< Ecclesiastes 11 >

1 Mitte panem tuum super transeuntes aquas, quia post tempora multa invenies illum.
Lii atu hoʻo mā ki he fukahi vai: he ka hili ʻae ngaahi ʻaho lahi te ke toe ʻilo ia.
2 Da partem septem necnon et octo, quia ignoras quid futurum sit mali super terram.
Tufa ʻae ʻinasi ki he toko fitu, pea ki he toko valu foki; he ʻoku ʻikai te ke ʻilo ʻae kovi ʻe hoko ki he māmani.
3 Si repletæ fuerint nubes, imbrem super terram effundent. Si ceciderit lignum ad austrum aut ad aquilonem, in quocumque loco ceciderit, ibi erit.
‌ʻOka pito ʻae ngaahi ʻao ʻi he ʻuha, ʻoku fakamaha ia ki he kelekele: pea kapau ʻe hinga ha ʻakau ki he feituʻu tonga pe ki he tokelau, ko e potu ʻoku hinga ki ai ʻae ʻakau, ʻe ʻi ai pe ia.
4 Qui observat ventum non seminat; et qui considerat nubes numquam metet.
Ko ia ʻoku faʻa sio ki he matangi ʻe ʻikai te ne tūtuuʻi; pea ko ia ʻoku faʻa tokanga ki he ngaahi ʻao ʻe ʻikai te ne utu mai.
5 Quomodo ignoras quæ sit via spiritus, et qua ratione compingantur ossa in ventre prægnantis, sic nescis opera Dei, qui fabricator est omnium.
‌ʻO hangē ko hoʻo taʻeʻilo ki he anga ʻoe laumālie, mo e tupu ʻoe hui ʻi he manāva ʻoʻona ʻoku feitama: ʻoku pehē, ʻoku ʻikai te ke ʻilo ʻae ngāue ʻae ʻOtua ʻaia ʻoku ne ngaohi ʻae meʻa kotoa pē.
6 Mane semina semen tuum, et vespere ne cesset manus tua: quia nescis quid magis oriatur, hoc aut illud; et si utrumque simul, melius erit.
Tūtuuʻi hoʻo tenga ʻi he pongipongi, pea ʻi he efiafi ʻoua naʻa taʻofi ho nima: he ʻoku ʻikai te ke ʻilo pe ko e fē ʻe tupu lelei, ʻa eni pe ko ʻena, pe te na lelei fakatouʻosi pe.
7 Dulce lumen, et delectabile est oculis videre solem.
Ko e moʻoni, ko e meʻa lelei fau ʻae maama, pea ko e meʻa fakafiefia ke sio ʻae mata ki he laʻā:
8 Si annis multis vixerit homo, et in his omnibus lætatus fuerit, meminisse debet tenebrosi temporis, et dierum multorum, qui cum venerint, vanitatis arguentur præterita.
Ka ko eni, kapau ʻe moʻui ha tangata ʻi he ngaahi taʻu lahi, ʻo ne fiefia ʻi ai kotoa pē; ka ʻoku lelei ke ne manatu foki ki he ngaahi ʻaho ʻoe fakapoʻuli; koeʻuhi ʻe lahi ia. Ko e meʻa kotoa pē ʻoku hoko mai ko e vaʻinga ia.
9 Lætare ergo, juvenis, in adolescentia tua, et in bono sit cor tuum in diebus juventutis tuæ: et ambula in viis cordis tui, et in intuitu oculorum tuorum, et scito quod pro omnibus his adducet te Deus in judicium.
‌ʻE tangata talavou, ke ke fiefia ʻi hoʻo kei talavou, pea ke fakafiefiaʻi ho loto ʻi he ngaahi ʻaho ʻo hoʻo kei talavou, pea ke ʻeveʻeva ʻi he anga ʻo ho loto, pea ʻi he holi ʻa ho mata ʻoʻou: ka ke ʻilo, ko e ngaahi meʻa ni kotoa pē ʻe ʻomi ai koe ʻe he ʻOtua ki he fakamaau.
10 Aufer iram a corde tuo, et amove malitiam a carne tua: adolescentia enim et voluptas vana sunt.
Ko ia ke ke hiki ai ʻae ʻita mei ho loto, mo e fai kovi mei ho kakano: he ko e kei tamasiʻi mo e kei talavou ko e vaʻinga ia.

< Ecclesiastes 11 >