Mattheum 23
1 Tunc Iesus locutus est ad turbas, et ad discipulos suos,
Siis Jeesus kõneles rahvahulgale ja oma jüngritele:
2 dicens: Super cathedram Moysi sederunt Scribæ, et Pharisæi.
„Vaimulikud õpetajad ja variserid kui Moosese seaduse tõlgendajad on vastutavad,
3 Omnia ergo quæcumque dixerint vobis, servate, et facite: secundum opera vero eorum nolite facere: dicunt enim, et non faciunt.
nii et kuuletuge neile ja tehke kõike, mida nad teid käsivad. Kuid ärge tehke selle järgi, mida nad teevad, sest nad ei täida seda, mida nad õpetavad.
4 Alligant enim onera gravia, et importabilia, et imponunt in humeros hominum: digito autem suo nolunt ea movere.
Nad seovad kokku raskeid koormaid ja asetavad need inimeste õlgadele, kuid ise ei liiguta nad sõrmeotsagi, et neid aidata.
5 Omnia vero opera sua faciunt ut videantur ab hominibus: dilatant enim phylacteria sua, et magnificant fimbrias.
Kõike, mida nad teevad, teevad nad selleks, et neid märgataks. Nad teevad endale kandmiseks suured palvekarbid ja pikad tutid oma rõivaste külge.
6 Amant autem primos recubitus in cœnis, et primas cathedras in synagogis,
Nad armastavad aukohti pidusöökidel ja parimaid kohti sünagoogides.
7 et salutationes in foro, et vocari ab hominibus Rabbi.
Neile meeldib, kui neid tervitatakse turuplatsil lugupidavalt ja kui inimesed ütlevad neile „Rabi“.
8 Vos autem nolite vocari Rabbi. Unus est enim Magister vester, omnes autem vos fratres estis.
Ärge laske inimestel öelda endale „Rabi“. Ainult üks on teie Ülemõpetaja ja teie kõik olete vennad.
9 Et patrem nolite vocare vobis super terram: unus est enim Pater vester, qui in cælis est.
Ärge nimetage siin maa peal kedagi tiitliga „Isa“. Ainult üks on teie Isa, kes on taevas.
10 Nec vocemini magistri: quia Magister vester unus est, Christus.
Ärge laske inimestel öelda teile „Õpetaja“. Ainult üks on teie Õpetaja − Messias.
11 Qui maior est vestrum, erit minister vester.
Tähtsaim teie hulgas on teie teenija.
12 Qui autem se exaltaverit, humiliabitur: et qui se humiliaverit, exaltabitur.
Need, kes ennast ise tähtsaks teevad, alandatakse, ja need, kes ennast ise alandavad, tehakse tähtsaks.
13 Væ autem vobis Scribæ, et Pharisæi hypocritæ: quia clauditis regnum cælorum ante homines. Vos enim non intratis, nec introeuntes sinitis intrare.
Aga missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te lööte inimeste nina ees taevariigi ukse kinni. Ise te sinna sisse ei lähe, kuid ei lase sinna ka kedagi teist, kes üritab sisse minna.
14 Væ vobis Scribæ, et Pharisæi hypocritæ: quia comeditis domos viduarum, orationes longas orantes: propter hoc amplius accipietis iudicium.
15 Væ vobis Scribæ, et Pharisæi hypocritæ: quia circuitis mare, et aridam, ut faciatis unum proselytum: et cum fuerit factus, facitis eum filium Gehennæ duplo quam vos. (Geenna g1067)
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Sest te rändate läbi maa ja mere, et ühtainust hinge pöörata, ja kui te sellega hakkama saate, teete temast kaks korda hullema pimeduse poja, kui te ise olete. (Geenna g1067)
16 Væ vobis duces cæci, qui dicitis: Quicumque iuraverit per templum, nihil est: qui autem iuraverit in auro templi, debet.
Missugune häda on tulemas teile, kes te ütlete: „Kui sa vannud templi nimel, siis ei lähe see arvesse, aga kui sa vannud templi kulla nimel, siis pead oma vannet pidama.“Kui rumalad ja pimedad te olete!
17 Stulti et cæci: Quid enim maius est, aurum, an templum, quod sanctificat aurum?
Mis on tähtsam, kas kuld või tempel, mis muudab kulla pühaks?
18 Et quicumque iuraverit in altari, nihil est: quicumque autem iuraverit in dono, quod est super illud, debet.
Te ütlete: „Kui sa vannud altari nimel, siis ei lähe see arvesse, aga kui sa vannud ohvri nimel, mis on altari peal, siis pead oma vannet pidama.“
19 Cæci: quid enim maius est, donum, an altare, quod sanctificat donum?
Kui pimedad te olete! Mis on tähtsam, kas ohver või altar, mis muudab ohvri pühaks?
20 Qui ergo iurat in altari, iurat in eo, et in omnibus quæ super illud sunt.
Kui te vannute altari nimel, vannute selle nimel ja kõige nimel, mis selle peal on.
21 Et quicumque iuraverit in templo, iurat in illo, et in eo, qui habitat in ipso:
Kui vannute templi nimel, vannute selle nimel ja kõigi nimel, kes selles elavad.
22 et qui iurat in cælo, iurat in throno Dei, et in eo, qui sedet super eum.
Kui vannute taeva nimel, vannute Jumala trooni nimel ja selle nimel, kes seal istub.
23 Væ vobis Scribæ, et Pharisæi hypocritæ: qui decimatis mentham, et anethum, et cyminum, et reliquistis quæ graviora sunt legis, iudicium, et misericordiam, et fidem. Hæc oportuit facere, et illa non omittere.
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te maksate kümnist mündist, aniisist ja vürtsköömnest, kuid jätate unarusse seaduse elutähtsad osad − heategemise, halastuse, usu. Jah, kümnist tuleb maksta, kuid neid teisi asju ei tohi unustada.
24 Duces cæci, excolantes culicem, camelum autem glutientes.
Te pimedad teejuhid, te kurnate seda, mida joote, et hoida eemal kärbes, kuid siis neelate alla kaameli!
25 Væ vobis Scribæ, et Pharisæi hypocritæ, quia mundatis quod deforis est calicis, et paropsidis: intus autem pleni estis rapina, et immunditia.
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karikat ja vaagnat väljastpoolt, kuid seestpoolt olete täis ahnust ja isekust.
26 Pharisæe cæce, munda prius quod intus est calicis, et paropsidis, ut fiat id, quod deforis est, mundum.
Te pimedad variserid! Puhastage kõigepealt karika ja vaagna sisemus, nii et need saaks ka väljastpoolt puhtaks.
27 Væ vobis Scribæ, et Pharisæi hypocritæ: quia similes estis sepulchris dealbatis, quæ aforis parent hominibus speciosa, intus vero pleni sunt ossibus mortuorum, et omni spurcitia.
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te olete nagu lubjaga võõbatud hauakoopad, mis näevad väljast head välja, kuid seest on täis luukeresid ja igasugust kõdu.
28 Sic et vos aforis quidem paretis hominibus iusti: intus autem pleni estis hypocrisi, et iniquitate.
Te olete täpselt samasugused. Väljastpoolt paistate te teistele head inimesed, kuid seesmiselt olete täis silmakirjalikkust ja nurjatust.
29 Væ vobis Scribæ, et Pharisæi hypocritæ, qui ædificatis sepulchra prophetarum, et ornatis monumenta iustorum,
Missugune häda on teile tulemas, vaimulikud õpetajad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te ehitate hauakambreid prohvetite mälestusmärkideks ja kaunistate heade inimeste hauakääpaid
30 et dicitis: Si fuissemus in diebus patrum nostrorum, non essemus socii eorum in sanguine prophetarum.
ning ütlete: „Kui me oleks esivanemate ajal elanud, ei oleks me nendega prohvetite vere valamisel ühinenud.“
31 Itaque testimonio estis vobismetipsis, quia filii estis eorum, qui prophetas occiderunt.
Aga seda öeldes tunnistate te iseenda vastu, tõestades, et kuulute nende hulka, kes on tapnud prohveteid!
32 Et vos implete mensuram patrum vestrorum.
Nii et jätkake seda − lõpetage see kõik oma esiisade meetodeid kasutades!
Te maod, te rästikute sigitis, kuidas te pääsete hukka mõistvast kohtust? (Geenna g1067)
34 Ideo ecce ego mitto ad vos prophetas, et sapientes, et scribas, et ex illis occidetis, et crucifigetis, et ex eis flagellabitis in synagogis vestris, et persequemini de civitate in civitatem:
Sellepärast läkitan ma teie juurde prohveteid, tarku mehi ja õpetajaid. Mõned neist te tapate, mõned neist lööte risti ning mõnda neist te piitsutate sünagoogides, ajades neid taga linnast linna.
35 ut veniat super vos omnis sanguis iustus, qui effusus est super terram, a sanguine Abel iusti usque ad sanguinem Zachariæ, filii Barachiæ, quem occidistis inter templum et altare.
Selle tagajärjel peetakse teid vastutavaks kõigi heade inimeste vere eest, mis on maa peal valatud − Abelist, kes tegi seda, mis on õige, kuni Sakarja poja Berekjani, kelle te tapsite templi ja altari vahel.
36 Amen dico vobis, venient hæc omnia super generationem istam.
Ma ütlen teile, kõige selle tagajärjed langevad sellele põlvkonnale.
37 Ierusalem, Ierusalem, quæ occidis prophetas, et lapidas eos, qui ad te missi sunt: quoties volui congregare filios tuos, quemadmodum gallina congregat pullos suos sub alas, et noluisti?
Jeruusalemm, Jeruusalemm, sina, kes sa tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes on sinu juurde läkitatud! Nii sageli olen soovinud koguda su lapsi nagu kanaema kogub oma pojad tiibade alla, aga te ei ole lasknud mul seda teha.
38 Ecce relinquetur vobis domus vestra deserta.
Vaadake nüüd − teie koda jäetakse maha, täiesti tühjaks.
39 Dico enim vobis, non me videbitis amodo, donec dicatis: Benedictus, qui venit in nomine Domini.
Ma ütlen teile seda: te ei näe mind enne, kui ütlete: „Õnnistatud on see, kes tuleb Issanda nimel.““
