ajal lapseootel või imetavad! Sest kohutav kitsikus on tulemas maa peale ja karistus selle elanikele.
24 Et cadent in ore gladii, et captivi ducentur in omnes gentes, et Jerusalem calcabitur a gentibus, donec impleantur tempora nationum.
Kõik rahvad tapavad neid mõõgaga ja viivad neid vangi. Võõrad rahvad tallavad Jeruusalemma maha, kuni nende aeg täis saab.
25 Et erunt signa in sole, et luna, et stellis, et in terris pressura gentium præ confusione sonitus maris, et fluctuum:
Päikeses, kuus ja tähtedes on märke ning rahvad maa peal on ahastuses ja segaduses mere lainetuse ja pealetungimise tõttu.
26 arescentibus hominibus præ timore, et exspectatione, quæ supervenient universo orbi: nam virtutes cælorum movebuntur:
Inimesed on hirmust nõrgad ning kohkunud sellest, mis maailmas toimub, sest taeva vägesid kõigutatakse.
27 et tunc videbunt Filium hominis venientem in nube cum potestate magna et majestate.
Siis näevad nad inimese Poega tulemas pilves väe ja suure hiilgusega.
28 His autem fieri incipientibus, respicite, et levate capita vestra: quoniam appropinquat redemptio vestra.
Aga kui see kõik juhtub, siis tõuske ja vaadake üles, sest varsti olete te päästetud.“
29 Et dixit illis similitudinem: Videte ficulneam, et omnes arbores:
Siis jutustas ta neile näitlikustamiseks selle loo. „Vaadake viigipuud või mõnda muud puud.
30 cum producunt jam ex se fructum, scitis quoniam prope est æstas.
Kui te näete uusi lehti ilmumas, siis pole vaja teile öelda, et suvi on lähedal.
31 Ita et vos cum videritis hæc fieri, scitote quoniam prope est regnum Dei.
Samamoodi siis, kui te näete neid asju toimumas, ei ole teile vaja öelda, et Jumala riik on lähedal.
32 Amen dico vobis, quia non præteribit generatio hæc, donec omnia fiant.
Ma räägin teile tõtt: see põlvkond ei lõpe enne, kui see kõik toimub.
33 Cælum et terra transibunt: verba autem mea non transibunt.
Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao.
34 Attendite autem vobis, ne forte graventur corda vestra in crapula, et ebrietate, et curis hujus vitæ, et superveniat in vos repentina dies illa:
Olge ettevaatlikud, et pidutsemine või purjutamine või selle elu mured teie tähelepanu kõrvale ei juhiks, nii et see päev tabaks teid üllatusena.
35 tamquam laqueus enim superveniet in omnes qui sedent super faciem omnis terræ.
Sest see päev tabab kõiki, kes elavad maa peal.
36 Vigilate itaque, omni tempore orantes, ut digni habeamini fugere ista omnia quæ futura sunt, et stare ante Filium hominis.
Olge alati valvel ja palvetage, et te oleksite võimelised pääsema kõigest, mis toimub, ja seisma inimese Poja ees.“
37 Erat autem diebus docens in templo: noctibus vero exiens, morabatur in monte qui vocatur Oliveti.
Iga päev õpetas Jeesus templis ja igal õhtul läks ta ning jäi Õlimäele.
38 Et omnis populus manicabat ad eum in templo audire eum.
Kogu rahvas tuli hommikul vara teda templisse kuulama.
