< Isaiæ 40 >

1 Consolamini, consolamini, popule meus, dicit Deus vester.
Kai ih kaminawk to pahloep oh, pahloep oh, tiah na Sithaw mah thuih.
2 Loquimini ad cor Jerusalem, et advocate eam, quoniam completa est malitia ejus, dimissa est iniquitas illius: suscepit de manu Domini duplicia pro omnibus peccatis suis.
Misa a tukhaih loe boeng boeh; a zaehaih doeh tahmen pae boeh, tiah Jerusalem pahloephaih lok to thui pae oh loe, hang oh; a zae o haihnawk pongah Angraeng danpaekhaih alet hnetto ah na yok o boeh, tiah thui pae oh.
3 Vox clamantis in deserto: Parate viam Domini, rectas facite in solitudine semitas Dei nostri.
Praezaek ah hang kami ih lok mah, Angraeng ih loklam to pakhrai oh; aicae Sithaw hanah praezaek ah katoeng manglaih lampui to sah oh.
4 Omnis vallis exaltabitur, et omnis mons et collis humiliabitur, et erunt prava in directa, et aspera in vias planas:
Kathuk longnawk to aphum oh loe, mae hoi maesomnawk to pahnaem oh; kangkoih lam to patoengh oh loe, kadue ai loklam to adue o sak ah.
5 et revelabitur gloria Domini, et videbit omnis caro pariter quod os Domini locutum est.
To tih nahaeloe kami boih mah hnuk hanah, Angraeng lensawkhaih to amtueng tih; Angraeng ih pakha mah hae tiah thuih boeh, tiah a thuih.
6 Vox dicentis: Clama. Et dixi: Quid clamabo? Omnis caro fœnum, et omnis gloria ejus quasi flos agri.
To ih lok mah, Hang ah, tiah ang naa. Kaimah timaw ka hangh haih han loe? tiah ka naa. Kaminawk loe phroh baktiah ni oh o boih, lensawkhaihnawk boih doeh lawk ih apawk baktiah ni oh;
7 Exsiccatum est fœnum, et cecidit flos, quia spiritus Domini sufflavit in eo. Vere fœnum est populus:
Angraeng ih takhi mah hmuh naah, phroh loe zaek moe, apawk doeh azaem; kami loe phroh baktiah ni oh tangtang.
8 exsiccatum est fœnum, et cecidit flos; verbum autem Domini nostri manet in æternum.
Phroh loe zaek moe, apawk doeh azaem ving; toe aicae Sithaw ih lok loe dungzan khoek to cak poe tih.
9 Super montem excelsum ascende, tu qui evangelizas Sion; exalta in fortitudine vocem tuam, qui evangelizas Jerusalem: exalta, noli timere. Dic civitatibus Juda: Ecce Deus vester:
Aw Zion, kahoih tamthanglok sinkung, maesang nuiah daw tahang ah; Aw Jerusalem, kahoih tamthanglok sinkung, tha hoiah hang ah, zii ai ah, hang ah; Na Sithaw to khen oh! tiah Judah vangpuinawk khaeah thui paeh.
10 ecce Dominus Deus in fortitudine veniet, et brachium ejus dominabitur: ecce merces ejus cum eo, et opus illius coram illo.
Khenah, Angraeng Sithaw loe a thacakhaih ban hoiah angzo ueloe, thacak a ban hoiah uk tih; khenah, tangqum loe angmah khaeah oh moe, sak ih hmuen baktih toengah pathok han koi hmuen doeh angmah khaeah oh.
11 Sicut pastor gregem suum pascet, in brachio suo congregabit agnos, et in sinu suo levabit; fœtas ipse portabit.
Tuutoep kami mah tuunawk to pacah baktih toengah angmah ih tuunawk to pacah tih; tuucaanawk to a ban hoiah la ueloe, saoek ah tapom tih; caa tapen tuunawk loe amzaita hoiah hui tih.
12 Quis mensus est pugillo aquas, et cælos palmo ponderavit? quis appendit tribus digitis molem terræ, et libravit in pondere montes, et colles in statera?
Ban hoi tuipuinawk tah kami, ban hoi van kar kami, benthang hoi maiphu tah kami, maenawk, maesomnawk coi hoiah tah kami loe mi aa?
13 Quis adjuvit spiritum Domini? aut quis consiliarius ejus fuit, et ostendit illi?
Mi mah maw Angraeng ih Muithla to loklam patuek vaih, to tih ai boeh loe mi maw anih poekhaih paekkung ah kaom, mi maw anih to patuk vaih?
14 cum quo iniit consilium, et instruxit eum, et docuit eum semitam justitiæ, et erudivit eum scientiam, et viam prudentiæ ostendit illi?
Angraeng loe mi hoiah maw lokram vaih, mi maw Angraeng to patuk moe, a caehhaih loklam to patuek vaih? Mi mah maw anih palunghahaih patuk moe, panoekhaih loklam patuek vaih?
15 Ecce gentes quasi stilla situlæ, et quasi momentum stateræ reputatæ sunt; ecce insulæ quasi pulvis exiguus.
Khenah, prae kaminawk loe tui suekhaih okduk pong ih tui kaca baktiah oh o moe, coi tahhaih pong ih kakap maiphu baktiah ni oh o; khenah, tuipui thung ih praenawk doeh maiphu baktiah ni a haeh.
16 Et Libanus non sufficiet ad succendendum, et animalia ejus non sufficient ad holocaustum.
Lebanon ih taw loe hmaitik han khawt ai; to taw thungah kaom moinawk doeh angbawnhaih sak hanah khawt ai.
17 Omnes gentes quasi non sint, sic sunt coram eo, et quasi nihilum et inane reputatæ sunt ei.
Prae kaminawk boih loe anih hmaa ah tidoeh athum ai, nihcae loe anih han tiah doeh om ai, azom pui ni.
18 Cui ergo similem fecisti Deum? aut quam imaginem ponetis ei?
To pongah Sithaw loe tih hoiah maw na patah han? To tih ai boeh loe anih loe kawbaktih krang hoiah maw anghmong, tiah na patah han?
19 Numquid sculptile conflavit faber? aut aurifex auro figuravit illud, et laminis argenteis argentarius?
Krang sah kami mah krang to thuk, sui sah kami mah a nuiah suitui to pazut moe, sumkanglung sah kami mah sumqui to a sak pae.
20 Forte lignum et imputribile elegit; artifex sapiens quærit quomodo statuat simulacrum, quod non moveatur.
Kamtang kami loe kahmawn thai ai thing to qoih moe, thing nuiah krang soisak hanah krang soi thaih kami to pakrong.
21 Numquid non scitis? numquid non audistis? numquid non annuntiatum est vobis ab initio? numquid non intellexistis fundamenta terræ?
Na panoek o ai maw? Na thaih o ai maw? Tangsuek na hoiah na thui o ai maw? Long sak amtong tangsuek na hoiah na thaih o ai maw?
22 Qui sedet super gyrum terræ, et habitatores ejus sunt quasi locustæ; qui extendit velut nihilum cælos, et expandit eos sicut tabernaculum ad inhabitandum;
Anih loe long amhaehaih ranui koekah anghnut, anih mah loe long kaminawk to pakhuhnawk baktiah ni poek, vannawk to kahni baktiah a payuengh moe, ohhaih im baktiah amyuegsak;
23 qui dat secretorum scrutatores quasi non sint, judices terræ velut inane fecit.
Anih mah loe angraengnawk to tidoeh na ai ah ohsak moe, long ukkungnawk doeh azom pui ah a ohsak.
24 Et quidem neque plantatus, neque satus, neque radicatus in terra truncus eorum; repente flavit in eos, et aruerunt, et turbo quasi stipulam auferet eos.
Ue, nihcae loe tidoeh thling o mak ai; ue, patii doeh patii o mak ai; ue, patit o ih akungnawk doeh tangzun sah o mak ai; anih mah akungnawk to takhi hoi hmuh pongah azaem o tih; nihcae to takhi kamhae mah hmut phaeng tih.
25 Et cui assimilastis me, et adæquastis? dicit Sanctus.
Mi hoiah maw kai hae nang patah han? To tih ai boeh loe mi maw kai hoiah kangvan? tiah Ciimcai Sithaw mah thuih.
26 Levate in excelsum oculos vestros, et videte quis creavit hæc: qui educit in numero militiam eorum, et omnes ex nomine vocat; præ multitudine fortitudinis et roboris, virtutisque ejus, neque unum reliquum fuit.
Van bangah na mik to padai noek ah; khenah, hae hmuennawk loe mi mah maw sak? Anih mah ni to ih cakaehnawk to maeto pacoeng maeto ohsak, nazetto maw oh o, tito anih mah panoek bit moe, ahmin hoiah kawk boih; anih loe thacak moe, sakthaihaih hoiah akoep pongah, maeto doeh anghmaa o ai.
27 Quare dicis, Jacob, et loqueris, Israël: Abscondita est via mea a Domino, et a Deo meo judicium meum transivit?
Aw Jakob, tipongah ka caehhaih loklam loe Angraeng mah panoek ai, tiah na thuih loe? Aw Israel, tipongah ka toenghaih hae Sithaw mah tiah doeh na sah pae ai, tiah na thuih loe?
28 Numquid nescis, aut non audisti? Deus sempiternus Dominus, qui creavit terminos terræ: non deficiet, neque laborabit, nec est investigatio sapientiæ ejus.
Angraeng loe, dungzan kahing Sithaw ah oh moe, long boenghaih Sahkung ah oh, anih loe thazok ai, angpho vai ai, a thoemhaih loe mi mah doeh panoek pae thai ai, tiah na panoek o ai maw?
29 Qui dat lasso virtutem, et his qui non sunt, fortitudinem et robur multiplicat.
Anih loe thazok kaminawk to tha ohsak moe, thacak ai kaminawk to thacaksak.
30 Deficient pueri, et laborabunt, et juvenes in infirmitate cadent;
Thendoengnawk mataeng doeh thazok o ueloe, angpho o tih, nawksainawk doeh amthaek o ueloe, amtimh o tih;
31 qui autem sperant in Domino mutabunt fortitudinem, assument pennas sicut aquilæ: current et non laborabunt, ambulabunt et non deficient.
toe Angraeng zing kaminawk loe thacak o let tih; tahmunawk baktiah van ah pakhraeh hoiah angtoeng o tahang tih; cawn o cadoeh, angpho o mak ai, caeh o naah doeh thazok o mak ai.

< Isaiæ 40 >