Lucam 20
1 Et factum est in una dierum, docente illo populum in templo, et evangelizante, convenerunt principes sacerdotum, et scribæ cum senioribus,
Ühel päeval, kui Jeesus rahvast templis õpetas ja evangeeliumi kuulutas, tulid ülempreestrid ja kirjatundjad koos vanematega tema juurde
2 et aiunt dicentes ad illum: Dic nobis in qua potestate hæc facis? aut quis est qui dedit tibi hanc potestatem?
ja küsisid: „Ütle, millise meelevallaga sa neid asju teed? Kes sulle selle meelevalla on andnud?“
3 Respondens autem Jesus, dixit ad illos: Interrogabo vos et ego unum verbum. Respondete mihi:
Jeesus vastas: „Mina tahan ka teie käest midagi küsida:
4 baptismus Joannis de cælo erat, an ex hominibus?
kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest?“
5 At illi cogitabant intra se, dicentes: Quia si dixerimus: De cælo, dicet: Quare ergo non credidistis illi?
Nad aga arutasid omavahel: „Kui me ütleme, et taevast, siis ta küsib: „Miks te siis ei uskunud teda?“
6 Si autem dixerimus: Ex hominibus, plebs universa lapidabit nos: certi sunt enim Joannem prophetam esse.
Aga kui me ütleme, et inimestest, siis rahvas viskab meid kividega surnuks, sest nemad on veendunud, et Johannes oli prohvet.“
7 Et responderunt se nescire unde esset.
Nii nad vastasid: „Me ei tea, kust see oli.“
8 Et Jesus ait illis: Neque ego dico vobis in qua potestate hæc facio.
Jeesus ütles: „Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen.“
9 Cœpit autem dicere ad plebem parabolam hanc: Homo plantavit vineam, et locavit eam colonis: et ipse peregre fuit multis temporibus.
Ta jätkas ja rääkis rahvale selle tähendamissõna: „Üks mees istutas viinamäe ja andis selle rentnike kätte ja reisis ära.
10 Et in tempore misit ad cultores servum, ut de fructu vineæ darent illi. Qui cæsum dimiserunt eum inanem.
Viljakoristamise ajal läkitas ta sulase tööliste juurde, et need annaksid talle osa tema viinamäe viljast. Aga rentnikud peksid teda ja saatsid ta minema tühjade kätega.
11 Et addidit alterum servum mittere. Illi autem hunc quoque cædentes, et afficientes contumelia, dimiserunt inanem.
Ta saatis veel teise sulase, aga ka teda nad peksid, käitusid häbiväärselt ning saatsid minema tühjade kätega.
12 Et addidit tertium mittere: qui et illum vulnerantes ejecerunt.
Ta saatis veel kolmandagi, aga nad haavasid ka teda ja tõukasid välja.
13 Dixit autem dominus vineæ: Quid faciam? Mittam filium meum dilectum: forsitan, cum hunc viderint, verebuntur.
Siis mõtles viinamäe omanik: „Mis ma nüüd teen? Ma saadan oma armsa poja, ehk nad austavad teda.“
14 Quem cum vidissent coloni, cogitaverunt intra se, dicentes: Hic est hæres, occidamus illum, ut nostra fiat hæreditas.
Aga teda nähes arutasid rentnikud omavahel: „See on pärija! Tapame ta ära, et pärand saaks meile!“
15 Et ejectum illum extra vineam, occiderunt. Quid ergo faciet illis dominus vineæ?
Nii nad viskasid ta viinamäelt välja ja tapsid. Mida nüüd viinamäe omanik teeb nendega?
16 veniet, et perdet colonos istos, et dabit vineam aliis. Quo audito, dixerunt illi: Absit.
Ta tuleb ja tapab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte.“Seda kuuldes nad ütlesid: „Seda ei tohi juhtuda!“
17 Ille autem aspiciens eos, ait: Quid est ergo hoc quod scriptum est: Lapidem quem reprobaverunt ædificantes, hic factus est in caput anguli?
Jeesus küsis neile otsa vaadates: „Mida siis tähendab see kirjasõna: „Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks, on saanud nurgakiviks?“
18 Omnis qui ceciderit super illum lapidem, conquassabitur: super quem autem ceciderit, comminuet illum.
Igaüks, kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, ja kelle peale see kivi langeb, selle see purustab.“
19 Et quærebant principes sacerdotum et scribæ mittere in illum manus illa hora, et timuerunt populum: cognoverunt enim quod ad ipsos dixerit similitudinem hanc.
Kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid nad kartsid inimesi. Nad said aru, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta.
20 Et observantes miserunt insidiatores, qui se justos simularent, ut caperent eum in sermone, ut traderent illum principatui, et potestati præsidis.
Ja nad läkitasid Jeesust varitsema nuhid, kes teesklesid siiraid inimesi, et teda tabada sõnadelt ja teda ära anda maavalitseja võimusesse ja meelevalda.
21 Et interrogaverunt eum, dicentes: Magister, scimus quia recte dicis et doces: et non accipis personam, sed viam Dei in veritate doces.
Ja nuhid küsitlesid teda: „Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega ole erapoolik, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega.
22 Licet nobis tributum dare Cæsari, an non?
Kas on õige maksta keisrile maksu või mitte?“
23 Considerans autem dolum illorum, dixit ad eos: Quid me tentatis?
Aga Jeesus nägi nende salakavaluse läbi ja ütles ta neile:
24 ostendite mihi denarium. Cujus habet imaginem et inscriptionem? Respondentes dixerunt ei: Cæsaris.
„Näidake mulle teenarit! Kelle pilt ja kiri sellel on?“„Keisri, “vastasid nemad.
25 Et ait illis: Reddite ergo quæ sunt Cæsaris, Cæsari: et quæ sunt Dei, Deo.
Jeesus ütles neile: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!“
26 Et non potuerunt verbum ejus reprehendere coram plebe: et mirati in responso ejus, tacuerunt.
Ja nad ei saanud teda lõksu püüda sellega, mis ta oli avalikult öelnud. Ja olles hämmastunud tema vastusest, jäid nad vait.
27 Accesserunt autem quidam sadducæorum, qui negant esse resurrectionem, et interrogaverunt eum,
Jeesuse juurde astusid mõned saduserid, kes eitavad surnuist ülestõusmist, ja küsisid temalt:
28 dicentes: Magister, Moyses scripsit nobis: Si frater alicujus mortuus fuerit habens uxorem, et hic sine liberis fuerit, ut accipiat eam frater ejus uxorem, et suscitet semen fratri suo.
„Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui mehe vend sureb ja maha jääb naine, aga ei jää lapsi, siis peab see mees abielluma lesega ja vennale järglasi kasvatama.
29 Septem ergo fratres erant: et primus accepit uxorem, et mortuus est sine filiis.
Oli kord seitse venda. Esimene neist võttis naise ja suri lasteta.
30 Et sequens accepit illam, et ipse mortuus est sine filio.
Siis teine
31 Et tertius accepit illam. Similiter et omnes septem, et non reliquerunt semen, et mortui sunt.
ja kolmas abiellusid temaga ja samamoodi kõik seitse surid, jätmata järele ühtki last.
32 Novissime omnium mortua est et mulier.
Lõpuks suri ka naine.
33 In resurrectione ergo, cujus eorum erit uxor? siquidem septem habuerunt eam uxorem.
Kuidas on surnute ülestõusmisel: kelle naine ta on, sest kõik seitse olid temaga abielus?“
Jeesus vastas: „Selle maailma inimesed võtavad naisi ja lähevad mehele. (aiōn g165)
35 illi vero qui digni habebuntur sæculo illo, et resurrectione ex mortuis, neque nubent, neque ducent uxores: (aiōn g165)
Kuid need, keda peetakse vääriliseks olema tulevases ajastus ja surnute ülestõusmises, ei võta naisi ega lähe mehele, (aiōn g165)
36 neque enim ultra mori potuerunt: æquales enim angelis sunt, et filii sunt Dei, cum sint filii resurrectionis.
sest nad ei saa ka enam surra; nad on inglite sarnased. Nemad on Jumala lapsed, sest nad on ülestõusmise lapsed.
37 Quia vero resurgant mortui, et Moyses ostendit secus rubum, sicut dicit Dominum, Deum Abraham, et Deum Isaac, et Deum Jacob.
Aga et surnud tõusevad üles, seda näitas isegi Mooses põleva põõsa loos, kui ta ütleb, et Issand on Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal.
38 Deus autem non est mortuorum, sed vivorum: omnes enim vivunt ei.
Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal, sest tema jaoks on kõik elus.“
39 Respondentes autem quidam scribarum, dixerunt ei: Magister, bene dixisti.
Siis mõned kirjatundjad kostsid: „Hästi öeldud, Õpetaja!“
40 Et amplius non audebant eum quidquam interrogare.
Ja keegi ei tihanud rohkem midagi küsida.
41 Dixit autem ad illos: Quomodo dicunt Christum filium esse David?
Siis Jeesus ütles neile: „Miks öeldakse, et Messias on Taaveti poeg?
42 et ipse David dicit in libro Psalmorum: Dixit Dominus Domino meo: sede a dextris meis,
Taavet ise ütleb Laulude raamatus: „Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele,
43 donec ponam inimicos tuos scabellum pedum tuorum.
kuni ma panen sinu vaenlased su jalge alla jalajäriks.““
44 David ergo Dominum illum vocat: et quomodo filius ejus est?
Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?“
45 Audiente autem omni populo, dixit discipulis suis:
Aga ta ütles kogu rahva kuuldes jüngritele:
46 Attendite a scribis, qui volunt ambulare in stolis, et amant salutationes in foro, et primas cathedras in synagogis, et primos discubitus in conviviis,
„Hoiduge kirjatundjate eest! Neile meeldib kõndida lendlevates kuubedes ja nad armastavad aupaklikke tervitusi turuplatsidel ja esimesi istmeid sünagoogides ja aukohti pidulauas.
47 qui devorant domos viduarum, simulantes longam orationem: hi accipient damnationem majorem.
Nad neelavad alla lesknaiste majad ja silmakirjaks peavad pikki palveid. Nad saavad seda rängema karistuse.“
