< Isaiæ 25 >

1 Domine, Deus meus es tu; exaltabo te, et confitebor nomini tuo: quoniam fecisti mirabilia, cogitationes antiquas fideles. Amen.
Aw Angraeng, nang loe ka Sithaw ni; kasang koekah kang pakoeh moe, na hmin to kang pakoeh han; canghnii hoiah sak na tim ih hmuennawk to amkhrai ai ah oepthohhaih hoi dawnrai hmuennawk to na sak boeh.
2 Quia posuisti civitatem in tumulum, urbem fortem in ruinam, domum alienorum: ut non sit civitas, et in sempiternum non ædificetur.
Vangpui to anghnoeng tapophaih ahmuen ah na sak; kacak vangpui doeh nam rosak boeh; prae kalah kaminawk ohhaih ahmuen loe vangpui ah om mak ai; mi mah doeh sah mak ai.
3 Super hoc laudabit te populus fortis; civitas gentium robustarum timebit te:
To pongah thacak kaminawk mah nang to pakoeh o tih; zitthok kaminawk ih vangpui mah doeh nang to zii o tih boeh.
4 quia factus es fortitudo pauperi, fortitudo egeno in tribulatione sua, spes a turbine, umbraculum ab æstu; spiritus enim robustorum quasi turbo impellens parietem.
Nang loe kamtangnawk abuephaih, kavawt kaminawk palungboeng naah abuephaih ah na oh; takhi sae song naah abuephaih, ni bet naah abuephaih tahlip kahoih ah na oh; tahmenhaih tawn ai kaminawk ih palungphuihaih loe tapang kahmut rup takhi sae baktiah oh.
5 Sicut æstus in siti, tumultum alienorum humiliabis; et quasi calore sub nube torrente, propaginem fortium marcescere facies.
Praezaek ih ni kabae baktiah, prae kalah kaminawk hanghaih loknawk to na dipsak tih; tamai mah ni kabae khuk khoep baktiah, mi tahmenhaih tawn ai kaminawk ih laa lok to dii tih boeh.
6 Et faciet Dominus exercituum omnibus populis in monte hoc convivium pinguium, convivium vindemiæ, pinguium medullatorum, vindemiæ defæcatæ.
Hae mae ah misatuh kaminawk ih Angraeng Sithaw mah kaminawk boih hanah buhraenghaih poih hoi saning kasawk ah suek ih misurtui naekhaih poih to sah pae ueloe, kakhraem koek moi hoi kahoih koek misurtui to patoem pae tih.
7 Et præcipitabit in monte isto faciem vinculi colligati super omnes populos, et telam quam orditus est super omnes nationes.
Hae mae ah kaminawk boih mikhmai khukhaih kahni hoi kaminawk boih kakhuk mikhmai khukhaih kahni to anih mah asik pae boih tih boeh.
8 Præcipitabit mortem in sempiternum; et auferet Dominus Deus lacrimam ab omni facie, et opprobrium populi sui auferet de universa terra: quia Dominus locutus est.
Anih mah duekhaih to pazawkhaih hoiah paaeh tih boeh; Angraeng mah kaminawk boih mikhmai ih mikkhraetui to huu pae tih; angmah kaminawk mah hae long nuiah tongh o ih kasaethuihaih to la pae ving tih boeh, tiah Angraeng mah thuih.
9 Et dicet in die illa: Ecce Deus noster iste; exspectavimus eum, et salvabit nos; iste Dominus, sustinuimus eum: exsultabimus, et lætabimur in salutari ejus.
To na niah loe nihcae mah, Khenah, hae loe aicae ih Sithaw tangtang ni; anih to a zing o pongah, anih mah aicae to na pahlong tih; hae loe aicae mah oep o ih Angraeng ah oh; ang pahlonghaih to oep o si loe, anghoe o si, tiah thui o tih.
10 Quia requiescet manus Domini in monte isto; et triturabitur Moab sub eo, sicuti teruntur paleæ in plaustro.
Angraeng ih ban loe hae mae nuiah om tih, toe caphaeh to maitaw aek thungah cawh o baktih toengah, Moab to a khok tlim ah suem ueloe, khok hoiah atii tih.
11 Et extendet manus suas sub eo sicut extendit natans ad natandum; et humiliabit gloriam ejus cum allisione manuum ejus.
Tui alaek kami mah tui alaek hanah ban payangh baktih toengah, anih loe Moab kaminawk salakah ban to payangh tih; Moab amoekhaih hoi ban thacakhaih to anih mah krahsak tathuk tih.
12 Et munimenta sublimium murorum tuorum concident, et humiliabuntur, et detrahentur in terram usque ad pulverem.
Nihcae ih kasang sipae to anih mah tanimsak tih, long ah amtimsak ueloe, maiphu ah angcoengsak tih.

< Isaiæ 25 >