< Actuum Apostolorum 13 >
1 Erant autem in ecclesia quæ erat Antiochiæ, prophetæ et doctores, in quibus Barnabas, et Simon qui vocabatur Niger, et Lucius Cyrenensis, et Manahen, qui erat Herodis Tetrarchæ collactaneus, et Saulus.
Itungili mi itekeelo nila ku Antiokia, ai akoli ang'wi a anyakidagu ni a ng'walimu. Ai atulaa Barnaba, Simioni (nai witang'waa Nigeri), Lukio nua ku Krene, Manaeni (muluna ni shanga nua sakami nuang'wa Herode mutongeeli nua mukoa), nu Sauli.
2 Ministrantibus autem illis Domino, et jejunantibus, dixit illis Spiritus Sanctus: Segregate mihi Saulum et Barnabam in opus ad quod assumpsi eos.
Nai atulaa akumukulya uMukulu nu kudila kulya, uNg'wau Ng'welu ai uligitilye, “Nkomatuilyi kumpelo uBarnaba nu Sauli, itume u mulimo naza ni itangie”
3 Tunc jejunantes et orantes, imponentesque eis manus, dimiserunt illos.
Ze yakilaa i itekeelo kudila kulya, kulompa, nu kuika i mikono ao migulya a antu awa, aka aleka alongole.
4 Et ipsi quidem missi a Spiritu Sancto abierunt Seleuciam: et inde navigaverunt Cyprum.
Ku lulo uBarnaba nu Sauli ai amukuiye u Ng'wau Ng'welu nu kusima kutunga ku Seleukia; Kupuma kung'wanso ai atungile u muhinzo mu luzi kutunga i kizonzo nika Kipro.
5 Et cum venissent Salaminam, prædicabant verbum Dei in synagogis Judæorum. Habebant autem et Joannem in ministerio.
Nai akatula mu kisali nika Salami, Ai alutanantilye u lukani nulang'wa Itunda mu matekeelo a Ayahudi. Ai atulaa palung'wi ga nu Yohana Marko anga muailya nuao.
6 Et cum perambulassent universam insulam usque Paphum, invenerunt quemdam virum magum pseudoprophetam, Judæum, cui nomen erat Barjesu,
Nai akalongola mu kizonzo kihi kupikiila ku Pafo, ai ahangile muntu nua kituunga mulogi, Muyahudi munyakidagu nua uteele, naiza i lina nilakwe ai latulaa Bar Yesu.
7 qui erat cum proconsule Sergio Paulo viro prudente. Hic, accersitis Barnaba et Saulo, desiderabat audire verbum Dei.
uMulogi uyu ai wihanguie nu Lawi Sergio Paulus, nai watulaa muntu munyamahala. Muntu uyu ai uanile uBarnaba nu Sauli, ku nsoko ai uloilwe kija u lukani nulang'wa Itunda.
8 Resistebat autem illis Elymas magus (sic enim interpretatur nomen ejus), quærens avertere proconsulem a fide.
Kuiti Elima “uyo u mulogi” (iti uu i lina nilkwe nai limpyanigwe) ai ua kingie, ai ugemile kumupiula uyo u liwali wapume mu uhuiili.
9 Saulus autem, qui et Paulus, repletus Spiritu Sancto, intuens in eum,
Kuiti uSauli nai witangwa Paulo, ai watulaa wizuigwe u Ng'wau Ng'welu, akamukunkuila i miho
10 dixit: O plene omni dolo et omni fallacia, fili diaboli, inimice omnis justitiæ, non desinis subvertere vias Domini rectas.
nu kuligitya “Uewe ng'wana nua mulugu, wizuigwe ni mpyani yihi nia uteele nu unyeku. U ewe ingi wi mulugu nua kia mpyani nia tai ane. Shanga ukuleka kuipiula i nzila nia Mukulu, ni igolokile, itii ukuhuma?
11 Et nunc ecce manus Domini super te, et eris cæcus, non videns solem usque ad tempus. Et confestim cecidit in eum caligo et tenebræ: et circuiens quærebat qui ei manum daret.
“Itungili goza, u mukono nua Mukulu ukoli migulya ako, hangi ukutula wi mupoku. Shanga ukihenga ilyoa ku itungo” nkua ing'wi ikunguguu ni kiti ai igwie migulya a Elimas; akandya kupilima papo wazelompa antu amutongeele kumuamba u mukono.
12 Tunc proconsul cum vidisset factum, credidit admirans super doctrina Domini.
Ze yakilaa u liwali kihenga nai kipumie, ai uhuiie, ku nsoko ai ukuiwe ku umanyisigwa kutula Mukulu.
13 Et cum a Papho navigassent Paulus et qui cum eo erant, venerunt Pergen Pamphyliæ. Joannes autem discedens ab eis, reversus est Jerosolymam.
Itungili uPaulo ni ahumbauya akwe ai alongoe muhinzo mu mazi kupuma ku Pafo hangi akapika ku Perge mu Pamfilia. Kuiti uYohana ai ua lekile nu kusuka ku Yerusalemu.
14 Illi vero pertranseuntes Pergen, venerunt Antiochiam Pisidiæ: et ingressi synagogam die sabbatorum, sederunt.
uPaulo ni ahumbauya akwe ai atungile u muhinzo kupuma ku Perge nu kupika ku Antiokia a ku Pisidia. Uko ai alongoe mi itekeelo luhiku nula kusupya nu kikie pihi.
15 Post lectionem autem legis et prophetarum, miserunt principes synagogæ ad eos, dicentes: Viri fratres, si quis est in vobis sermo exhortationis ad plebem, dicite.
Ze yakilaa kusoma i ilagiilyo nu unyakidagu, atongeeli ni itekeelo ai ualagiiye utung'waa wazeligitya, “Anya ndugu, anga ize mukete u utuung'wa nua kuhumya insula antu apa, muligitye.”
16 Surgens autem Paulus, et manu silentium indicens, ait: Viri Israëlitæ, et qui timetis Deum, audite:
Ku lulo uPaulo ai wimikile nu kuanyansuila u mukono; ai uligitilye, “Itunja a ku Israeli nu nyenye ni mimukulya Itunda, tegeelyi.
17 Deus plebis Israël elegit patres nostros, et plebem exaltavit cum essent incolæ in terra Ægypti, et in brachio excelso eduxit eos ex ea,
Itunda nua awa i antu nia Israeli ai uaholanilye i a tata itu nu kuazipya antu idu nai ikie mi ihi a Misri, nu ku mukono nuakwe kunyansulwa ai uatongee kunzi akwe.
18 et per quadraginta annorum tempus mores eorum sustinuit in deserto.
Ku myaka makumi anne ai uagigimiiye mi ibambazi.
19 Et destruens gentes septem in terra Chanaan, sorte distribuit eis terram eorum,
Ze yakilaa kumabipya i maingu mutandatu mi ihi a Kanaani, ai uinkiiye i antu itu ihi ao ku usali.
20 quasi post quadringentos et quinquaginta annos: et post hæc dedit judices, usque ad Samuel prophetam.
Maintu aya ihi ai apumie ikilo i myaka magana anne ni makumi a taano. Ze yakilaa i intu izi yihi, Itunda ai uinkiiye alamuli kupikiila uSamweli munyakidagu.
21 Et exinde postulaverunt regem: et dedit illis Deus Saul filium Cis, virum de tribu Benjamin, annis quadraginta:
Ze yakilaa aya, antu ai alompile u mutemi, iti Itunda ai uinkiiye uSauli ng'wana wang'wa Kushi, muntu nua ndugu ang'wa Benjameni, kutula mutemi ku myaka makumi anne,
22 et amoto illo, suscitavit illis David regem: cui testimonium perhibens, dixit: Inveni David filium Jesse, virum secundum cor meum, qui faciet omnes voluntates meas.
Uugwa ze yakilaa Itunda akamuheja mu utemi akamunyansula uDaudi kutula mutemi nuao. Ai ituile ingi kutula uDaudi kina Itunda ai uligitilye, 'Namulijaa uDaudi ng'wana nuang'wa Yese kutula muntu nuiloeigwe ni nkolo ane; naiza ukituma kila ikintu nikindoile,'
23 Hujus Deus ex semine secundum promissionem eduxit Israël salvatorem Jesum,
Kupuma mu ndugu a muntu uyu Itunda umiletee i Israeli muguni, uYesu, anga nai ulagile kituma.
24 prædicante Joanne ante faciem adventus ejus baptismum pœnitentiæ omni populo Israël.
Ili landiiye kupumila, ze ikili uYesu kupembya, uYohana ng'wandyo ai utanantilye wogigwa nua kila itunu ku antu ihi nia Israeli.
25 Cum impleret autem Joannes cursum suum, dicebat: Quem me arbitramini esse, non sum ego: sed ecce venit post me, cujus non sum dignus calceamenta pedum solvere.
Nu ng'wenso uYohana nai wakatula ukumailya mulimo nuakwe, ai uligitilye, 'Musigile unene ni nyenyu? unene shanga ingi uyo. Kuiti tegeelyi, nupembilye kituli kane, nimugila u uhumi nua kutolya i ilatu nia migulu akwe,'
26 Viri fratres, filii generis Abraham, et qui in vobis timent Deum, vobis verbum salutis hujus missum est.
Anyandugu, Ana andugu ang'wa Abrahamu, ni awo naza mu kati anyu mi mipoelya Itunda, ingi ku nsoko itu kina ikani nila ugunwa lilagiigwe.
27 Qui enim habitabant Jerusalem, et principes ejus hunc ignorantes, et voces prophetarum quæ per omne sabbatum leguntur, judicantes impleverunt,
Ku awo ni ikie ku Yersalemu, ni atemi ao, shanga ai amulingile ku kulu kuulu, ni ang'wi shanga ai alulingile u lukani nula anyakidagu naza lisong'wa kila luhiku nula kusupya; ku lulo ai apikiiye u lukani nula anyakidagu ku kumulamula insha uYesu.
28 et nullam causam mortis invenientes in eo, petierunt a Pilato ut interficerent eum.
Anga itule shanga ai aligilye i nsoko ni nziza ku nsha mukati akwe, ai amulompile uPilato wamubulage.
29 Cumque consummassent omnia quæ de eo scripta erant, deponentes eum de ligno, posuerunt eum in monumento.
Nai akamala imakani ihi nai akilisigwe kutula nuanso, ai amusimilye kupuma mikota nu kumulalya mu kibiila.
30 Deus vero suscitavit eum a mortuis tertia die: qui visus est per dies multos his
Kuiti Itunda akamiusha kupuma mu ashi,
31 qui simul ascenderant cum eo de Galilæa in Jerusalem: qui usque nunc sunt testes ejus ad plebem.
Ai wigeelekile ku mahiku idu ku awo nai alongoe palung'wi nu ng'wenso kupuma ku Galilaya kulongola ku Yerusalemu, Antu awa itungili ingi akuiili nia antu.
32 Et nos vobis annuntiamus eam, quæ ad patres nostros repromissio facta est:
Iti gwa ku umuletela nkani ni nkende kutula ilago nai inkiigwe i isekulu itu.
33 quoniam hanc Deus adimplevit filiis nostris resuscitans Jesum, sicut et in psalmo secundo scriptum est: Filius meus es tu, ego hodie genui te.
Itunda ai uikile imalago aya kitaitu, ana ao, mu nilanso ai umiukilye uYesu nu kumususha hangi mu upanga. Ili ga likilisigwe mu malumbiilyo a kabiili; 'Uewe ingi ng'wana nuane, lelo natulaa ni Tata nuako,'
34 Quod autem suscitavit eum a mortuis, amplius jam non reversurum in corruptionem, ita dixit: Quia dabo vobis sancta David fidelia.
Ga ni kutula i tai ingi kina ai umiukilye kupuma kuashi iti kina muili nuakwe uleke kubipa, uligitilye iti; 'Nikakinkiilya u welu nu ukende kulu kuulu nuang'wa Daudi.'
35 Ideoque et alias dicit: Non dabis sanctum tuum videre corruptionem.
Iyi yiyo nsoko waligitya ga mu malumbiilyo ni ma ngiiza, 'Shanga ukulekela u ng'welu nuako kihenga i kiolu.'
36 David enim in sua generatione cum administrasset, voluntati Dei dormivit: et appositus est ad patres suos, et vidit corruptionem.
Ku nsoko ze yakilaa u Daudi ku uaiilya u ulowa nuang'wa Itunda mu ulelwa nuakwe, ai ulae, akalalikigwa palung'wi ni a tata akwe, hangi ai uihengile u ubipigwa.
37 Quem vero Deus suscitavit a mortuis, non vidit corruptionem.
Kuiti nai wiukigwe nu Itunda shanga ai uihengile u ubipigwa.
38 Notum igitur sit vobis, viri fratres, quia per hunc vobis remissio peccatorum annuntiatur, et ab omnibus quibus non potuistis in lege Moysi justificari,
Iti gwa ni ilingike kitalanyu, anya ndugu, ku kiila muntu uyu, ulekelwa nua milandu watanantigwa.
39 in hoc omnis qui credit, justificatur.
Ku nuanso kila nu uhuiie wia iligwaa tai ane ni makani ihi niiza ilagiilyo nilang'wa Musa shanga ai lizee inkiilya i tai ane.
40 Videte ergo ne superveniat vobis quod dictum est in prophetis:
Iti gwa ila tuli miakendegeeli kina i kintu nai akiganue i anyakidagu kileke kupumila kitalanyu;
41 Videte contemptores, et admiramini, et disperdimini: quia opus operor ego in diebus vestris, opus quod non credetis, si quis enarraverit vobis.
Goza, unye adi ni mimelaa, hangi mende mukuilwe hangi mende mulimiligwe; ku iti kituma u mulimo mu mahiku anyu, Mulimo niiza shanga muhumile ku uhuiila, anga ga nu muntu wikumuganuila.”
42 Exeuntibus autem illis rogabant ut sequenti sabbato loquerentur sibi verba hæc.
Matungo uPaulo nu Barnaba nai akahega, antu aka alompa aligitye i makani aya luhiku nula kusupya nu luzile.
43 Cumque dimissa esset synagoga, secuti sunt multi Judæorum, et colentium advenarum, Paulum et Barnabam: qui loquentes suadebant eis ut permanerent in gratia Dei.
Matungo ianza nili tekeelo nai likaula, Ayahudi idu ni aokole akomu ai a atyatile uPaulo nu Barnaba, naza aligitilye ni enso hangi ai a asamiiye alongole mu ukende nu ang'wa Itunda.
44 Sequenti vero sabbato pene universa civitas convenit audire verbum Dei.
Luhiku nula kusupya nai lutyatile, pakupi kisali kihi ai kilingiie kija u lukani lang'wa Itunda.
45 Videntes autem turbas Judæi, repleti sunt zelo, et contradicebant his quæ a Paulo dicebantur, blasphemantes.
Ayahudi nai akihenga iumbi, ai izuiwe nu wilu nu kuligitya makani nai akingie i intu nai itambuwe nu Paulo hangi ai amutukie.
46 Tunc constanter Paulus et Barnabas dixerunt: Vobis oportebat primum loqui verbum Dei: sed quoniam repellitis illud, et indignos vos judicatis æternæ vitæ, ecce convertimur ad gentes. (aiōnios )
Kuiti uPaulo nu Barnaba ai atambue ku ukamatiku nu kuligitya, “Ai yatulaa ingulu kina lukani nu lang'wa Itunda luganulwe hanza kitalanyu. Kunsoko mukulu suntiilya kuli kupuma kitalanyu nu kiona kina shanga muhiiye kutula nu upanga nua kali na kali, kendegeeli kuapilukila i anyaingu. (aiōnios )
47 Sic enim præcepit nobis Dominus: Posui te in lucem gentium, ut sis in salutem usque ad extremum terræ.
Anga niiza uMukulu ukulagiiye, azeligitya, 'Numuikile unyenye anga welu ku antu a ingu, kina mulete u ugunwa ku nkika yihi ni yihi.”
48 Audientes autem gentes, gavisæ sunt, et glorificabant verbum Domini: et crediderunt quotquot erant præordinati ad vitam æternam. (aiōnios )
Anya ingu na akija ili, ai iloile nu kulu lumbiilya u lukani nula Mukulu. Idu nai aholanigwe ku upanga nua kali na kali ai ahuiie. (aiōnios )
49 Disseminabatur autem verbum Domini per universam regionem.
Lukani nula Mukulu ai lenee ihi ihi
50 Judæi autem concitaverunt mulieres religiosas et honestas, et primos civitatis, et excitaverunt persecutionem in Paulum et Barnabam: et ejecerunt eos de finibus suis.
Kuiti Ayahudi ai a asingilye nai ipumilye ni asungu ni angulu, ga ni atongeeli a kisali. Aya ai akinyie u lwago kung'wa Paulo nu Barnaba hangi ai a agumile kunzi a mimbi nia kisali.
51 At illi excusso pulvere pedum in eos, venerunt Iconium.
Kuiti uPaulo nu Barnaba ai akununtile u lunkundi nula migulu ao. Uugwa akalongola mu kisali nika Ikonia.
52 Discipuli quoque replebantur gaudio, et Spiritu Sancto.
Ni amanyisigwa ai izuiwe nu ulowa palung'wi nu Ng'wau Ng'welu.