Romanos 7
1 An ignoratis fratres (scientibus enim legem loquor) quia lex in homine dominatur quanto tempore vivit?
Vennad ja õed, (ma räägin siin inimestele, kes tunnevad seadust), kas te ei näe, et seadusel on volitused kellegi üle ainult siis, kui ta on elus?
2 Nam quæ sub viro est mulier, vivente viro, alligata est legi: si autem mortuus fuerit vir eius, soluta est a lege viri.
Näiteks abielunaine on seaduse järgi oma abikaasaga seotud sel ajal, kui abikaasa on elus, aga kui mees sureb, siis saab naine vabaks oma seaduslikust kohustusest mehe ees.
3 Igitur, vivente viro, vocabitur adultera si fuerit cum alio viro: si autem mortuus fuerit vir eius, liberata est a lege viri: ut non sit adultera si fuerit cum alio viro.
Seega, kui naine elab teise mehega sel ajal, kui tema abikaasa elab, rikub naine abielu. Aga kui naise mees sureb ja ta abiellub seejärel teise mehega, siis ei ole ta abielurikkumises süüdi.
4 Itaque fratres mei et vos mortificati estis legi per corpus Christi: ut sitis alterius, qui ex mortuis resurrexit, ut fructificemus Deo.
Samamoodi, mu sõbrad, olete surnud seadusele Kristuse ihu kaudu ning seega kuulute nüüd kellelegi teisele − Kristusele, kes äratati surnuist üles −, et me võiksime elada viljakat elu Jumalale.
5 Cum enim essemus in carne, passiones peccatorum, quæ per legem erant, operabantur in membris nostris, ut fructificarent morti.
Sel ajal kui meid valitses vana olemus, tegutsesid meis patused ihad (nagu nähtub seadusest) ja tõid kaasa surma.
6 Nunc autem soluti sumus a lege mortis, in qua detinebamur, ita ut serviamus in novitate spiritus, et non in vetustate litteræ.
Aga nüüd oleme seadusest vabastatud ning oleme surnud sellele, mis hoiab meid ahelais, et me saaksime teenida vaimu uudsuses ja mitte seaduse vana kirjatähte.
7 Quid ergo dicemus? Lex peccatum est? Absit. Sed peccatum non cognovi, nisi per legem: nam concupiscentiam nesciebam, nisi lex diceret: Non concupisces.
Mida me siis järeldame? Et seadus on patt? Muidugi mitte! Ma ei oleks teadnud, mis on patt, kui seadus ei oleks seda määratlenud. Ma ei oleks mõistnud, et teiste inimeste asjade endale tahtmine on vale, kui ei oleks seadust, mis ütleb: „Ära ihalda endale seda, mis kuulub kellelegi teisele.“
8 Occasione autem accepta, peccatum per mandatum operatum est in me omnem concupiscentiam. Sine lege enim peccatum mortuum erat.
Kuid selle käsu kaudu leidis patt võimaluse õhutada minus igasuguseid isekaid soove, sest ilma seaduseta on patt surnud.
9 Ego autem vivebam sine lege aliquando. Sed cum venisset mandatum, peccatum revixit.
Ma elasin, mõistmata, mida seadus tegelikult tähendab, aga kui sain aru käsu tähendusest, ärkas patt taas ellu ja ma surin.
10 Ego autem mortuus sum: et inventum est mihi mandatum, quod erat ad vitam, hoc esse ad mortem.
Ma avastasin, et seesama käsk, mis oli mõeldud elu toomiseks, tõi hoopis surma,
11 Nam peccatum occasione accepta per mandatum, seduxit me, et per illud occidit.
sest patt leidis käsu kaudu mooduse minu petmiseks ja kasutas käsku minu tapmiseks!
12 Itaque lex quidem sancta, et mandatum sanctum, et iustum, et bonum.
Siiski on seadus püha ja käsk püha, õige ja hea.
13 Quod ergo bonum est, mihi factum est mors? Absit. Sed peccatum, ut appareat peccatum, per bonum operatum est mihi mortem: ut fiat supra modum peccans peccatum per mandatum.
Kas nüüd miski, mis on hea, tapab mind? Muidugi mitte! Kuid patt ilmutab end patuna, kasutades head minu surma põhjustamiseks. Niisiis ilmneb käsu abil, kui halb on patt tegelikult.
14 Scimus enim quia lex spiritualis est: ego autem carnalis sum venundatus sub peccato.
Me mõistame, et seadus on vaimulik, kuid ma olen liigagi inimlik, patu ori.
15 Quod enim operor, non intelligo. Non enim quod volo bonum, hoc ago: sed quod odi malum, illud facio.
Ma tõesti ei saa aru, mis toimub. Ma teen seda, mida ma ei taha teha, ja ma vihkan seda, mida ma teen!
16 Si autem quod nolo, illud facio: consentio legi, quoniam bona est.
Aga kui ma ütlen, et ma teen seda, mida ma ei taha, näitab see, et ma tunnistan, et seadus on hea ja õige.
17 Nunc autem iam non ego operor illud, sed quod habitat in me peccatum.
Seega ei ole see enam mina, kes seda teeb, vaid minus elav patt,
18 Scio enim quia non habitat in me, hoc est in carne mea, bonum. Nam velle, adiacet mihi: perficere autem bonum, non invenio.
sest ma tean, et minus ei ole midagi head selles osas, mis puutub minu patusesse inimolemusse. Kuigi ma tahan teha head, ei ole ma selleks võimeline.
19 Non enim quod volo bonum, hoc facio: sed quod nolo malum, hoc ago.
Head, mida ma teha tahan, ma ei tee; samal ajal halba, mida ma ei taha teha, seda ma just teen!
20 Si autem quod nolo, illud facio: iam non ego operor illud, sed quod habitat in me, peccatum.
Ometi kui ma teen seda, mida ma ei taha teha, siis ei tee seda mina, vaid minus elav patt.
21 Invenio igitur legem, volenti mihi facere bonum, quoniam mihi malum adiacet:
See on põhimõte, mille olen avastanud: kui ma tahan teha seda, mis on hea, on alati olemas ka halb.
22 condelector enim legi Dei secundum interiorem hominem:
Minu sisemisele olemusele valmistab Jumala seadus rõõmu,
23 video autem aliam legem in membris meis, repugnantem legi mentis meæ, et captivantem me in lege peccati, quæ est in membris meis.
kuid ma näen enda sees tegutsemas teistsugust seadust, mis on sõjajalal seadusega, mida mu mõistus on otsustanud järgida, ja nii olen ma minu sees oleva patu seaduse vang.
24 Infelix ego homo, quis me liberabit de corpore mortis huius?
Olen äärmiselt õnnetu! Kes päästab mind sellest ihust, mis põhjustab mu surma? Tänu Jumalale, Sest tema teeb seda Jeesuse Kristuse, meie Issanda kaudu!
25 Gratia Dei per Iesum Christum Dominum nostrum. Igitur ego ipse mente servio legi Dei: carne autem, legi peccati.
Olukord on selline: kuigi ma ise otsustan mõistusega kuuletuda Jumala seadusele, järgib mu inimloomus patu seadust.
