< Actuum Apostolorum 17 >

1 Cum autem perambulassent Amphipolim et Apolloniam, venerunt Thessalonicam, ubi erat synagoga Judæorum.
Pu vakhanghenda mumbunchenghe uwa Amfipoli na Apolonia, puvakhafikha kuvunchenge uwa khu Tesalonikhe ukhuyale ekhyo einyumba eiya khwisayeila Avayuta.
2 Secundum consuetudinem autem Paulus introivit ad eos, et per sabbata tria disserebat eis de Scripturis,
Nduvulwale ulwiho lwa Pavuli pu akhingeila khuvene pu aleikhwinchojanja navo, amamenyu ngha mbusimbe emilungu nghei datu einghya Sabati.
3 adaperiens et insinuans quia Christum oportuit pati, et resurgere a mortuis: et quia hic est Jesus Christus, quem ego annuntio vobis.
Pu aleikhuvadeinduleila uvusimbe nukhuvavulanincha ukhuta, ya nonghile uKeilesite ukhunkuveilwa pu anchukhe khange ukhuhuma khuvunchukha. Pu akhavavula, “Akhata uYeisu uveinikhuvavula inongwa ncha mwene yei Keilesite”
4 Et quidam ex eis crediderunt et adjuncti sunt Paulo et Silæ: et de colentibus gentilibusque multitudo magna, et mulieres nobiles non paucæ.
Pu avange Muvayuta vakhakela nukhweideikha puvakhahangana paninie nu Pavuli nu Sila, pu navava Vagiliki vope vavo va mweimeikhangha avuva eidikhe nukhukava uvupokhi valepyo neikheipungha eikheivaha eikhya vanu.
5 Zelantes autem Judæi, assumentesque de vulgo viros quosdam malos, et turba facta, concitaverunt civitatem: et assistentes domui Jasonis quærebant eos producere in populum.
Pu Avayuta vale nakhavini savaleiveideikhi puvakhanchi lundamania avanu vuvingi puvakhava veidikhi avanu avapanji puvakhava khipunga nukhupela eimbwato pavunchenge, hange pukhayuvukhila nayeinyumba eiya Yasoni, vuvilonda ukhuvubata Pavuli nu Sila nukhuva nahengha pavanu.
6 Et cum non invenissent eos, trahebant Jasonem et quosdam fratres ad principes civitatis, clamantes: Quoniam hi qui urbem concitant, et huc venerunt,
Pu leino vavile valemilwe ukhuvavona puvakhamwibala uYasoni navakeilesite avange vakhavaheileikha khuvavaha vavunchenge puvakhata nukhyovela valeikhuta, “Avanu ava vyu vala vavo vikhuvakilivula avanu avankilunga khyoni puvinchile nakhunu khunu,
7 quos suscepit Jason, et hi omnes contra decreta Cæsaris faciunt, regem alium dicentes esse, Jesum.
U Yasoni vei avupeilile, pu avanu ava savikonga ululangheio lwa Kesali, pu vita khwale unkuludeva uyunge viita vei Yeisu”
8 Concitaverunt autem plebem et principes civitatis audientes hæc.
Pu avanu eikhipungha khyoni navavaha vavunhenge vakhatimbukha mwitumbu vavile vapulikhe ewo.
9 Et accepta satisfactione a Jasone et a ceteris, dimiserunt eos.
Pu uYasoni nava nine vavile vahombile ihela puvakhavavopola, vakhavelekha valutanghe.
10 Fratres vero confestim per noctem dimiserunt Paulum et Silam in Berœam. Qui cum venissent, in synagogam Judæorum introierunt.
Pu avakeileisite vayavo eikilo yeila yeila puvakhavalavuleila uPavuli nu Sila na yu Beloya. Vavile vafikhe ukhupuvakhinghila munyumba iyuvikheisayeila Avayuta.
11 Hi autem erant nobiliores eorum qui sunt Thessalonicæ, qui susceperunt verbum cum omni aviditate, quotidie scrutantes Scripturas, si hæc ita se haberent.
Avanu vala vale nuluhala ukhululeila vala avakhu Tesalonikhe ulwakhuva va lyupeilile eilimenyu neinumbula. eingolofu puvaleikhukongelela uvusimbe ifinghono fyoni ukhuta puvalumanye nghangho nghincho viwa vunghaleivwo.
12 Et multi quidem crediderunt ex eis, et mulierum gentilium honestarum, et viri non pauci.
Pu leino avingi muveene vakhalyeideikha eilimenyu, avadala na vanghosi ava Gilikhi vuveingi.
13 Cum autem cognovissent in Thessalonica Judæi quia et Berœæ prædicatum est a Paulo verbum Dei, venerunt et illuc commoventes, et turbantes multitudinem.
Pu ieino Avayuta avakhu Tesalonike vavile vwene ukhuta uPavuli eilumbeileila eilimenyu lya Nguluve ukhu khu Veloya, puvakhaluta ukhwa puvakhanchi khyavanu eikhipungha khyavanu vakhava neimbwato khuvanu.
14 Statimque tunc Paulum dimiserunt fratres, ut iret usque ad mare: Silas autem et Timotheus remanserunt ibi.
Khya hanila, avakeileisite vala puvakhangh'eileikha uPavuli alutanghe khunyanja, pu leino uSila nu Timoti vakhasinginghala palapala.
15 Qui autem deducebant Paulum, perduxerunt eum usque Athenas, et accepto mandato ab eo ad Silam et Timotheum ut quam celeriter venirent ad illum, profecti sunt.
Avakeileisite vala vavile vangh'eili khe uPavuli puvakhandhifikha nave nakhu Atene, puvakhandekha uPavuli ukhwa, puvakhupeila khumwene unghwavalanghile ukhuta uSila nu Timoti vinche khumwene khyahanila.
16 Paulus autem cum Athenis eos exspectaret, incitabatur spiritus ejus in ipso, videns idololatriæ deditam civitatem.
Pu avile ikhuvanghuleila ukhukhu Athene, enumbula y amwene yeikhavipa fincho umu alolile uvunchenge vula umuvudeinghile ifiihwani fyufingi.
17 Disputabat igitur in synagoga cum Judæis et colentibus, et in foro, per omnes dies ad eos qui aderant.
Pu leinu valemunyumba ya khweisayeila puakhinchofanja na Vayuta vavo vale veideikhi khwa Nguluve na vala vooni uvuanghanile navo isikhu nchoni palinghunchi.
18 Quidam autem epicurei et stoici philosophi disserebant cum eo, et quidam dicebant: Quid vult seminiverbius hic dicere? Alii vero: Novorum dæmoniorum videtur annuntiator esse: quia Jesum et resurrectionem annuntiabat eis.
Pu leino avanghana luhala ava epikuli nava sitoiki vakhamweideikha. Pu avange vakhata, “Inchova khinu kheikhi uyu unchofi uteta? Avange vakhata, “ivonekha ukhuta ilumbeileila inongwa inchaminguluve inongwa ncha Yeisu nu vunchukha.
19 Et apprehensum eum ad Areopagum duxerunt, dicentes: Possumus scire quæ est hæc nova, quæ a te dicitur, doctrina?
Piuvakhatola uPavuli vakhaluta nave pakheigima eikhyu vatenchangha pu pa -Alyopangho, valeikhuta, “Tuvaheile ukhunghamanya unghuvumanyeisya amanghenji angha?
20 nova enim quædam infers auribus nostris: volumus ergo scire quidnam velint hæc esse.
Ulwakhuva vwinghengha nghangho manghenji mumbulukhutu ncheito. Pu leino lwinonghwa ukhulumanya angha khukhuta khwikhi?”
21 (Athenienses autem omnes, et advenæ hospites, ad nihil aliud vacabant nisi aut dicere aut audire aliquid novi.)
(Ulwakhuva ava atene nava nghenji avatamangha ukhwa vale vwaseikhi unghwa khunchova khyukhyoni pu valekhuva vanu va khupuleiheincha inongwa imya.)
22 Stans autem Paulus in medio Areopagi, ait: Viri Athenienses, per omnia quasi superstitiosiores vos video.
Pu leino uPavuli akheima pa nghati na nghali pavanu ava khu Aleopago nukhuta, “Umwe mweivanu va mu Atene, nivona ukhuta umwe muleivanu vamanguluve,
23 Præteriens enim, et videns simulacra vestra, inveni et aram in qua scriptum erat: Ignoto Deo. Quod ergo ignorantes colitis, hoc ego annuntio vobis.
Pakhuva nukhunghenda khwango nukhulola ifinu fyeinyo ifyumukhufyeimeikha puneivwene amamenyu anghaveinghivwe pakheitekhelelo khyeinyo, anghita “KWA NGULUVE UVEISAMANYEIKHIKHE”. Pu leino uywa uvei mukhumweimeikha nukhwisaya pakhusita khumanya, vei uyu uveinukhuvavula umwe.
24 Deus, qui fecit mundum, et omnia quæ in eo sunt, hic cæli et terræ cum sit Dominus, non in manufactis templis habitat,
Unguluve umpeli vakhilunga ni finu fyoni ifilimunghati, ulwakhuva vei nkuludeva va kyanya na pasi pakheilunga, savahile ukhutama mutembile inchipeliwe na mavokho.
25 nec manibus humanis colitur indigens aliquo, cum ipse det omnibus vitam, et inspirationem, et omnia:
Pu khange umavokho ngha vanu punghikhunghaheila ukhuta pamo inonghwa khininie khuvene, pakhuva umwene yu mwene ikhuvapa avanu uvwumi nu mwuya ni finu ifinge fyoni.
26 fecitque ex uno omne genus hominum inhabitare super universam faciem terræ, definiens statuta tempora, et terminos habitationis eorum,
Pu ukhunghendela khumunu umo, pu akhapela ifivumbukhu fyoni ifya vanu avavitama pakhilunga, hange akhavaveikhila eimiseikhi ni makha neha khilunga umuvitama.
27 quærere Deum si forte attrectent eum, aut inveniant, quamvis non longe sit ab unoquoque nostrum.
Pu lieno, pavandonde Unguluve ndapuyeingave pakhupalamasya puvakhambone, hange saleipavutali nu munu umo umo ndyufwe.
28 In ipso enim vivimus, et movemur, et sumus: sicut et quidam vestrorum poëtarum dixerunt: Ipsius enim et genus sumus.
Khumwene mututameila, tunghenda nukhuva nuvwumi vweito, nduvu usimbi va lweimboatile tuleivaholiwa va mwene.'
29 Genus ergo cum simus Dei, non debemus æstimare auro, aut argento, aut lapidi, sculpturæ artis, et cogitationis hominis, divinum esse simile.
Pu lieno eingave ufwe tuleivaholwa va Nguluve sayeinonghile ukhusangha ukhuta uvu Nguluve khinu khya lutalama pange khahel apange khalinghanga ukhu umunu ipunja nulwunchi eikheihwani vunonu na masanghongha vanu.
30 Et tempora quidem hujus ignorantiæ despiciens Deus, nunc annuntiat hominibus ut omnes ubique pœnitentiam agant,
Pu Unguluve ale mya eimise ikhei ngheila einghya vupelwa pu leino eilangheila ukhuta avanu voni upuvalepwo vapelonghe.
31 eo quod statuit diem in quo judicaturus est orbem in æquitate, in viro in quo statuit, fidem præbens omnibus, suscitans eum a mortuis.
Ulwakhuva aveikhile eikhingho eikhyakhuheingheila eikheilunga mbwayeilweli khumunu ula uvei ahaliwe. Unguluve ahuminche uvumanyi vwa munu uyu khumunu uveiavenchangha pala upu anchusinche ukhuhuma khuvunchukha.
32 Cum audissent autem resurrectionem mortuorum, quidam quidem irridebant, quidam vero dixerunt: Audiemus te de hoc iterum.
Pu na vanu ava khu Atene vavile vapulekhe einongwa eiya vunchukha vwa vafwile avange mbene pakhangh'ekha uPavuli, pu avange vakhata “Putukhukhupuleiheinchangha khange khulimenyu lya nongwa eiyei.
33 Sic Paulus exivit de medio eorum.
Pu apo leino, uPavuli akhavalekha.
34 Quidam vero viri adhærentes ei, crediderunt: in quibus et Dionysius Areopagita, et mulier nomine Damaris, et alii cum eis.
Pu leino avanu avange vakhakongana nave vakheideikha uyunge mu avo vei Ndyonisi uva Mwareopago, nu Dala uvei ikheilangivwa Damali navange paninie na vene.

< Actuum Apostolorum 17 >