< Lucam 1 >
1 Quoniam quidem multi conati sunt ordinare narrationem, quæ in nobis completæ sunt, rerum:
Nagu sa tead, on paljud teised üritanud kirja panna seda, mis on täide läinud ja puudutab ka meid.
2 sicut tradiderunt nobis, qui ab initio ipsi viderunt, et ministri fuerunt sermonis:
Nende jutustused põhinesid esimeste pealtnägijate ja Sõna kuulutajate tõenditel
3 visum est et mihi, assecuto omnia a principio diligenter, ex ordine tibi scribere, optime Theophile,
ja ka mina otsustasin, et kuna olen kõike seda algusest peale väga hoolikalt jälginud, oleks hea mõte kõigest toimunust kirja panna täpne jutustus.
4 ut cognoscas eorum verborum, de quibus eruditus es, veritatem.
Tegin seda, kallis Teofilos, et sa võiksid olla kindel, et see, mida sulle õpetati, on täiesti usaldusväärne.
5 Fuit in diebus Herodis, regis Judææ, sacerdos quidam nomine Zacharias de vice Abia, et uxor illius de filiabus Aaron, et nomen ejus Elisabeth.
Sel ajal kui Heroodes oli Juudamaa kuningas, oli üks preester nimega Sakarias, kes oli pärit Abija preesterlikust rühmast. Ta oli abielus Eliisabetiga, kes põlvnes samuti preester Aaronist.
6 Erant autem justi ambo ante Deum, incedentes in omnibus mandatis et justificationibus Domini sine querela.
Nad mõlemad tegid, mis oli Jumala ees õige, ning järgisid hoolikalt kõiki Issanda käske ja määrusi.
7 Et non erat illis filius, eo quod esset Elisabeth sterilis, et ambo processissent in diebus suis.
Neil ei olnud lapsi, sest Eliisabet ei olnud selleks suuteline, ja nad mõlemad olid juba vanad.
8 Factum est autem, cum sacerdotio fungeretur in ordine vicis suæ ante Deum,
Kui Sakarias teenis preestrina Jumala ees oma preesterlikus rühmas,
9 secundum consuetudinem sacerdotii, sorte exiit ut incensum poneret, ingressus in templum Domini:
valiti ta vastavalt preestrite tavale liisu heitmisega Issanda templisse sisenema ja suitsutusrohtu põletama.
10 et omnis multitudo populi erat orans foris hora incensi.
Suitsutusohvri toomise ajal palvetas väljas suur hulk rahvast.
11 Apparuit autem illi angelus Domini, stans a dextris altaris incensi.
Issanda ingel ilmus Sakariasele ja seisis suitsutusohvrialtari kõrval paremal pool.
12 Et Zacharias turbatus est videns, et timor irruit super eum.
Kui Sakarias nägi inglit, oli ta rabatud ja hakkas kartma.
13 Ait autem ad illum angelus: Ne timeas, Zacharia, quoniam exaudita est deprecatio tua: et uxor tua Elisabeth pariet tibi filium, et vocabis nomen ejus Joannem:
Aga ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias! Sinu palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet sünnitab sulle poja ja sa pead talle nimeks panema Johannes.
14 et erit gaudium tibi, et exsultatio, et multi in nativitate ejus gaudebunt:
Ta toob sulle rõõmu ja heameelt ning tema sünd rõõmustab paljusid.
15 erit enim magnus coram Domino: et vinum et siceram non bibet, et Spiritu Sancto replebitur adhuc ex utero matris suæ:
Ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei joo veini ega muid alkohoolseid jooke. Teda täidab Püha Vaim juba enne sündimist.
16 et multos filiorum Israël convertet ad Dominum Deum ipsorum:
Ta pöörab paljud iisraellased tagasi Issanda, nende Jumala juurde.
17 et ipse præcedet ante illum in spiritu et virtute Eliæ: ut convertat corda patrum in filios, et incredulos ad prudentiam justorum, parare Domino plebem perfectam.
Ta läheb Issanda eel Eelija vaimus ja väes, et panna isad taas oma laste peale mõtlema, ning tuua need, kes on mässumeelsed, tagasi õige arusaamise juurde, et valmistada rahvas ette Issanda jaoks.“
18 Et dixit Zacharias ad angelum: Unde hoc sciam? ego enim sum senex, et uxor mea processit in diebus suis.
„Kuidas ma saan selles kindel olla?“küsis Sakarias inglilt. „Ma olen vana mees ja ka mu naine on eakas.“
19 Et respondens angelus dixit ei: Ego sum Gabriel, qui asto ante Deum: et missus sum loqui ad te, et hæc tibi evangelizare.
„Mina olen Gabriel, “vastas ingel. „Ma seisan Jumala juures ning mind saadeti sinuga rääkima ja sulle seda head uudist tooma.
20 Et ecce eris tacens, et non poteris loqui usque in diem quo hæc fiant, pro eo quod non credidisti verbis meis, quæ implebuntur in tempore suo.
Aga kuna sa ei uskunud seda, mida ma sulle rääkisin, jääd sa tummaks ega saa kõneleda kuni määratud hetkeni, mil mu sõnad täide lähevad.“
21 Et erat plebs exspectans Zachariam: et mirabantur quod tardaret ipse in templo.
Väljas ootas rahvas Sakariast ja imestas, miks tal templis nii kaua aega läheb.
22 Egressus autem non poterat loqui ad illos, et cognoverunt quod visionem vidisset in templo. Et ipse erat innuens illis, et permansit mutus.
Kui ta lõpuks välja tuli, ei saanud ta nendega rääkida. Nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust, sest kuigi ta suutis teha žeste, ei suutnud ta üldse rääkida.
23 Et factum est, ut impleti sunt dies officii ejus, abiit in domum suam:
Pärast seda, kui ta oma teenistusaja oli lõpetanud, läks ta koju tagasi.
24 post hos autem dies concepit Elisabeth uxor ejus, et occultabat se mensibus quinque, dicens:
Mõne aja pärast jäi tema naine Eliisabet lapseootele. Ta jäi koju viieks kuuks.
25 Quia sic fecit mihi Dominus in diebus, quibus respexit auferre opprobrium meum inter homines.
„Issand on seda mulle teinud, “ütles ta. „Nüüd on ta võtnud ära mu häbi teiste silmis.“
26 In mense autem sexto, missus est angelus Gabriel a Deo in civitatem Galilææ, cui nomen Nazareth,
Eliisabeti lapseootuse kuuendal kuul saatis Jumal ingel Gabrieli noore neiu juurde, kelle nimi oli Maarja ja kes elas Galileas Naatsareti linnas.
27 ad virginem desponsatam viro, cui nomen erat Joseph, de domo David: et nomen virginis Maria.
Ta oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega.
28 Et ingressus angelus ad eam dixit: Ave gratia plena: Dominus tecum: benedicta tu in mulieribus.
Ingel tervitas teda. „Sul on eriline eesõigus, “ütles ta neiule. „Issand on sinuga.“
29 Quæ cum audisset, turbata est in sermone ejus, et cogitabat qualis esset ista salutatio.
Maarja oli neist sõnadest hämmelduses ja juurdles, mida selline tervitus tähendab.
30 Et ait angelus ei: Ne timeas, Maria: invenisti enim gratiam apud Deum.
„Ära karda, Maarja, “jätkas ingel, „sest Jumal on osutanud sinu suhtes armulikkust.
31 Ecce concipies in utero, et paries filium, et vocabis nomen ejus Jesum:
Sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja. Sa pead talle nimeks panema Jeesus.
32 hic erit magnus, et Filius Altissimi vocabitur, et dabit illi Dominus Deus sedem David patris ejus:
Ta saab väga tähtsaks ja teda nimetatakse Kõigekõrgema Pojaks. Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni
33 et regnabit in domo Jacob in æternum, et regni ejus non erit finis. (aiōn )
ja ta valitseb igavesti Jaakobi järeltulijate üle. Tema kuningriik ei lõpe iial.“ (aiōn )
34 Dixit autem Maria ad angelum: Quomodo fiet istud, quoniam virum non cognosco?
„Kuidas see võimalik on?“küsis Maarja. „Ma olen alles neitsi.“
35 Et respondens angelus dixit ei: Spiritus Sanctus superveniet in te, et virtus Altissimi obumbrabit tibi. Ideoque et quod nascetur ex te sanctum, vocabitur Filius Dei.
Ingel vastas: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind. Laps, kes sünnib, on püha, ja teda hüütakse Jumala pojaks.
36 Et ecce Elisabeth cognata tua, et ipsa concepit filium in senectute sua: et hic mensis sextus est illi, quæ vocatur sterilis:
Ja su sugulane Eliisabet on oma vanas eas samuti lapseootel. Naine, kelle kohta öeldi, et ta ei ole võimeline lapsi saama, on kuuendat kuud lapseootel.
37 quia non erit impossibile apud Deum omne verbum.
Jumala jaoks ei ole miski võimatu.“
38 Dixit autem Maria: Ecce ancilla Domini: fiat mihi secundum verbum tuum. Et discessit ab illa angelus.
„Siin ma olen, valmis olema Issanda teenija, “ütles Maarja. „Sündigu minuga just nii, nagu sa ütlesid.“Seejärel ingel lahkus tema juurest.
39 Exsurgens autem Maria in diebus illis, abiit in montana cum festinatione, in civitatem Juda:
Veidi aja pärast pani Maarja end valmis ja kiirustas Juudamaa mägedesse, linna, kus oli
40 et intravit in domum Zachariæ, et salutavit Elisabeth.
Sakariase maja. Sisse astudes hõikas ta Eliisabetti.
41 Et factum est, ut audivit salutationem Mariæ Elisabeth, exsultavit infans in utero ejus: et repleta est Spiritu Sancto Elisabeth:
Kohe kui Eliisabet kuulis Maarja häält, hüppas laps tema ihus rõõmu pärast. Püha Vaim täitis Eliisabeti
42 et exclamavit voce magna, et dixit: Benedicta tu inter mulieres, et benedictus fructus ventris tui.
ja ta hüüdis valju häälega: „Kui õnnistatud oled sina naiste hulgas ja kui õnnistatud on laps, kes sinust sünnib!
43 Et unde hoc mihi, ut veniat mater Domini mei ad me?
Miks mind nõnda austatakse, et mu Issanda ema mind külastab?
44 Ecce enim ut facta est vox salutationis tuæ in auribus meis, exsultavit in gaudio infans in utero meo.
Kui ma kuulsin sind tervitust hüüdmas, hüppas laps mu ihus rõõmu pärast.
45 Et beata, quæ credidisti, quoniam perficientur ea, quæ dicta sunt tibi a Domino.
Kui õnnelik sa oled, sest sa oled veendunud, et Issand teeb seda, mida ta sulle tõotas!“
46 Et ait Maria: Magnificat anima mea Dominum:
Maarja vastas: „Kuidas ma ülistan Issandat!
47 et exsultavit spiritus meus in Deo salutari meo.
Olen väga õnnelik Jumalas, mu Päästjas,
48 Quia respexit humilitatem ancillæ suæ: ecce enim ex hoc beatam me dicent omnes generationes,
sest ta otsustas, et mina, tema teenija, olen oma tagasihoidlikust taustast hoolimata tema silmis väärtuslik. Nüüdsest peale ütlevad kõik põlvkonnad, et ma olen õnnistatud.
49 quia fecit mihi magna qui potens est: et sanctum nomen ejus,
Kõigeväeline Jumal on teinud mulle suuri asju, tema nimi on püha.
50 et misericordia ejus a progenie in progenies timentibus eum.
Tema halastus kestab põlvest põlve nendele, kes teda austavad.
51 Fecit potentiam in brachio suo: dispersit superbos mente cordis sui.
Oma suure jõuga on ta lõhkunud tükkideks need, kes ülbelt ennast targaks peavad.
52 Deposuit potentes de sede, et exaltavit humiles.
Ta kisub mõjukad nende troonidelt maha ja ülendab need, kes on alandlikud.
53 Esurientes implevit bonis: et divites dimisit inanes.
Ta annab näljastele häid asju süüa ja saadab rikkad tühje käsi minema.
54 Suscepit Israël puerum suum, recordatus misericordiæ suæ:
Ta on aidanud oma sulast Iisraeli ja pidanud teda halastuses meeles,
55 sicut locutus est ad patres nostros, Abraham et semini ejus in sæcula. (aiōn )
just nagu ta meie isadele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele, igaveseks ajaks tõotas.“ (aiōn )
56 Mansit autem Maria cum illa quasi mensibus tribus: et reversa est in domum suam.
Maarja jäi Eliisabeti juurde kolmeks kuus ja naasis siis koju.
57 Elisabeth autem impletum est tempus pariendi, et peperit filium.
Eliisabetil jõudis sünnitamise aeg kätte ja ta tõi ilmale poja.
58 Et audierunt vicini et cognati ejus quia magnificavit Dominus misericordiam suam cum illa, et congratulabantur ei.
Naabrid ja sugulased kuulsid, kuidas Issand oli talle oma suurt headust osutanud, ning nad tähistasid seda koos temaga.
59 Et factum est in die octavo, venerunt circumcidere puerum, et vocabant eum nomine patris sui Zachariam.
Kaheksa päeva pärast tulid nad poissi ümber lõikama. Nad kavatsesid talle isa järgi nimeks panna Sakarias.
60 Et respondens mater ejus, dixit: Nequaquam, sed vocabitur Joannes.
„Ei, “ütles Eliisabet. „Tema nimeks peab saama Johannes.“
61 Et dixerunt ad illam: Quia nemo est in cognatione tua, qui vocetur hoc nomine.
„Aga teie sugulaste hulgas pole kedagi, kellel see nimi oleks, “ütlesid nad talle.
62 Innuebant autem patri ejus, quem vellet vocari eum.
Žestide abil küsisid nad Sakariaselt, poisi isalt, mis nime tahaks ta oma pojale panna.
63 Et postulans pugillarem scripsit, dicens: Joannes est nomen ejus. Et mirati sunt universi.
Sakarias andis märku, et talle antaks midagi, mille peale kirjutada. Kõigi üllatuseks kirjutas ta: „Tema nimi on Johannes.“
64 Apertum est autem illico os ejus, et lingua ejus, et loquebatur benedicens Deum.
Kohe suutis ta jälle rääkida ja hakkas Jumalat ülistama.
65 Et factus est timor super omnes vicinos eorum: et super omnia montana Judææ divulgabantur omnia verba hæc:
Kõiki läheduses elavaid inimesi täitis juhtunu tõttu aukartus ning kuuldus sellest levis kogu Juuda mägismaal.
66 et posuerunt omnes qui audierant in corde suo, dicentes: Quis, putas, puer iste erit? etenim manus Domini erat cum illo.
Igaüks, kes seda kuulis, mõtles, mida see peaks tähendama. „Kes sellest poisist saab?“küsisid nad, sest oli selge, et ta oli Jumala jaoks väga eriline.
67 Et Zacharias pater ejus repletus est Spiritu Sancto: et prophetavit, dicens:
Tema isa Sakarias täitus Püha Vaimuga ja kuulutas prohvetlikult:
68 Benedictus Dominus Deus Israël, quia visitavit, et fecit redemptionem plebis suæ:
„Issand, Iisraeli Jumal, on imeline, sest ta on tulnud oma rahva juurde ja nad vabastanud.
69 et erexit cornu salutis nobis in domo David pueri sui,
Ta on andnud meile suure Päästja oma sulase Taaveti järglaste hulgast,
70 sicut locutus est per os sanctorum, qui a sæculo sunt, prophetarum ejus: (aiōn )
nagu ta tõotas ammu aega tagasi oma pühade prohvetite kaudu. (aiōn )
71 salutem ex inimicis nostris, et de manu omnium qui oderunt nos:
Ta tõotas päästa meid meie vaenlaste käest, nende käest, kes meid vihkavad.
72 ad faciendam misericordiam cum patribus nostris: et memorari testamenti sui sancti:
Ta halastas meie isade peale ja pidas meeles oma püha lepingut −
73 jusjurandum, quod juravit ad Abraham patrem nostrum, daturum se nobis
tõotust, mille ta oli andnud meie isale Aabrahamile.
74 ut sine timore, de manu inimicorum nostrorum liberati, serviamus illi
Ta vabastab meid hirmust ja päästab meid meie vaenlaste käest,
75 in sanctitate et justitia coram ipso, omnibus diebus nostris.
et saaksime teda teenida ning teha kogu oma elu seda, mis on hea ja õige.
76 Et tu puer, propheta Altissimi vocaberis: præibis enim ante faciem Domini parare vias ejus,
Kuigi sa oled alles väike laps, hüütakse sind Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel valmistama talle teed ja
77 ad dandam scientiam salutis plebi ejus in remissionem peccatorum eorum
kuulutama tema rahvale teadmisi päästest pattude andestuse kaudu.
78 per viscera misericordiæ Dei nostri, in quibus visitavit nos, oriens ex alto:
Tänu Jumala hoolitsevale headusele laseb taevas meile koiduvalgust paista,
79 illuminare his qui in tenebris et in umbra mortis sedent: ad dirigendos pedes nostros in viam pacis.
et see säraks neile, kes elavad pimeduses ja surma varjus, ning juhiks meid rahu teel.“
80 Puer autem crescebat, et confortabatur spiritu: et erat in desertis usque in diem ostensionis suæ ad Israël.
Poiss Johannes kasvas ja sai vaimulikult tugevaks. Ta elas kõrbes, kuni jõudis kätte aeg avalikult Iisraeli teenida.